Madııar Moldalıev - soǵysta erliktiń, eńbekte tabandylyqtyń úlgisin kórsetken qart
Osy sumdyqtyń bárin kózben kórip, jan-tánimen sezingen ardager aǵalarymyzdyń sany kúnnen kúnge azaıyp barady. Al olardyń erlik isterin máńgi este ustaý maqsatynda qalyń kópshilikke nasıhattap, jastarǵa úlgi etý búgingi urpaqtyń moınyna júktelgen mindet bolsa kerek. Sondyqtan da bolar sońǵy ýaqytta Uly Otan soǵysynyń ardagerleri jóninde kóp jazylyp ta aıtylyp ta júr. Osyny negizge ala otyryp, biz de búgin «QazAqparat» ulttyq kompanııasynyń Uly Jeńistiń 65 jyldyǵyna arnalǵan «Uly Otan soǵysyndaǵy qazaqstandyqtardyń tarıhı 65 sáti» aıdary arqyly Uly Otan soǵysynyń ardageri, prokýratýra salasynda uzaq jyldar eńbek etip, osy salanyń damýyna eleýli úles qosqan azamat Madııar Moldalıev jóninde áńgimeleı ketkendi jón kórip otyrmyz.
Madııar Moldalıev 1940 jyly qazirgi Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Georgıevka degen shaǵyn aýylda týylǵan. Osy aýyldaǵy mektep-ınternatty oqyp bitirgen soń isker, ári belsendi jas jigit, 18-ge tolǵan soń-aq partııa qataryna kandıdat bolǵan. Boıynda erik-jigeri tasyǵan jas jigittiń memleket ómirine endi ǵana aralasyp, úlken isterdi atqarýǵa bel býǵan tusynda 1941 jyly 20 jasynda ásker qataryna alynady. Ol Máskeý túbindegi 497-shi gaýbıtsa atqyshtar polkyna jiberilip, onda 1 aı ǵana arnaıy áskerı oqý-jattyǵýlarynan ótedi. Osy ýaqytta surapyl soǵys ta bastalady. Al ásker oıynyna áli tolyq mashyqtanyp, úlgermegen jas Brıansk baǵytyndaǵy qan maıdannnyń qyzǵan ortasynan bir-aq shyǵady. Ylǵı da ózi sııaqty órimdeı jastardan qurylǵan áskerge nemistiń aldyn ala daıyndyqtan ótip, muzdaı qarýlanǵan áskeri ońaılyqpen berile qoısyn ba. Tehnıkanyń ozyq úlgisinde jasalǵan nemisterdiń qarýy M.Moldalıevtiń polkin áp degennen-aq tas-talqanyn shyǵara jazdaǵan. Al M.Moldııarovtyń polkindegi zeńbirekter isten shyǵa bastady. Sóıtip ne kerek, ólim men ómir jarysa júrip, jaýǵa qarsy turǵan polkten áýpirimdep júrip, nebári 20 shaqty jaýynger ǵana tiri qalady. Budan soń jaýǵa qarsy turatyn qarý-jaraqtary da qalmaǵan sarbazdardy aıryqsha jaıaý ásker brıgadasyna qosqan. Endi olar Dondaǵy Rostov qalasyn nemisterden azat etý úshin júrip jatqan jan alyp, jan berisken qyrǵyn soǵysqa qatysady.
Munda da basynan baqaıshyǵyna deıin qarýlanǵan nemis áskeri des bermegen. Soǵan qaramastan Madııar Moldalıev quramynda bolǵan, kileń rýhy myqty jigitterden iriktelgen, Keńes áskerlerin basqynshylar aqyry ala almady. Al Keńes áskeri kerisinshe, Otanǵa degen súıspenshilik pen elge degen mahabbattarynyń arqasynda sońǵy kúshti boıǵa jıyp, jaý áskerin qaladan qýyp shyǵady. Bul osy áskerdiń soǵysqa aralasqaly bergi alǵashqy jeńisi bolatyn. Ol tek osy polk sarbazdaryna ǵana emes búkil Keńes áskerleriniń boılaryna jiger berip, olardy qaırattandyra túsken. Jeńistiń býy endi boı bermesteı kóringen fashıst áskerlerin tyrqyrata qýyp, jaýǵa qarsy umtylysty ekpindete túsken. Jaýǵa qarsy tap bergen áskerlerdiń aldynda Madııar Moldııarov ta bar edi. Ol keskilesken urys barysynda oqystan kelip jarylǵan snarıadtan jarqynshaǵynan jaraqattanyp, gospıtalge túsedi. Aldymen Kıslovodskidegi, sosyn Erevandaǵy gospıtaldan soń jaraqatynyń aýyrlyǵyna baılanysty Madııar elge qaıtqan.
