«Qyz alyp qashý qylmystyq jaýapkershilikke jata ma?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Astanada «Samuryq-Qazyna» aktsıonerlik qoǵamy ótkizgen Transformatsııalaý forýmyna qatysty. «Sanaǵa tolyqtaı sińip úlgirmegen transformatsııa túsinigi tilimizge de emin-erkin ene qoımaǵany anyq. Alaıda, ataýy aıryqsha tanymal bolmasa da, bul uǵym bizdiń qoǵamǵa da «qonys teýip», qoldanysqa kire bastaǵanyna biraz bolǵan. Sebebi, «transformatsııa» sózi sózdikterde «ózgerý» «túrlený» túsinigine balama bolady. ıAǵnı, ekonomıkaǵa qatystyryp aıtqanda transformatsııa jańa túrge aýysýdy bildiredi eken. Endeshe, astaryna úńilsek, bizdiń qoǵam talaıdan demesek te, birazdan beri jańarýǵa baǵyt buryp, osy transformatsııa túsinigindegi ózgeriske óristegeni barshaǵa belgili shyǵar. Desek te, munyń bári buǵan deıingi alǵy sharalar, baǵdarlamaǵa barar baspaldaq basqyshtary desek bolatyndaı. Óıtkeni, Transformatsııalaý baǵdarlamasynyń naqty tusaýy keshe kesilip, resmı iske qosyldy. Ol elimizdiń «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamynan bastaý aldy»,- dep jazady basylym. Baǵdarlamanyń «betasharyna» Elbasy ózi qatysyp, sóz sóıledi. Memleket basshysy óz sózinde «Samuryq-Qazyna» qoryn qalyptastyrar kezde el baılyǵyn eseleıtin, joǵary tehnologııaly ári tıimdi kompanııa qurý kózdelgenin aıtty. Osy jaıynda «Ál-aýqat qory aldynda aýqymdy mindetter tur» degen kólemdi maqaladan oqı alasyzdar.
Bas basylymda «Azıadada aıbynymyz asty» degen maqala jaryq kórdi. Qazannyń 4-i kúni Ońtústik Koreıanyń Inchhon qalasynda márege jetken HVII Azııa oıyndary Qazaqstan sport sańlaqtary úshin úlken abyroımen aıaqtaldy. Bul aıtýly alamanda 39 sport túrinen 439 medal jıyntyǵy (barlyǵy - 1454 medal) sarapqa salyndy. Elimiz atletteri básekede sporttyń 23 túrinen synǵa túsip, 28 altyn, 23 kúmis, 33 qola, barlyǵy 84 medal jeńip alyp, jalpy komandalyq esepte 4-orynǵa taban tiredi.
Azııa oıyndarynyń sońǵy kúni, ıaǵnı 4 qazanda qorjynymyzǵa karateshilerimiz bir «kúmis» jáne «qola» saldy. Atalǵan kúmis júldeni Ekaterına Hýpovets (-50 kg.) ıelense, «qola» Halıd Halıdovqa (+84 kg.) buıyrdy. Osy jolǵy kúmis júlde Azıadadan utqan medaldarymyzdyń eń sońǵysy boldy.
Qazaqstan sportshylary HVII Azııa oıyndarynda, sóz joq, orasan zor tabysqa jetip, ózderiniń mıllıondaǵan jankúıerleri men tileýlesteriniń kóńilinen shyqty. Olar 28 altyn medaldy jeńip alý arqyly sonaý 1994 jyly Hırosımada tirkelgen eń joǵarǵy kórsetkish - 25 joǵary sapaly nagrada deńgeıinen aıtarlyqtaı asyp tústi. Sóıtip, 20 jyl boıy ózgerissiz myzǵymaı turǵan kórsetkish jańaryp, jańa rekord tirkeldi.
