«Qyzdar quqyǵyn qorǵaıtyn koalıtsııa» - baspasózge sholý
***
«El ekonomıkasyn damytýdyń bir tetigi syrtqy naryqtarǵa shyǵý joldaryn ashý kerektigi ekeni málim. Osyǵan oraı Qazaqstan el ishindegi jáne kórshi elderdegi termınal-servıs ınfraqurlymdardy tıisti deńgeıde damytýǵa múddeli. Birinshi kezekte kóliktik-logıstıkalyq qyzmetti tıimdi paıdalanýdyń agenttik jelisin qurý mańyzdy bolyp otyr. Munymen birge, teńizge shyǵýǵa múmkindigi bar elderdiń termınaldaryn jalǵa alýdy nemese óz termınalyn salýdy kózdep otyr»,- dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Osy oraıda, Qytaıdyń Lıanıýngan portynda termınal ınfraqurylymyn jasaý, Ońtústik-Shyǵys Azııadan aǵylatyn taýardy shoǵyrlandyrý úshin asa qajet. Bul turǵyda Qazaqstandy qyzyqtyryp turǵany, Lıanıýngan Qytaı temirjoldaryn Shanhaı, Tıantszın, Tsındao porttarymen, al teńiz jelileri boıynsha Ońtústik Koreıanyń Pýsan, Japonııa eliniń Osaka porttarymen baılanystyrady. Demek, bul joldar Qazaqstanǵa jańa naryqtardyń esigin ashady. Sondaı-aq, Lıanıýngan porty «Batys Eýropa - Batys Qytaı» kólik dálizi jobasy boıynsha Sankt-Peterbýrgke jalǵanbaq. Sóıtip, óz kezeginde Eýropamen bolatyn taýar aınalymyn jyldam qamtamasyz etpek. Osy jaıynda tolyǵyraq «Syrtqy naryqqa shyǵýdyń múmkindikteri» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, «Qyzdardyń quqyqtary men múmkindikterin arttyrý jáne genderlik teńdik jónindegi áıelder bastamasy» koalıtsııasy qurylyp jatqanyn aıtady Qazaqstannyń áıelder uıymdary. Óıtkeni kóp jaǵdaıda názik jandardyń quqyqtary qorǵalmaıdy, qyz balalar kúsh qoldaný, jynystyq, psıhologııalyq jáne ekonomıkalyq zorlyq-zombylyqtan zardap shegýde. «Máselen, kúshtep erte nekelestirý keıde qyz balalardyń óz-ózine qol salyp, ómirmen qosh aıtysýyna túrtki bolyp jatady. ıÝNISEF balalar qorynyń málimetinshe, Qazaqstan 15 pen 19 aralyǵyndaǵy qyzdardyń sýıtsıdke shaldyǵý kórsetkishi jaǵynan TMD, Ortalyq jáne Shyǵys Eýropa elderinen birinshi orynǵa shyǵyp otyr. Bul kezekte BUU sheshimi boıynsha 2012 jyly 11 qazanǵa belgilengen Halyqaralyq qyzdar kúni qarsańynda mamandar qyzdar quqyǵyn qorǵaý jóninde másele kóterdi»,-dep jazady maqala avtory. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Qyzdar quqyǵyn qorǵaıtyn koalıtsııa» degen maqalany oqyp shyǵyńyz.
Osy basylymda «Qola dáýirindegi qazan» atty maqala jarııalandy. Shyǵys Qazaqstan ólkelik-arheologııalyq mýzeıi budan úsh myń jyl burynǵy qazaq jerindegi mádenıetten habar beretin taǵy bir tarıhı jádigermen tolyqty. Zaısan aýdanynyń turǵyny taýyp alǵan eski qazan qola dáýirinde jasalyp, qoldanylǵan bolyp shyqty. Zaısan kóliniń mańaıynan arheologııalyq tarıhı zattar kóptep tabylady. Bul joly sý astynan shyqqan kóne qazannyń budan 3000 jyl buryn jasalǵany anyqtalyp otyr. Oblystyq ólkelik-arheologııalyq mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Galına Kýştyń aıtýynsha, qazan bizdiń dáýirimizge deıin shamamen segizinshi ǵasyrda jasalǵan. Sol zamannan qalǵan osyndaı zattardyń osymen úshinshisi Qazaqstannan tabylyp otyr. Bul qazan búkil elimiz úshin óte baǵaly, sırek kezdesetin tarıhı zat bolyp tabylady.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Túbirtekter qashan qazaqshalanady?» degen maqala basyldy. «Siz ben biz - tutynýshymyz. Tutynýshynyń qolyna saýda jasaǵan jerinde arnaıy túbirtek beriletini belgili. Kóp mán bermeıdi ekenbiz, al sol túbirtektegi jazýlardyń barlyǵy orys tilinde. Sýpermarketke kirseńiz de, bankke barsańyz da, keńse taýarlaryn satatyn dúkenge kirseńiz de, tipti ashanadan tamaqtansańyz da qolyńyzǵa beriletin túbirtekter biryńǵaı resmı tilde. Nelikten bulaı? Nege túbirtekter memlekettik tilde jazylmaıdy? Álde qazaqsha jazsaq, kóp jurttar túsinbeıdi degen pikirden aryla almaı kelemiz be? Mundaı kózqaraspen ómir súretin bolsaq, memlekettik tildiń qoldanys aıasyn qalaı keńeıtemiz?»,-dep jazady basylym.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Pesn ob elektrokýlagere» degen materıal shyqty. Almatylyq belgili konstrýktor Taır Balbaev qazaqstandyq alǵashqy elektrokardy qurastyrý jobasyn júzege asyrýda. Bolashaq elektrokardyń turqy shyny talshyqtardan jasalmaq. Onyń sózine qaraǵanda, kólikter tek tapsyrys boıynsha ǵana shyǵarylady, ıaǵnı jylyna 15-20 dana ǵana.
Bul elektrokarlardyń quny 80-100 myń AQSh dollary shamasynda bolady dep kútilýde.
