Qyzylorda oblysynda kásipkerlik óristeı tústi
Ekonomıkanyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý, turaqty jumys oryndaryn qurý men kiristi ulǵaıtýdyń basty faktory – kásipkerlikti damytý. Bıylǵy jyldyń 10 aıynda oblysta tirkelgen shaǵyn jáne orta kásipkerlerdiń sany 22,3%-ǵa ósip, 69 415-ke jetti. Nátıjesinde, jumys jasap turǵan belsendi kásipkerlerdiń sany – 64 358 boldy.
Tirkelgen kásipkerler sanynyń ósý qarqyny boıynsha oblys respýblıkada 4-orynda bolsa, belsendi kásipkerlerdiń ósý qarqyny negizinde úzdik bestikte keledi.
Bıyl kásipkerlikti qarjylaı qoldaýǵa ártúrli kózderden 20 mlrd teńgeden astam qarajat tartyldy. Onyń ishinde Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba sheńberinde 9,5 mlrd teńge, «Qyzylorda» óńirlik ınvestıtsııalyq ortalyǵyna 2,9 mlrd teńge qarastyryldy.
Keıingi jyldarda aımaqta ónim óndirýmen aınalysatyn kásiporyndar qatary da kóbeıdi. Solardyń biri – «Turan Metall» JShS kúndelikti turmystyq tutynymǵa jáne qurylysta qajetti buıymdar shyǵarady. Ol 2021 jyly Qyzylorda qalasynda quryldy. Zaýyttyń jalpy aýmaǵy — 700 sharshy metr, onda óndiristik jáne ákimshilik korpýstary, metaldardy óńdeý jáne daıyn ónim qoımalary ornalasqan. 6 adam eńbek etedi. Zaýyt ónimderi oblys kóleminde joǵary suranysqa ıe. Zaýytta kúnine 10-15 tonna joǵary sapaly profılder: GKL bekitýge arnalǵan (barlyq ólshemderi), PVH bekitýge arnalǵan (barlyq ólshemder) jáne oǵan qosymsha bólshekter (krab, dırektorat, burysh profılderi) jáne de basqa da ónimder shyǵarylmaq. Zaýyt qurylysyna túrkııalyq ınvestorlar qarajat salǵaly otyr.
«Biz usynǵan barlyq ónimderdi óndirýde tek sapaly metall qoldanylady. Bul rette metall buıymnyń barlyq normalary men talaptary saqtalady. Biz árbir klıentimizdiń tilekterin tyńdaýǵa jáne eskerýge daıynbyz», - deıdi seriktestik ókili Jandos Saǵynyshov.
Jyl basynan beri 3 423 kásipkerlik bastama granttarmen qarjylandyrylyp, 1 939 joba bankter men qarjy ınstıtýttary arqyly 28,3 mlrd teńgege nesıelendirildi. Qazirdiń ózinde «Qyzylorda» óńirlik ınvestıtsııalyq ortalyǵy shaǵyn kásipkerlerdiń 159 jobasyna 965,5 mln teńge shaǵyn nesıe berýdi maquldady. Sondaı-aq, bıyl qańtar oqıǵasynan zardap shekken 21 kásipkerlik sýbektisiniń qyzmetin qaıta qalpyna keltirý júrgizildi.
Bıyl «Altyn sapa» jáne «Paryz» respýblıkalyq konkýrsynda qyzylordalyq kásiporyndar da úzdikter qatarynan kórindi. Atalǵan baıqaýǵa Qyzylorda oblysynan 33 kásiporyn ótinim bergen edi.
Konkýrs nátıjesinde «Úzdik áleýmettik jaýapty kásiporyn» nomınatsııasymen qyzylordalyq «Jańajol» JShS marapattaldy. Orynbasar Tólepov basshylyq etetin kásiporynnyń negizgi baǵyttary – kúrish ósirý jáne ishinara mal sharýashylyǵy. Keıingi 20 jyldan beri kúrishtiń ónimdiligi turaqty bolyp, oblysta aldyńǵy qatardaǵy sharýashylyqtyń birine aınaldy. Búginde sharýashylyqta 400-den astam adam eńbekpen qamtylǵan.
