Latynnegizdi álipbı qazaq tiliniń tabıǵı únin qalpyna keltirýi tıis – Aıaýjan Taýsoǵarova
«Qazaq tiliniń álipbıine baılanysty reforma birneshe jyl boıy qoǵamda qyzý talqyǵa túsip keledi. Álipbıdiń tildik saıasat, kompıýterlik tehnologııa, lıngvıstıkalyq máseleler sheshiminde ózgeristerdi qajet etetini aıtylyp ta júr. Jalpy álipbıdiń o basta paıda bolýy tildiń dybystaryn tańbalaý mindetinen týǵan desek, oǵan asa aýyr júk artylatynyn da ańǵaramyz. Óıtkeni álipbı sol ulttyq tildiń únin, dybystyq erekshelikterin, tutas prosodıkasyn tolyq beıneleı alatyn dybystardy qamtýy kerek. Latynnegizdi álipbı osy úrdisten shyǵýy tıis. Ótken ǵasyrdyń 40-jyldarynan bastap búgingi kúnge deıin qoldanysta kele jatqan álipbıde qazaq tiline tán emes dybystar da engizilgen. Jalpy bul álipbıde orys tiline tán dybystar tolyq qamtylǵan», - dedi fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty.
Sondyqtan da bolar ǵalym qazaq-orys qostildi tulǵalardyń kópshiliginiń aýyzeki sózinde qazaq tili aktsenti baıqalmaıtynyn aıtady.
«Kerisinshe, keıingi ýaqytta qazaq til ıelenýshileriniń sózinde orys aktsenti baıqalady degen pikirler bar. Mysaly, belgili ónertanýshy, kınostsenarıst Erlan Tóleýtaıdyń qazirgi qazaq kınosynyń tili týraly bir suqbatynda mynandaı derek alǵa tartylǵan: «Qazir bizde Qytaıdan kelgenderde qytaı aktsenti, Ózbekstannan kelgenderde ózbek aktsenti, ózimizde orys aktsenti bar, osy qalyń aktsentterdiń bári kınoǵa kelgende qoıyrtpaq bolady da, fılmniń atmosferasyn buzady. Jupar ańqymaıdy». Kınostsenarıstiń pikirine qaraǵanda, qazaqtildi akter sóıleýinde kórinis beretin túrli ózge ult tilderine tán aktsentterden qazaq tiliniń tabıǵı úni, ózindik aktsenti estilmeıdi, sodan qazaq kınosynyń tili «jupar ańqymaıdy». Eń bastysy, «tildik tulǵanyń óz ana tilinen basqa ózge tilde sóıleýi kezinde sol tildiń dybystaryn eriksiz burmalap aıtýy» dep beriletin aktsent anyqtamasyna qarama-qaıshy taǵy bir sıpatty kóremiz. Bul – qazaqtildi tulǵanyń óz ana tilinde sóılegen kezinde osy óz ana tiliniń dybystaý zańdylyqtaryn buzyp, ózge tilge tán ekpin, ún ereksheligin qosyp, buzyp sóıleý jaǵdaıy», - dedi ol.
Aıaýjan Taýsoǵarova «Munyń sebebi nede?» degen zańdylyqty suraq tóńireginde de óz pikirin bildirip ótti.
«Árıne, birden bir jaýap eki tildiń qatar ómir súrýi jaǵdaıynda olardyń ózara áseri turǵysynan anyqtalatyn tildik qatynastyń jeke tulǵa sózindegi kórinisi, saldary bolyp tabylmaq. Negizinde bul birdi-ekili tulǵa sózinde emes, jappaı sıpatqa ıe bolyp kele jatqany da nazardan tys qalyp jatqan joq. Sonymen, sońǵy jaǵdaıdaǵy aktsentti tek qana tildik qatynas saldarymen ǵana túsindirýge bolmaıtyn sııaqty. Bizdiń oıymyzsha, bul jaǵdaı tikeleı álipbıge de qatysty. «Bir ulttyń álipbıinde ózge tilge tán dybystardyń qamtylýy túbinde sol tildiń ózindik úniniń, tabıǵatynyń álsireýine, halyq tiline tán aktsenttiń joıylýyna alyp kelýi múmkin» degen boljam jasaýymyzǵa túrtki bolyp otyr. Joǵaryda atalǵan avtordyń myna sózine de nazar aýdaraıyq: «Qazirgi qazaq kınosynyń tili «Qudaı aıasyn» deıtin deńgeıge jetti. Onyń birneshe faktorlary bar. Solardyń biri – bizdiń segiz árpimiz, tól dybystarymyz jáne ony aıta almaıtyn urpaq kóbeıip barady. Máselen, eki akterdiń bireýiniń «ń»-ǵa tili kelmeıdi». Avtor qazaq tilindegi «ń» dybysyn aıta almaý jaǵdaıynyń tutas urpaq deńgeıinde kórinis berip otyrǵanyn alǵa tartqan. Jáne muny aqıqat jaǵdaı ekeni basqa da kóptegen mamandar tarapynan tujyrymdalyp otyr. Sondyqtan latynnegizdi qazaq álipbıine baılanysty fonetıst-mamandardyń ózge tilge tán dybystardy engizbeý týraly usynystaryna qoldaý bildiremiz», - dedi ǵalym.
