Qyzylordalyq qarııa kıiz úı men onyń jabdyqtaryn jastarǵa dáriptep júr
Búginde qazynaly qarııa kıiz úılerdi saqtap, atadan qalǵan qundylyqtyń qadirin arttyryp júr. Sondaı-aq, ol kıiz úıdiń jabdyqtary men jasaýyn ázirleýmen aınalysyp keledi. Olardyń barlyǵyn óziniń qolymen jasap shyǵarady. Keıbirin tigetin bolsa, birin kesteleıdi, toqıdy. Barlyǵyn san alýan oıý-órnekpen kómkere túsedi. Kózdiń jaýyn alatyn kóptegen buıymdardy kórgende janyńyz jadyraı túsedi.
«Otbasymyzdyń ózbek elinen týǵan topyraqqa kelgenine bıyl 16 jylǵa jýyqtady. Ol jaqta da kıiz úı men onyń jabdyqtaryn jasaýmen aınalysatyn edik. Sol kásipten qol úzbeýdi jón kórdik. Elge keler tusta ózimizben birge segiz qanat boz úıdi ala keldik. Ýaqytynda biz ony qysy-jazy tutynyp, jaıly turaq retinde paıdalandyq. Bul jaqqa kelgennen keıin de ony quryp, ishine barlyq jabdyqtardy qoıyp júrdim. Jergilikti turǵyndar tarapynan oǵan qyzyǵýshylyq bildirgen azamattar az bolǵan joq. Ony jalǵa berýmen aınalysa bastadym. Kıiz úıdiń jasaýyn tigýdi qolǵa aldym. Osylaısha, bul isti kásip kózine aınaldyra bastadyq. Olardyń sanyn da arttyrdyq. Búgingi kúni jeti jáne on qanatty kıiz úıler bar. Osy bir ulttyq ónerge qyzyqsań ol eriksiz ózine baýraı túsedi», - dedi Márzııa Qulmyshova.
Ulttyq ónerdi órnektep júrgen qarııa kıiz úıdiń barlyq jasaýyn túgel ózi tigip shyqqan. Ol qoshqarmúıizdi tekemetten bastap, shańyraqqa úsh jerden baılanyp, keregege asylatyn jelbaý, ýyq pen keregeniń túıisken jerin syrtynan bastyryp taǵatyn, órnekti jalpaq qur - basqur, úziktiń eki jıeginen eki nemese úsh jerden aıqastyra tartyp keregege baılaıtyn jalpaq terme baý - úzikbaýdy jasap shyǵardy. Oǵan qosa keregeniń irgesinen ýyqtyń ortasyna deıingi jerdi, úzik kerege basynan shańyraq sheńberine deıingi aralyqty jaýyp turatyn - týyrlyq syndy qoldyń ismerligi men asqan shydamdylyqty qajet etetin qolóner týyndylarynyń barlyǵyn toqyma jippen kestelep shyqqan. Olardyń árbiri oıý-órnektep áspettelip óte sheber jasalǵan.
«Kıiz úı tek qazaq halqynda ǵana emes, túbi bir túrki halqyna ortaq dúnı esebinde baǵalanady. Baıqap qaraǵan adamǵa qazaq, qyrǵyz jáne mońǵol halyqtary kıiz úıleriniń erekshelikteri aıqyn ańǵarylyp turady. Bizdiń kıiz úıler eńseli bolyp keledi. Al mońǵol kıiz úıleri jataǵan beınesimen kózge túsedi. Rasynda, bizdiń kıiz úıdiń qurylymdyq ereksheligine nazar aýdarsań, jınaqylyǵy men yńǵaılylyǵy óz aldyna, sáýlettik syrt pishini erekshe sulýlyǵymen daralanyp turady. Al kóshi-qonǵa laıyqtalyp jasalǵan ol, jyǵyp-jıǵanda jalǵyz-aq túıege júk bolǵan», - dedi qolóner sheberi.
Taǵy bir aıta keterligi, tórt buryshty bólmege qaraǵanda munda aýa tazarýy 5-6 ese tezirek bolady. Ony ǵalymdar zamanaýı arhıtektýradaǵy ǵylymı jetistikterimen dáleldegen. Oǵan qosa, qazaq burynnan aǵash úıinde teri, aǵash, jún, maqta syndy tabıǵı ónimderdi tutynǵan. Sondyqtan onda adam densaýlyǵyna zııandy zattar joq.
Aıta keteıik, búgingi kúni elimizde kıiz úı jasaıtyn sheberler joqtyń qasy.
