Qyzmetkerler jalaqysy, shetel arhıvterindegi tyń derekter – Mádenıet mınıstrliginiń alqa otyrysynda ne aıtyldy

None
ASTANA. QazAqparat – Búgin Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa otyrysy ótti. Jıynda vedomstvo basshysy Ashat Oralov ótken jyly atqarylǵan jumystardyń qorytyndysyn shaǵaryp, Premer-mınıstrdiń orynbasary Altaı Kólginov mádenıet salasyn damytý boıynsha birqatar tapsyrma júktedi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bıyl mádenıet qyzmetkerlerine áleýmettik qoldaý jasalady

Alqa májilisinde alǵash bolyp sóz alǵan mınıstr Ashat Oralov byltyr atqarylǵan jumystardyń nátıjesine toqtaldy. Onyń sózinshe, ótken jyly ulttyq mártebe berilgen 5 mádenıet uıymy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy ósken. Sonymen qatar, bıyl da kontsertmeısterler men bı ansambli ártisteriniń ál-aýqatyn kóterý josparlanǵan.

«Ulttyq» mártebe berilgen 5 mádenıet uıymy qyzmetkerleriniń aılyq eńbekaqysy 1,75 koeffıtsıentke ósti. Bıylǵy jyly da shyǵarmashylyq joǵary oqý oryndaryndaǵy kontsertmeısterler, sondaı-aq úrmeli mýzykalyq aspaptarda oınaıtyn memlekettik mádenıet uıymdarynyń qyzmetkerleri men bı ansambli ártisteriniń ál-aýqatyn kóterý josparlanyp otyr. Osy oraıda, zańnamalyq aktilerge tıisti ózgerister engizý jumystary bastalyp ketti», - dedi mınıstr.


Munymen qosa, Ashat Oralov bıyl jas qalamgerlerdi qoldaý maqsatynda arnaıy Prezıdenttik ádebı syılyǵy taǵaıyndalatynyn málim etti.

«Tól ádebıetimizdi jańa dúnıelermen tolyqtyryp, ultymyzdyń ádebı murasyn molaıtýdy kózdeıtin «Aıboz» ulttyq ádebı syılyǵy taǵaıyndaldy. Endigi kezekte osy ıgi dástúrdi odan ári óristetý maqsatynda bıyl jańa jobalardy júzege asyrýdy kózdep otyrmyz. Atap aıtqanda, jas qalamgerlerdi qoldaý maqsatynda arnaıy Prezıdenttik ádebı syılyǵy taǵaıyndalatyn bolady», - dedi ol.

Aıta keteıik, otyrys aıasynda Mádenıet mınıstrligi tarıhı tulǵalardyń rýhanı murasyn nasıhattaý maqsatynda «Taǵylymǵa toly ǵasyr» arnaıy jobasyn usyndy.

«Bıyl ónerimiz ben mádenıetimizge qaltqysyz qyzmet etken birneshe tulǵamyzdyń ǵasyrlyq mereıtoıyn eskere otyryp, «Taǵylymǵa toly ǵasyr» atty arnaıy jobany usynamyz. Onyń aıasynda birtýar qaıratkerlerimizdiń rýhanı murasyn nasıhattaýymyz kerek», - dep usynys bildirdi mınıstr Ashat Oralov.

7 myńnan astam tyń derek: Qazaqstan tarıhyna qatysty qujattar elge ákelindi

Vedomstvo byltyr ózge memleketterdiń muraǵatynda saqtalyp kelgen tól tarıhymyzǵa qatysty qujattardy elge aldyrtypty. QR Ulttyq arhıviniń dırektory Saǵıla Nurlanovannyń málimdeýinshe ótken jyly mamandar shet elderden Qazaqstanǵa 7 myńnan astam qujat ákelgen.