Al, «Eńbekti qorǵaý salasyndaǵy úzdik kásiporyn» nomınatsııasy boıynsha «Torǵaı-Petroleým» AQ laýreat atandy. Oblys ekonomıkasyna eleýli úles qosyp, jumysshylardyń eńbek quqyqtaryn qorǵaý, eńbek jaǵdaıyn jaqsartýda ornyqty jumystarmen aldyńǵy qatardan kórinip keledi. Shıki munaı men ilespe gazdy óndirýmen aınalysatyn kásiporynda 458 adam jumys isteıdi.
Taǵy bir qyzylordalyq kásiporyn – «Nomad Solar» JShS «Ekologııaǵa qosqan úlesi úshin» nomınatsııasyn ıelendi. Bul kásiporyn jańartylatyn kózderden elektr energııasyn óndirýmen aınalysady. Qýattylyǵy 28 MVt kún elektr stantsııasy – oblystaǵy eń iri stantsııalardyń biri.
Aıta keteıik, respýblıkalyq konkýrsqa Qyzylorda óńiriniń kásiporyndary 2008 jyldan beri belsendi túrdi qatysyp keledi.
Ónerkásip salasynyń 70%-dan astamy taý-ken sektoryna tıesili. Keıingi 8 jyl ishinde óńir úshin úlken problema – munaı óndirý kóleminiń qysqarýy. Ol jyl saıyn 10-12%-ǵa azaıyp otyr. Jalpy alǵanda, 2013 jyldan bastap óńirde munaı óndirý kólemi shamamen 60%-ǵa qysqardy (2013 j. - 10,5 mln tonna, 2021 j. - 4,2 mln tonna). Bıyl munaı óndirý kólemi 700 myń tonnaǵa tómendep, 3,5 mln tonna boldy. Osyǵan oraı, munaı óndirý kóleminiń tómendeýine baılanysty 10 aıda ónerkásip óndirisiniń kólemi 1,3%-ǵa kemidi (854 mlrd teńge).
«Degenmen, munaı qoryn tolyqtyrý maqsatynda geologııalyq zertteý jumystary júrgizilip jatyr. Respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen Shý-Sarysý, Syrdarııa jáne Aral basseınderinde zertteý jumystaryn júrgizý kózdelgen. Ónerkásip salasy tómendeýine qaramastan, óńdeý ónerkásibinde oń dınamıka baıqalady. Bıyldyń 10 aıynda óńdeý salasynda 194 mlrd teńgeniń ónimi óndirilip, ósimi 8,3% boldy. Aıta ketý kerek, óńdeý ónerkásibiniń ósimi boıynsha oblys alǵashqy bestikke endi. Sondaı-aq, óńdeý ónerkásibin damytýdaǵy basty jańalyq – shyny zaýytynyń iske qosylyp, qazan aıynan bastap ónim óndirýi. Búgingi kúnniń ózinde 17 myń tonnaǵa jýyq shyny Astana, Almaty, Shymkent qalalaryna jiberildi. Aldaǵy ýaqytta Ózbekstanǵa eksporttaý kózdelip otyr», - dep atap ótti oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynan.
Atap óteıik, zaýytty iske qosý arqyly shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdyń beldeýin damytyp, 8 ilespe kásiporyn qurýǵa jumys júrgiziledi.
Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy aıasynda bıyl quny 4 mlrd teńge bolatyn 5 jobanyń iske qosylýy josparlanǵan. Búginde onyń 3 jobasy iske qosyldy. Jalpy alǵanda, Biryńǵaı ındýstrııalandyrý kartasy aıasynda oblysta quny 613 mlrd teńge bolatyn 6,8 myń jumys ornyn qurýǵa baǵyttalǵan 37 joba júzege asyrylyp jatyr.
Bıyl oblysqa 373,5 mlrd teńge ınvestıtsııa tartý qajet. Bekitilgen josparǵa qol jetkizý úshin qala/aýdan ákimdikterine meje bekitildi. 10 aıda óńirge 290,9 mlrd teńge ınvestıtsııa tartylyp, jospar 77,8%-ǵa oryndaldy.
Kórsetkish ósimi, jospardyń oryndalýy boıynsha óńir respýblıkada birinshi orynda tur.
