Qyzylordalyq tiginshi túıe júninen jasalatyn kórpelerdiń qandaı qasıeti baryn aıtty
- Bul kásipti qolǵa alýyńyzǵa ne sebep boldy? Tiginshilikke qaı kezden bastap bet burdyńyz?
- Men jas kezimnen tiginshilikke beıim edim. Alaıda alǵashqyda eńbek jolyn sulýlyq salonynan bastadym. Densaýlyǵym syr berip, jańa baǵytty ıgerýge týra keldi. Tigin salasy - men úshin tańsyq emes. Jastaıymnan anamnan úırenip, biliktiligimdi arttyra tústim. Qazir kórpe-jastyq tigýden basqa turmysqa qajetti perde jáne ózge de kıim, dúnıelerdi tigýmen aınalysamyn. Kásibimdi jolǵa qoıyp kelemin. Búginde «Aı-Arýjan» tigin ortalyǵynda 15 adamdy jumyspen qamtylǵan. Onyń úsheýi - múmkindigi shekteýli azamattar.
Qazir kórpe-jastyq kóbinese sıntetıkadan jasalady. Sondaı dúnıelerdi ózgertýge bel baıladym. Aral óńirinde teńiz ónimderinen basqa túıe sharýashylyǵy da keńinen damyǵan. Sondyqtan «túıe júnin nege kádege asyrmasqa?» dep oılana bastadym. Alǵashynda túıe jún kórpeni ózim paıdalandym. Unaǵany jeńil ári aýa ótkizý qabileti joǵary. ıAǵnı deneń dem alady. Osylaısha jańa ónimdi naryqqa shyǵarýdy qolǵa aldym.
Túıe júni - ónerkásip úshin taptyrmaıtyn shıkizat. Bul júnnen toqylǵan mataǵa, zatqa sheteldikter tarapynan suranys ta kóp. Ol myqtylyǵy, jeńildigi jáne jumsaqtyǵymen de yńǵaıly. Túıe júninen toqylǵan oramal, keýdeshe, shulyq sýyq ótkizbeıdi. Odan daıyndalǵan kúpiler jıyrylyp qalmaıdy.
Al shýdanyń jóni bir bólek. Shýda negizinen tize shýda jáne moıyn shýda bolyp ekige bólinedi. Qazir shýda suraýshylar kóp. Tipti úlken qalada turatyndardyń ózi osy shýdamen emdelip júr. Biz de buryndary áke-sheshemizden kórgen tásilmen em qylýdyń joldaryn aıtyp jatamyz.
- Bul jańashyl ispen aınalysqanyńyzǵa qansha ýaqyt boldy?
- Aıta ketsek, ertede túıeli kósh «saharanyń saltanatty» dep atalǵan. Ejelgi Qytaıdan Jerorta teńizine deıingi kerýen jolynyń tarıhy túıe túligimen tikeleı baılanysty. Tórt túliktiń boıynda bolatyn jaqsy qasıetterdiń bári túıe malynyń boıynan tabylady. Aýyz ádebıetiniń kóptegen úlgilerinde túıege qatysty teńeý sózder, danalyq naqyldar, maqal-mátelder kóptep kezdesedi. Bul oı-tujyrymdar túıeniń tirshilik erekshelikterin aıqyn ańǵartady. «Túıesi bardyń - kıesi bar» dep te ataıdy. Túıeshini «ulyq baqqan» dep qurmettep, oǵan kópshilik jınalǵan jerde tórdeı oryn bergen. Túıe túligine arnalǵan ańyzdar boıynsha shyǵarylǵan kúıler de el arasyna keńinen taralǵan.