«Ótken jyly Arhıv isteri jáne qujattamany basqarý komıtetiniń uıymdastyrýymen respýblıkalyq arhıv qyzmetkerleri 14 memleketke shyqty. Onyń nátıjesinde Germanııanyń arhıvterinen Qazaqstanda bolǵan Avstrııa-Vengrııa ımperııasy zertteýshileriniń etonografııalyq esepteri, HІH ǵasyrdaǵy Qazaqstanǵa, Orta Azııaǵa jasalǵan nemis zertteý saparlarynyń nátıjeleri, Shtazı arhıvinde buryn qupııa bolǵan Baıqońyr ǵarysh aılaǵyna qatysty qujattar tabyldy», - dep málimdedi Saǵıla Nurlanova.

Alqa májilisinde málim bolǵandaı, arhıv salasynda máseleler de joq emes. Atap aıtqanda, elimizde 20-ǵa jýyq memlekettik muraǵat ǵımaratyn salý qajettiligi bar.

«Muraǵat salasyndaǵy ózekti másele – búkil el boıynsha muraǵat qoımalarynyń tolǵany. Máselen, búgingi tańda 500 myń birlikti saqtaýǵa arnalǵan 20-ǵa jýyq memlekettik muraǵat ǵımaratyn salý qajettiligi bar. Bıylǵy jyly negizgi mindet – Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen ózara is-qımyl jasaı otyryp, jobalaý-smetalyq qujattamany ázirleý», - dedi Ashat Oralov.

Byltyr qazaqstandyqtarǵa qandaı fılmder men qoıylymdar usynyldy?

Vedomstvonyń keńeıtilgen alqa otyrysynda QR Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov elimizde túsirilgen úzdik fılmderdi atady. Onyń aıtýynsha, byltyr memleket tarapynan 50 kınojobaǵa qarjylyq qoldaý kórsetilgen.

«Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda «Qazaqanımatsııa» shyǵarmashylyq birlestigi quryldy. Az ýaqyttyń ishinde memlekettiń qoldaýymen 20 anımatsııalyq joba jaryq kórdi. Tuńǵysh ret memlekettik bıýdjetten qarajat bólý arqyly álemge áıgili «Disney» stýdııasynyń «Avatar», «Qara qabylan: Vakanda jasasyn!», «Avatar. Sý joly» fılmderi qazaq tiline aýdarylyp, kórermen nazaryna usynyldy. «Uly Dala tańy», «Dos-Muqasan», «Patrıottar ýaqyty», «Alǵa», «Shema», «Muqaǵalı», «1941 jyldyń jazy», «Soqyr mahabbat», «Hırýrg», «Ot», «Ómir», «Adam jáne alma» fılmderiniń premeralary ótti. Álemniń 13 elinde Qazaqstannyń kıno kúnderi uıymdastyryldy», - dedi vıtse-mınıstr.

Bul saladaǵy máselelerge toqtalǵan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Altaı Kólginov Mádenıet mınıstrligine úzdik fılmderdi qazaqshaǵa aýdarý tapsyrmasyn júktedi.

«Mınıstrlik úzdik fılmderdi qazaq tiline aýdarý máselesin qolǵa alýy tıis. Jastar jáne balalar qyzyǵa tamashalaıtyn fılmderdiń qazaqshalanýy memlekettik tildiń qoldanys aıasyn keńeıtýge oń áserin tıgizetin bolady. Jalpy, kınoóndiris salasyn damytýda tıisti qaýymdystyqtarmen birlesken jumysty jandandyrý kerek», - dedi Altaı Kólginov.

Sonymen birge, byltyr memlekettik teatrlarda kórermen nazaryna 13 myńnan astam qoıylym usynyldy.

«2022 jyly teatr salasynda da jetistikter az bolǵan joq. Atap aıtqanda, memlekettik teatrlarda kórermen nazaryna usynylǵan 13 myńnan astam qoıylymnyń, 339-y jańa týyndy bolyp sanalady», - dep túıindedi vıtse-mınıstr Nurǵısa Dáýeshov.

Mádenıet saıasatynyń jańa tujyrymdamasy

Alqa májilisinde Premer-Mınıstrdiń orynbasary Altaı Kólginov jaýapty vedomstvoǵa mádenıet saıasatynyń jańa tujyrymdamasyn bekitýge qatysty tapsyrma berdi.

