Qytaıda qazaq kúresi qarqyndy damı bastady - N.Dáýletqanuly
Sondyqtan qazaq bar jerde, qazaq kúresi de qatar júretini daý týdyrmaıdy. Alaıda shetelde turyp jatqan kóptegen qandastarymyz búgingi tańda tól kúresimizdi tórine ozdyra almaı otyrǵan jaıy bar.
Jasyratyny joq, keıbir elderde turyp jatqan baýyrlastarymyz arasynda qazaq kúresi túgili qazaq tilin umytyp qalǵandary da jeterlik. Biraq qazaq jurtynan qansha jyraq júrgenimen, túımedeı ǵana is tyndyrsa da, túgelimen ulty úshin isteıtin ultjandy qandastarymyz da joq emes. Mine, osyndaı azamattarymyzdyń ıgilikti isteri qashanda kóńilimizge demeý, janymyzǵa jebeý bolyp keledi. Sol azamattardyń biri - Qytaıda turatyn qandasymyz «Juńgosha-qazaqsha kúres birlesken qoǵamy» tóraǵasynyń orynbasary Nurlan Dáýletqanuly.
Ol búgingi tańda Qytaıdaǵy qandastarymyz arasynda kenjelep qalǵan tól sportymyz qazaq kúresiniń qaıta órkendeýine óz úlesin qosyp, aýyl, aýdan, aımaq kóleminde ár deńgeıdegi jarystardy uıymdastyryp qana qoımaı, Qazaqstannan arnaıy mamandar shaqyrtyp, ondaǵy tárbıelenýshilerge tól kúresimizdiń aıla-tásilderin tereńdep túsinýge jol ashyp otyr.
Ótken aptada Nurlan Dáýletqanulyn Astanaǵa kelip júrgen jerinen jolyqtyryp, Qytaıda qazaq kúresiniń qalaı damyp jatqany jaıynda suhbattasqan edik.
- Nurlan Dáýletqanuly , sizdi Qytaıda tól kúresimiz - qazaq kúresin damytýǵa óz úlesin qosyp júrgen ultjandy azamattardyń biri dep estip jatyrmyz. Áńgimemizdi bastamas buryn, ózińizdi qysqasha tanystyra ketseńiz?
- Ózge elde júrsek te, óz halqymyz úshin ter tógip júrgen qarapaıym qazaqtyń balasymyz. Qytaıdaǵy qazaqtar negizinen Іle, Altaı, Tarbaǵataı dep atalatyn úlken úsh aımaqqa qonystanǵan ǵoı. Men sol aımaqtardyń ishindegi Іle aımaǵyna qarasty Kúnes aýdanynyń týmasymyn. Bala kezden sport álemine qyzyǵyp, sonyń ishinde erkin jáne tól kúresimiz qazaq kúresimen aınalystym. Keıin, densaýlyǵyma baılanysty sporttan kettim. Alaıda ózim sportty qoısam da, sportqa degen qumarlyǵym bolar, osy syıqyrly álemnen alystaı almadym. Aqyry, qazaq tarıhynan oıyp turyp oryn alatyn tól kúresimizdi jandandyryp, qazaq kúresiniń órkendeýine óz úlesimdi qosaıyn degen maqsatpen Qytaıda ulttyq sportymyzdan ár túrli jarystardy ótkizýge, uıymdastyrýǵa bel sheshe kirisip kettim.
- Ne úshin qazaq kúresin tańdadyńyz? Nege ózge Olımpıada oıyndaryna kiretin kúres túrlerin qolǵa alyp, qazaq órenderin Olımpıada shyńyna shyǵarmasqa?
- Olımpıada oıyndaryna kirgen sport túrleri onsyz da damyǵan sport túrlerine jatady. Al qazaq kúresin sol sport túrleriniń qataryna qosýǵa bar qazaq atsalysýy kerek dep oılaımyn. Búgingi tańda qazaq elinde qazaq kúresi óte joǵary deńgeıde damyp keledi. Qazir álem, Azııa birinshilikterin bylaı qoıyp, jyl saıyn ótetin «Qazaqstan Barysy» týrnıriniń ózin qazir búkil el tanı bastady. Mine, bul qazaq kúresiniń bedeli arta túskenin ańǵartady. Al Qytaıda qazaq kúresine osyǵan deıin asa mán berilgen joq. Bul Qytaıda qazaq palýandary joq degen sóz emes. Ol jaqta da Ulan Rysqul, Aıbek Nuǵymarov, Beıbit Ystybaev sııaqty nar tulǵaly palýandar jeterlik. Biraq sol palýandardyń rólin sáýlelendiretin orta joq. Qazaqstandaǵy sııaqty apta saıyn, aı saıyn jyl saıyn iri jarystar óte bermeıdi. Sondyqtan talaı myqty azamattarymyz anda-munda bolatyn toı-tomalaqta qazaq kúresin esterine bir alady. Al kez kelgen dúnıe únemi qoldanysta bolmasa, óziniń qasıetin joıady. Sport ta sol sııaqty. Kez-kelgen sport túri toqyrasa, sol sporttyń ádis-tásili, ózine tán erejeleri, bolymysy umytyla bastaıdy. Al damý ústindegi sport túri, damyǵan ústine damı túsetini belgili. Qazaqstanda qazaq kúresi damyp, erejeleri belgili halyqaralyq talaptarǵa saı tolyǵyp, kemeldenip jatsa, Qytaıda kerisinshe, umytyla bastaǵan. Tipti, qazirgi jastar qazaq kúresi týraly estigenderi bolmasa, qandaı kúres ekenin bilmeıtinderi de jetkilikti. Sondyqtan tól oıynymyz - qazaq kúresin damytýdy qolǵa aldym.