Túıe júninen kórpe tigýmen aınalysqanyma 5-6 jyldyń shamasy bolyp qaldy. Esepteýimshe, bir adamdyq kórpege 1,8-2 keli túıe júni ketedi. Kórpege túıeniń barlyq júni jaraı bermeıdi. Tek búıir júni kerek. Bir túıeden 3 keli búıir jún shyǵady. Biz sony paıdalanamyz. Ol eń jumsaq, qoldanýǵa qolaıly. Ony jaqsylap jýyp-tazalap, tútkennen keıin ǵana kórpe daıyndalady. Ónimimiz ekologııalyq taza. Jaqynda sáıkestendirý sertıfıkatyn aldyq. Túıe júnin bizde birden syrtqa jiberip jatyr. Sapaly shıkizatty jınaý úshin aýyldardy aralap, aldyn ala aqysyn tólep, kelissózder júrgizip jatyrmyz.
Túıe sharýashylyǵynda baǵaly ónim - jún. Onyń 85 paıyzy taza, baǵaly túbit. Sondyqtan ártúrli tabıǵı júnder arasynda óziniń tehnologııalyq qasıetteri boıynsha jetekshi oryn alady. Qylshyqty qoı júnine qaraǵanda túıe júninde mamyǵy kóp, óli túgi jáne shaıyry joq. Túıeden óndiriletin jún óz sapasyna baılanysty óte joǵary baǵalanady.
Túıe júni kóptegen aýrýǵa em. Túıe júninen jasaǵan beldikpen quıańdy emdeıdi. Sondaı-aq túıe jún kórpe sýyq tııýden qorǵaıdy. Ol adam aǵzasyn túrli dertten saýyqtyryp qana qoımaıdy, aǵzany jasartatyn qasıetke ıe. Jas balalarǵa túıe júninen toqylǵan shulyq kıgizip, kórpesin jamyldyrsa, sýyq tımeıdi.
- Ónim tek aýdan aýmaǵynda ótip jatyr ma? Elimizdiń ózge óńirlerinen suranys berýshiler bar ma?
- Túıe júnin tósek-jabdyqtarda qoldaný aıasyn keńeıtý úshin túrli mamandarmen keńesip, jumys istep jatyrmyn. Máselen, jaqynda Almaty qalasynan arnaıy ekspert aldyryp, mamandaryn oqytyp almaqshymyn. Odan bólek Italııa, Túrkııadaǵy áriptesterimen de baılanys ornatyp jatyrmyn. Túıe júninen jasalǵan kórpelerge Astana, Almaty men Qaraǵandy turǵyndary erekshe qyzyǵýshylyq tanytyp, jıi tapsyrys beredi.
- Bıyl atalǵan ónimdi oblystyq kásipkerler palatasy uıymdastyrǵan «Qazaqstannyń úzdik taýary» óńirlik kórme-baıqaýynda kópshilik nazaryna usyndym. Nátıjesinde «Halyqqa arnalǵan úzdik taýarlar» nomınatsııasynda jeńimpaz atandym. Endi respýblıkalyq kezeńde baq synaımyn. Men ónimdi Aral óńiriniń brendine aınaldyrǵym keledi.
- Áńgimeńizge raqmet.
Eske salsaq, budan buryn «Baqsha, jemis-jıdekten ýlanyp qalmaýdyń joly qandaı» taqyrybynda Qyzylorda oblysy sanıtarlyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń ınfektsııalyq jáne parazıtarlyq aýrýlardy epıdemıologııalyq qadaǵalaý bóliminiń bas mamany Juldyzaı Jansúgirovanyń suhbaty berildi.
«Baqsha daqyldary pestıtsıdtermen óńdelgen bolsa, boıyna nıtratty jınaýǵa beıim bolady. Azamattar quramynda osy zattary kóp qarbyzdy jese ýlanyp qalýy jaǵdaıy kezdesedi. Ádette, onyń belgileri 4-6 saǵattan keıin baıqalady. Eger nıtrattarmen ýlanǵan kezde eshqandaı shara qoldanylmasa, densaýlyqqa aıtarlyqtaı zııan keltirý qaýpi bar. Ýlaný belgisi retinde júrektiń aınýy, dıareıa, ishtiń aýyrýy, dene qyzýynyń kóterilýi, býyndardyń álsireýi jáne aýyrýyn aıtýǵa bolady. Alǵashqy belgileri bilinisimen dárigerge júginý qajet», - dedi ol.