***
«Aıqyn» gazetiniń «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Qyz alyp qashý qylmystyq jaýapkershilikke jata ma?» degen másele kóterilip otyr. Osy oraıda basylym birqatar zańgerlerdiń pikirin ortaǵa saldy. Sultan Sartaev, UǴA akademıgi, zań ǵylymdarynyń doktory:
- Qyz alyp qashý - bizdiń halqymyzda ejelden bar dástúr. Sonaý zamandarda qyzdy eshqandaı kelisimsiz alyp qashatyn bolǵan. Bir ereksheligi, óz zamanynda qyzdy aıttyryp alý úshin onyń ata-anasyna qalyńmal retinde úıir-úıir jylqy, birneshe tabyn sıyr jáne belgili kólemde túıe beretin bolǵan. Árıne, qora-qora qoı, úıir-úıir jylqysy joq, ál-aýqaty ortasha áýletten shyqqandar suraǵan qalyńmalyn bere almaıtyn bolǵan soń, amalsyzdan qyzdy alyp qashatyn bolǵan. Kóp jaǵdaıda bul eki adamnyń, dálirek aıtqanda, qyz ben jigittiń ózara kelisimi, ıaǵnı baılamy jaǵdaıynda júzege asqan. Eger qyz óziniń kóńil-qoshymen emes, kerisinshe, alyp qashý arqyly zorlyqpen bóten bireýdiń tabaldyryǵyn attasa, onda qyzdyń ata-anasynyń nemese sol áýlettegi qarııanyń sheshimimen álgi jigitti ustap alyp, oǵan aıybynyń óteýi retinde bálenbaı ret dúre soqqan. Al qazir she? Tańdanatynym, keıbir aımaqtarda áli kúnge deıin qyz alyp qashý dástúri saqtalýda. Biraq zaman jańaryp, zań ózgergen búgingi jaǵdaıda eger qyzdy kelisiminsiz alyp qashsa, onda bul qylmys bolyp sanalady. Zań baby boıynsha, qyz alyp qashqan adam sot úkimimen birneshe jylǵa sottalady. Bul - jańa ǵasyr talaby!
Osy basylymda «Apatty mektepter qashan azaıady?» atty maqala basyldy. «Nur Otan» partııasynyń parlamenttik fraktsııasynyń jınalysy ótti. Onda «2015-2017 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet» jobasy jáne partııanyń «Qazaqstan. 2017 maqsattary, Ulttyq is qımyl jospary» saılaýaldy tuǵyrnamasynyń mindettemelerin qarjylyq qamtamasyz etý máseleleri talqylandy. Jıynda fraktsııa basshysy, Májilis tóraǵasynyń orynbasary Darıǵa Nazarbaeva Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovke bir jyl ishinde apatty jáne úsh aýysymdy mektepter problemasyn sheshýge keńes berdi. Óıtkeni bul ǵımarattar el bolashaǵy - jas urpaqtyń ómiri men densaýlyǵyna kún emes, saǵat saıyn qaýip tóndirýde. Demek, bul problemadan qutylý isin keri shegindire berýge bolmaıdy. Bul rette sheneýnikter búkil elimizdegi apattyq bilim mekemeleriniń máselesin bir jylda sheshýge bıýdjet qarjysy jetpeıtindigin alǵa tartqan. Depýtattardyń aıtýynsha, eger «qajetsiz shyǵystardy qysqartsa, qarjy tabylady».
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Memlekettik tildi oqytý ortalyqtaryn jekeshelendirý kerek pe? ..» degen maqala jarııalandy. Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty Almas Turtaev Memlekettik tildi oqytý ortalyqtaryn jekeshelendirýge qatysty óz qarsylyǵyn bildirdi. Ol osy másele boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Kárim Másimovke depýtattyq saýal joldady. Atap aıtsaq, elimizde Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy iske asyrylýda. Baǵdarlamanyń maqsaty Qazaqstanda turatyn barlyq etnostardyń tilderin saqtaı otyryp, ult birligin nyǵaıtýdyń asa mańyzdy faktory retinde memlekettik tildiń keń aýqymdy qoldanysyn qamtamasyz etetin úılesimdi til saıasaty bolyp tabylady. Baǵdarlamany iske asyrýǵa respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdiń qarajaty, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda tyıym salynbaǵan basqa da qarajattar baǵyttalǵan. Baǵdarlamanyń birinshi kezeńin iske asyrýǵa memlekettik bıýdjetten kózdelgen jalpy shyǵyn - 19 134 946 myń teńge. Al 2015-2020 jyldar ishinde Baǵdarlamany qarjylandyrý kólemi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetterdi tıisti qarjylyq jylǵa qalyptastyrý kezinde naqtylanatyn bolady. Osy baǵdarlamany iske asyrý maqsatynda jergilikti atqarýshy organdar memlekettik kásiporyndar - Memlekettik tildi oqytý ortalyqtaryn qurdy. Depýtat oblystar men aýdan ákimdikteri óńirlik kommýnaldyq ıeligindegi memlekettik kásiporyndardy - Memlekettik tildi oqytý ortalyqtaryn da satýǵa shyǵaryp otyrǵanyn málimdedi.