«Mádenıet saıasatynyń jańa tujyrymdamasyn bekitýdi jedeldetýimiz qajet. Bul qujat rýhanııat jáne óner salalaryndaǵy máselelerdiń júıeli turǵyda sheshilýine jol ashyp, otandyq kınoǵa, teatrlarǵa, mádenıet oshaqtaryna halyqtyń yqylasyn odan ári arttyrýy tıis. Teatrǵa, mýzeıge, kitaphanaǵa, kórmege jáne basqa da mádenı is-sharaǵa turaqty barýdy dástúrge aınaldyrý basty mindettiń biri. Ol úshin mınıstrlik ákimdiktermen birge óner oshaqtaryn, onyń ishinde teatrlardy qoldaý sharalaryna erekshe nazar aýdarýy tıis», - dedi Altaı Kólginov.

Onyń aıtýynsha, qoǵamda kitap oqýdy dáripteýge zor kóńil bólý qajet. Tıisinshe, kitaphana qorynyń elektrondy formatqa kóshirilýin kezeń-kezeńmen qolǵa alý mańyzdy.

Osy oraıda, atalǵan jıynda aóz sóılegen Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Esdáýlet elimizde kórkem aýdarma ortalyǵyn qurý týraly usynys bildirdi.

«Qazaq shyǵarmalaryn shet tilderine aýdarý jáne ony shet elderge shyǵýy máselesi turalap tur. Bizdiń ádebıetimiz álemdik deńgeıdegi ádebıetterden kem emes. Tek ony aýdaryp, shetelge jetkizýge kúshimiz jetpeı otyr. Mysaly, Reseı aýdarma ınstıtýtyn qurdy. Al Ózbekstan Ózbek tili men ádebıeti ınstıtýtynda aýdarma fakýltetin ashyp, jastardy oqytyp jatyr. Osyndaı ádebıet ınstıtýty Qytaıda bar. Saýd Arabııasynda Ádebıet jáne aýdarma degen komıtet bar. Sondyqtan bizge kórkem aýdarma alqasy nemese kórkem aýdarma ortalyǵy sııaqty uıym qurý kerek. Bul mınıstrliktiń qolǵa alatyn dúnıesi», - dep usynys bildirdi Ulyqbek Esdáýlet.

Buǵan qatysty pikir bildirgen Mádenıet jáne sport mınıstri Ashat Oralov aldaǵy ýaqytta bul bastama vedomstvo tarapynan eskeriletinin jetkizdi.

Aıta keteıik, ótken jyly qoǵamdyq mańyzy bar 188 kitap basylǵan. Olar barlyq oblystyq, aýdandyq kitaphanalarǵa taratyldy. Máselen, Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna oraı 12 tomdyq, Muhtar Áýezovtiń 125 jyldyǵyna 5 tomdyq basylyp shyqty.

Ulttyq muralar ıÝNESKO deńgeıinde dáripteledi

Altaı Kólginov, vedomstvo basshylyǵynyń baıandamalaryn tyńdap bolǵannan soń, mınıstrlikke birqatar tapsyrma berdi. Onyń ishinde tarıhı muralarymyz ıÝNESKO deńgeıinde dáriptelýine nazar aýdarý kerektigin atap ótti.

«ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tizimine elimizdiń tarıhı oryndaryn, materıaldyq emes muralarymyzdy engizý jumystary jan-jaqty pysyqtalýy tıis. Halqymyz óner men mádenıettiń qaıtalanbas, aıryqsha úlgilerine (aýyz ádebıeti, kúı, aıtys, oıý-órnek, epostyq jyrlar, ulttyq sport túrleri sekildi) baı ekeni belgili. Elimizdiń aýmaǵynda tarıhta óshpes iz qaldyrǵan mańyzdy qalalar bolǵany aqıqat», - dedi vıtse-premer alqa májilisinde.


Foto: Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti

Сейчас читают
telegram