Onyń beıbit ómirdegi eń belsendi tirligi osy ýaqytta bastalsa kerek. Aldymen aýdanda esepshi, odan býhgalter bolyp jumys isteıdi. Boıyna jastaıynan bitken qaısarlyq pen bitirgen isti aıaǵyna jitkizbeı tynbaıtyn tabandylyq qasıetteri ony eńbek jolynda eleýli bıikterge jeteleı beredi. Aqyr sońynda kadrlar jónindegi ınspektor sııaqty bedeldi qyzmetterge de aralasa bastaıdy. Soǵys jyldaryndaǵy jaǵdaı qandaı qyzmet jasaısyń, nemen aınalysqyń keledi degendeı tańdaý alýǵa mursat bersin be. Áıteýir yńǵaıy kelgen sharýanyń bárin tap-tuınaqtaı etý kerek. Al tańdaýdy el tynyshtalyp, beıbit zaman ornaǵanda jasaısyń. Sóıtip, Mákeńniń o basta armandaǵan zańger mamandyǵy ýaqytsha arman bolyp qala bergen. Alaıda oǵan 1943 jyly taǵdyrdyń jazýymen Almatyǵa kelip, qaladaǵy zań ınstıtýtyna túsýge múmkindik týady. Sodan bastap onyń zań salasyndaǵy qyzmetke belsendi aralasýy bastalady. 1946 jyly oqý ornyn talapqa saı aıaqtaǵan ol quqyq qorǵaý salasyndaǵy qyzmetin Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Lengir aýdanyndaǵy prokýrordyń kómekshisi qyzmetinen bastaıdy.
Boıynda bilimge degen qushtarlyǵy men joǵary oqý ornynda oıǵa túıgenderin jumys barysynda da sheber qoldana bilgen ol qyzmet babynda tek óse beredi. 1949 jyly sol kezdegi Taldyqorǵan oblysy Andreev aýdanynyń prokýrory bolsa, 1953 jyly Keńes Odaǵy prokýratýrasynyń bir jyldyq mamandyǵyn jetildirý kýrsyna shaqyrylyp, Máskeýde bilim deńgeıin kóterip qaıtady da Qazaq SSR-nyń prokýratýrasyna asa mańyzdy ister tergeıtin tergeýshi retinde qyzmetke taǵaıyndalady. Bir jyldaı ýaqyt tergeýshilik qyzmettiń qyr-syryn meńgergen jas Batys Qazaqstan oblysy prokýrorynyń orynbasary qyzmetin de atqarady. Osy qyzmetti ol tabany kúrekteı segiz jyl júredi. Memleket pen zańǵa shyn júregimen berile eńbek etken ol quqyq qorǵaý salasynda adaldyqtyń, kásibı iskerliktiń tamasha úlgisin kórsetedi. Onyń zań salasyndaǵy qyzmetindegi kásibı biliktiligi joǵary baǵalanyp, Batys Qazaqstan oblystyq sotynyń tóraǵasyna taǵaıyndalady. Eren eńbegi men zań ádildigin ornatýdy únemi baǵdar etip ustanǵan úshin qazaqstandyq prokýratýra qyzmetkerleri arasynan birneshe ret halyq qalaýlysy bolyp depýtattyqqa saılanady.
Prokýratýra ardageri Madııar Moldalıevtiń jasy búgingi tańda toqsanǵa tolyp otyr. Ol toqsanǵa kelse de shıraq. Áli de qyrýar is atqarýǵa bar. Áli de kóp oqyp, kóp izdenedi. Osy ýaqytta tórt ul ósirip, tárbıelep, olardan nemere-shóbere kórip otyrǵan abyroıly aqsaqal.
