Londonda Qazaqstannyń týrıstik áleýeti tanystyryldy
Elimizdiń týrıstik áleýeti Tumandy Albıonda tanystyryldy. Dúnıejúzilik týrızm jármeńkesine álemniń túkpir-túkpirinen jınalǵan qaýymǵa Uly dala eline saıahattaýdyń artyqshylyqtary týraly aıtyldy. Otandyq týroperatorlar sheteldik áriptesterimen iskerlik qarym-qatynastar ornatty, dep habarlaıdy Kazinform.
Almaty qalasy Dúnıejúzilik týrızm jármeńkesine jyl saıyn qatysady. Bıyl ol besinshi ret qazaqstandyq iri megopolıstiń týrıstik áleýetin ilgeriletý úshin sheteldik týroperatorlarmen iskerlik kezdesýler ótkizdi. Almaty týrızm basqarmasy jáne týrıstik operatorlar 3 kún boıy júzden astam kelisim-shartqa qol qoıyp, taý, iskerlik jáne etnotýrızm baǵyttary boıynsha nasıhat jumystaryn júrgizdi.
“Almaty mádenı týrıstik ortalyq bolyp sanalady. Bizde aıta ketsek: Shymbulaq, Medeý, Kóktóbe sııaqty kórikti jerlerimiz bar. Statıstıkaǵa súıenetin bolsaq, bıyl 17 myńnan astam týrıst kelgen. 2022-shi jylmen salystyrǵanda 65 paıyzǵa kóp bolyp tur”, deıdi Almaty qalasy Týrızm basqarmasy basshysynyń orynbasary Aqmaral Esjanova.
Bul tek Almaty boıynsha ǵana kórsetkish. Al búkil el boıynsha sońǵy jarty jylda 3,5 mln sheteldik saıahatshy Qazaqstanqa taban tiregen. Altaıdan Atyraýǵa, Alataýdan Arqaǵa deıin sozylǵan keń baıtaq qazaq dalasyn kórgisi bar týrıster kóp. Ásirese brıtan jurtshylyǵy arasynda. Saparǵa shyqpas buryn olar barlyǵyn aldyn ala zerttep, úlken daıyndyqpen keledi. Saıahatshylarǵa shatqaldar, saıabaqtar, Jibek joly kerýendik jol baǵyty - bári-bári qyzyq. Onyń ústine aǵylshyndardan 30 kúnge deıin vıza talap etilmeıdi. Kún saıyn ushatyn tikeleı reıs taǵy bar.
“Ótken jyly bizge Qazaqstanǵa barý baqyty buıyrdy. Aqtaý jáne Almatynyń ásem tabıǵatyn tamashaladyq. Tánti bolǵanymyz sonshalyq aldaǵy ýaqytta brıtan halqyn kóptep tartqymyz kelip ketti. Shyny kerek, eki el arasy alshaqtaý. Biraq Uly dala eline jetkennen keıin qushaq jaıa qarsy alyp, qonaqjaılyq tanytqan qazaqtardy kórgen aǵylshyndar rıza bolyp jatady”, deıdi brıtanııalyq týrıstik kompanııa dırektory Nıkolas Korneı.
42 jyldyq tarıhy bar Dúnıejúzilik týrızm jármeńkesi 184 elden kelgen 35 myńnan astam sala mamanynyń basyn qosty. Bıylǵy shara “Qaıta qaýyshý, qaıta oılaý jáne qaıta qurý” taqyrybynda ótip jatyr jáne sońǵy jyldary salanyń damýyna tusaý bolǵan túıitkilderge nazar aýdaryp, bolashaqqa baǵdar jasaýǵa zor múmkindik berýde.