Onyń atap ótýinshe, kez kelgen tildiń adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty júzege asyra otyryp, sol ýaqytta basqa da qyzmetterdi atqaratyny, mysaly sóıleýshiniń óz aldyna qoıǵan qandaı da bir maqsatyna jetýde áreket quraly retindegi sıpaty til bilimi ǵylymy salasynda qarastyrylyp, anyqtalǵan. Budan bólek tildiń, naqty aıtqanda, tilge tán aktsenttiń ultty sáıkestendirýdegi jáne jeke tulǵany ultpen sáıkestendirýdegi mańyzdy belgi ekenin de aıtýǵa bolady.
«Buǵan túrli derekterdi keltire alamyz. Mysaly, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-diń baspasynan jaryq kórgen «Ónegeli ómir» serııalyq kitabynyń 26-shyǵarylymynda memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qazaq KSR-niń burynǵy Syrtqy ister mınıstri, dıplomat Mıhaıl Ivanovıch (Hakim Tilekuly) Esenálıevtiń óz esteliginde aıtylatyn onyń ákesiniń: «Oryssha taza sóıleýge tilim de keledi, únim de jetedi. Biraq tyńdaýshyǵa sózim oryssha bolǵanymen, sólim qazaq ekenin sezdirgim kelip turady. Jat jerde, bóten tilde sóıleı júrip, bul meniń qazaqsha sóılegenim, halqymmen tildeskenim, qalqam» (Mıhaıl Esenálıev: Ónegeli ómir. 26-shyǵ.) degen sózinen adamnyń óz tiline tán erekshe dybystyq úndi sezetinin jáne ony ulttyq sáıkestigin tanytatyn belgi retinde qoldanýǵa tyrysatynyn baıqaımyz. Bul jerde ár tildiń dybystyq júıesindegi tek sol tilge tán dybystardyń jáne olardyń aıtylýy barysynda ún erekshelikteriniń tildik tulǵa ózge tilde sóılegen kezdegi kórinisi aktsent retinde anyqtalyp júr», - dedi Aıaýjan Qaıratqyzy.
Alaıda ǵalymnyń paıymynsha, aktsentke baılanysty ǵylymı jáne turmystyq túsinikter birkelki emes. Oǵan beriletin anyqtamalardyń kópshiligi negizinen myna eki túrde toptasady: «Aktsent (lat. accentus «ekpin, ıntonatsııa, daýystyń joǵarlaýy» degen maǵynadaǵy) — halyqtyń, tildiń aıyryqsha belgisi», «tildik tulǵanyń óz ana tilinen basqa ózge tilde sóıleýi kezinde sol tildiń dybystaryn eriksiz burmalap aıtýy», sonymen qatar «aktsent» – sóıleý ereksheligi, bul oraıda anyqtalǵan tulǵa sóılep turǵan tildiń onyń ana tili ıa ózge til ekeni mańyzdy emes. ıAǵnı, barlyq tulǵaǵa tán qubylys». Munyń alǵashqy ekeýinde aktsent tutas ult tiline tán erekshelik retinde qarastyrylsa, sońǵysynda aktsent kez kelgen tulǵanyń sóıleý ereksheligi dep kórsetiledi. Degenmen «frantsýz, orys, ózbek taǵy basqa til aktsentimen sóıleý» degen sózderge qaraǵanda, basym jaǵdaıda aktsent «tildik tulǵa ózge tilde sóılegen kezde onyń dybystaýynda óz ana tiline tán únniń kórinis berýi» bolyp sanalady. Qalaı bolǵanda da qaısybir tildiń dybystary jáne olardyń úılesimi nátıjesinde qalyptasqan ózine tán úni bolatyny anyq.
«Bul turǵyda mynandaı málimetterdi alǵa tartýǵa bolady: «10 jyl japon tilin oqyǵannan keıin tildiń meni baýrap alatyn aspektisi - bul aktsent. Bastapqyda bul qorqynyshty bolyp kóringenimen, joǵary ekpin - bul japon tiliniń baı jáne qyzyqty quramdas bóligi jáne bul týraly bilý óte paıdaly bolýy múmkin». Japon tiliniń aktsenti turǵysynda aıtylǵan bul pikir de joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, árbir tildiń ózindik dybystyq júıesiniń jáne olardy aıtý úniniń, ózara úılesiminiń bolatynyn kórsetedi. Sonymen qatar onyń álipbı júıesine ózge til dybystarynyń enýi onyń ózindik biregeıligi men tabıǵılyǵyna nuqsan keltiredi. Qandaı da bir tildiń tabıǵı úniniń saqtalyp qalýynda jáne tulǵanyń ózin qaısybir ultpen sáıkestendirýi arqyly jalpy ulttyq biregeılikti qalyptastyrýda sol tilge tán dybystardy naqty ári tolyq beıneleı alýy arqyly asa mańyzdy bolyp tabylatyn álipbıdiń tildi úırenýge degen qyzyǵýshylyqtyń artýyna, ıaǵnı qazaq tiliniń qoǵamdyq-áleýmettik qyzmetteri men mártebesiniń keńeıýine de janama túrdegi yqpaldastyǵyn kóremiz. Ol – asa saýatty qurylǵan latynnegizdi álipbıdiń qazaq tiliniń tabıǵı únin qalpyna keltirip, qazaqtildi ıa Qazaqstan aýmaǵynda ómir súrgen tildik tulǵanyń ózge tildegi sózinde qazaqsha aktsenttiń kórinis berý múmkindigine ıe bolýy», - dedi ǵalym.
