Qyzylordada qazirgi bilim berý máselesi talqylandy
Qoǵamdyq talqylaý barysynda bilim salasyndaǵy búgingi ózekti máseleler aıtyldy. Qazir álem jurtshylyǵy koronavırýs saldarynan kóptegen qıyndyqqa dýshar boldy. Sonyń saldarynan bizdiń elimizde mektepterde oqýshylardyń qashyqtan bilim alýyna nazar aýdaryldy.
«Árıne, qaýipsizdik sharalaryna kóńil bólý - bárimizge júktelgen mindet. Onyń ishinde jas urpaqtyń densaýlyǵyn saqtaý baǵytynda bul tıimdi bolyp otyr. Dese de osy baǵytta kóptegen qıyndyq týyndap otyr. Qashyqtan oqytýda birqatar qatelik kezdesti. Solardyń biri retinde keıbir eldi mekenderde ınternet baılanysynyń nasharlyǵyn aıtýǵa bolady. Sondaı-aq, bilim berý ádistemesi qalaı daıyndaldy? Búginde bilim salasynda osyndaı problemalar kezdesedi. Máselen, Germanııada bul baǵytta ońdy ister bar. Onda ınternet máselesi tolyqtaı sheshilgen. Qashyqtan oqytý ádistemesi ázirlengen. Bilim salasynda eshqandaı qıyndyqtar týyndap jatqan joq», - deıdi fılıal tóraǵasy Talǵat Teleýbaev.
Onyń aıtýynsha, keıingi jyldarda muǵalim mártebesin kóterý baǵytynda ıgi ister qolǵa alyndy. Bul olarǵa kórsetiletin qurmet deńgeıin arttyra túsedi.
«Qaıbir jyldarda muǵalimder mártebesi jaıynda jıi aıtylatyn. Atalǵan problemanyń tıimdi sheshilgenin bárimiz de quptaımyz. Alaıda soǵan qaramastan bul baǵytta áli de túıindi taqyryptar joq emes. Talqylaý barysynda osyndaı jaǵdaılarǵa erekshe nazar aýdaryldy», - dedi T.Teleýbaev.
Atalǵan shara barysynda qalalyq bilim bólimi, ákimdik, mektep jáne arnaýly oqý oryndarynan mamandar keldi. Olar taqyrypqa baılanysty oı-pikirlerin ortaǵa saldy.
Sondaı-aq, Qyzylordada muqtaj otbasylardy baspanamen qamtý máselesi talqylandy.