Latyn álipbıi: Sarapshylar ne deıdi

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstandyq sarapshylar latyn qarpine kóshý asa mańyzdy másele bolǵandyqtan oǵan ári muqııat, ári jan-jaqty qarap, tııanaqty ázirlikpen kelý kerektigin alǵa tartýda. Aıta keterlik jaıt, qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi jazý aýystyrý úderisiniń artyqshylyqtary men kemshilikterine birdeı nazar aýdaryp otyr.

«Jas zańgerler qaýymdastyǵy» qoǵamdyq qorynyń sarapshysy Dýman Janpeıisov kópshiliktiń nazaryna usynylǵan álipbı nusqasynyń artyqshylyǵyna daıyn latyn áripterin qoldanýdy jatqyzady. «Ol tehnıkalyq, baǵdarlamalyq turǵydan eshqandaı kedergi keltirmeıdi. Sebebi, qazir kún saıyn áleýmettik jelilerde, sms-chattarda jeke hat jazysqanda latyn áripterin jıi qoldanamyz. Alaıda, halyqqa usynylǵan nusqanyń bir kemshiligi - «Á - ae», «Ó - oe», «Ú - ıe» dep jazylýy. Bul máseleniń kópke yńǵaıly oń sheshimin tabý kerek»,- deıdi ol.

«Eurasian Expert Council» qoǵamdyq qorynyń jetekshisi Shyńǵys Lepsibaevtyń aıtýynsha, latyn jazýyna kóshsek, qazaq tilin barlyq qurylǵylarda qoldaný óte yńǵaıly bolady. «Ekinshi artyqshylyǵy, sheteldik qonaqtarǵa qyzmet kórsetý deńgeıi arta túsedi. Týrızmdi damytýǵa strategııalyq turǵydan basymdyq berip otyrǵan elge latyn jazýyn qoldaný - bul faktor. Alaıda, meniń oıymsha, bul isti asyǵys bastaýǵa bolmaıdy. Biz eń aldymen Ózbekstan, Ázerbaıjan sııaqty elderdiń tilge júrgizgen reformasynyń tájirıbesin eskerýge tıispiz»,- degen pikir bildirdi Sh. Lepsibaev.

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Azamattyq Alıansynyń tóraǵasy Oleg Chernyshov latynǵa aýysý aǵa býyn ókilderine ájeptáýir qıyndyq týǵyzatynyn joqqa shyǵarmaıdy. «Latyn jazýyna kóshý jastarǵa eshqandaı qıyndyq ákelmeıdi. Óıtkeni, olar kún saıyn áleýmettik jelilerde latyn tilinde hat jazysyp júr. Al, jastarǵa ilese almaǵan úlkenderge jańa jazýdy úırenýge týra keledi»,- deıdi ol. Otandyq sarapshy 1994 jyly jáı ǵana jarlyq shyǵaryp, latynǵa jedel kóshken Ázerbaıjannyń tájirıbesin mysalǵa keltirdi. - Olar aldyn-ala uzaq daıyndalǵan da joq. Biraq kúnde kóship ketti. Árıne, belgili bir qıyndyqtar bolǵan shyǵar. Alaıda qazir ol umytyldy. Endeshe, bizge de qorqýdyń qajeti joq. Bul úderis elimizde kezeń-kezeńmen, sanaly túrde júrgizilýde,- dep túsindirdi O. Chernyshov.

«Halyqtar kelisimi» qoǵamdyq qorynyń jetekshisi Zııabek Qabyldınov: «Biz latyn jazýyna qaıtyp oralǵanymyzdy ózimiz baıqamaı qaldyq. Mysaly, qalta telefonymyzǵa kún saıyn derlik Tótenshe jaǵdaılar komıtetinen tabıǵı-klımattyq aýytqýlar (qatty jel, sýyq, ystyq, jaýyn-shashyn jáne t.b) týraly SMS-habarlamalar kelip túsedi. Osy aqparat qazaq jáne orys tilderinde latyn jazýymen berilip júr. Demek, latynǵa eptep kóshe bastadyq degen sóz. Endeshe, alańdaýdyń esh sebebi joq»,-deıdi. Onyń aıtýynsha, orystildi aýdıtorııanyń jańa jazýǵa qatysty ýaıymǵa salynýyna esh negiz joq. Memleket basshysy N. Á. Nazarbaev jýyrda sóılegen sózinde latynǵa tek qazaqtildi aýdıtorııa ǵana kóshetinin anyq túsindirdi. Bul suraqqa qaıta oralýdyń qajeti joq.

Sonymen qatar, tarıhshy-ǵalym Zııabek Qabyldınov Alash ıntellıgentsııasynyń óz zamanynda latyn grafıkasyna kóshýdi qoldaǵanyn aıtady. «Alash qaıratkerleri asqan bilimdar azamattar boldy. Olar kóp tilderdi meńgerdi. Mysaly, Mustafa Shoqaı 10 tildi meńgergen. Alash elıtasy qazaqqa batystyq damý modelin usyndy. Buǵan dálel: Alashorda úkimetiniń birinshi basshysy Álıhan Bókeıhan: «Qazaq dalasynyń keleshegi batys mádenıetiniń ózimizge qajetti tustaryn sanaly túrde engizýmen de baılanysty bolady» dep jazdy»,-deıdi ol.