- Al qazir qazaq kúresiniń erejelerin, aıla-tásilderin ol jaqtaǵy palýandarǵa qalaı úıretip jatsyzdar?
- Qudaıǵa shúkir, qazir Qazaqstan men Qytaıdyń qarym-qatynasy óte jaqsy. Eki el basshylarynyń dostyq saıasatynyń arqasynda osylaı bir-birimizge emin-erkin kelip, ketip júrmiz. Sporttyń ózi dostyqtyń sımvoly emes pe? Biz árkez kelgen saıyn osyndaǵy mamandardan Qazaqstandaǵy qazaq kúresinen ótken jarystardyń keskinderin alyp, sondaǵy erejelermen tanysyp, osyndaǵy palýandardyń aıla-tásilderine qarap, soǵan qaraı jumys jasaımyz. Ózge de oqýlyqtar alyp, kem-ketikterimizdi tolyqtyryp turamyz.
- Qazir Qytaıda sizdiń bastamańyzben qandaı jarystar ótip jatyr?
- Men bul bastamany qolǵa alǵaly eki iri jarys ótti. Árıne, kez-kelgen aýqymdy isti uıymdastyrý bir ǵana adamnyń qolynan kele bermeıdi. Eki jarysqa da kóptegen ultjandy azamattar kóptep kómegin tıgizdi. Jergilikti ákimdikter de sharany uıymdastyrýda usynysymyzdy qoldap, óz úlesterin qosty. Alǵashqy jarysymyzdy 2013 jyly Shynjań ólkesiniń ortalyǵy Úrimji qalasynda ótkizdik. Onda jarysqa Qytaıdaǵy qandastarmyz qonystanǵan barlyq aımaqtardan eń úzdik degen balýandardyń basyn qostyq. Bul Shynjań qazaqtary tarıhyndaǵy tól kúresimizden ótken eń alǵashqy iri básekelerdiń biri boldy. Bul jarysty uıymdastyrýda qarjylyq jaǵyn negizinen óz qaltamnan shyǵardym. Osy jyly jeltoqsan aıynda tuńǵysh ret ózim týǵan Kúnes aýdanynan bir qatar ultjandy azamattar birlese otyryp, «Juńgosha-qazaqsha kúres birlesken qoǵamy» degen úlken qoǵam qurdyq. Mundaǵy maqsatymyz - qazaq kúresine jurt nazaryn aýdaryp, qarakóz baýyrlarymyzdyń salaýatty ómir saltyn ustanyp, saý deneli bolyp ósýine ózindik úles qosý. Al ekinshi ret jarysymyzdy ótken jyly jeltoqsannyń 1 kúni Іle aımaǵy Kúnes aýdanynda ótkizdik.
- Osy ótkizgen jarystaryńyzdan ne uttyńyz? Mundaı jarystardy ótkizý Qytaıda qazaq kúresiniń damýyna ózindik úlesin qosa ala ma?
- Árıne, bastaǵan isimiz oń nátıje bere bastady desem, artyq aıtqanym emes. Birinshi jarysqa qaraǵanda, ekinshi jarys ózindik erekshelikterimen este qaldy. Eshteńeden utylǵamyz joq, utqanymyz kóp boldy. Sonyń biri - ekinshi jarysymyzǵa ata jurtymyzdan arnaı qonaqtar shaqyrdyq. Olardyń ishinde palýandar da, tóreshiler de bapkerler de boldy, palýandar baq synady. Tóreshiler sol jarysqa qazylyq jasady. Al buryn palýandarymyz kúrestiń aıla-tásilderin keskinge qarap úırense, bul joly arnaıy kelgen qazaqstandyq bilikti bapkerlerdiń ózimen jumys jasap, sheberlikterin shyńdaı tústi. Ekinshi bir utqanymyz - buryn qazaq kúresin eshbir aýdan, aımaq ortalyqtary ózderi bilip, mundaı jarystar ótkize bermeıtin. Osy ekinshi jarystan keıin «úshinshi jarysty bizge berińder, bizdiń aýdan, bizdiń aımaq ótkizsin» degen suraýshylardyń qatary kóbeıdi. Mine, bul qazaq kúresiniń Qytaıdaǵy qazaqtar arasynda keńinen etek ala bastaǵany degen sóz. Tipti, jekelegen azamattar arasynan da demeýshilik jasap, qazaq kúresine qoldaý kórsetken jáne kórsetkisi keletin jomart jandar tabyldy. Buıyrsa, aldaǵy ýaqytta jarysymyzdy bir jerde ǵana emes, qazaqtar qonystanǵan barlyq aýdandarda ótkizýdi josparlap otyrmyz.
- Al Qazaqstandaǵy ótetin jarystarǵa ol jaqtan palýandar ákep qatystyrý josparlaryńyzda joq pa?
- Árıne, bar. Bul joly Astanaǵa kelgendegi maqsatymnyń biri osy. Qazaqstanda qazaq kúresi óte qarqyndy damyp keledi. Bizdiń úırenerimiz óte kóp. Sondyqtan tájirıbe almastyrý úshin Dúnıejúzi qazaq kúresi federatsııasynyń prezıdenti Serik Tókeev myrzamen kezdesip, Qytaıdaǵy qazaqtar arasynda qazaq kúresin damytýǵa baılanysty aqyl keńesin alyp, óz usynystarymdy ortaǵa salýǵa kelgem. Serik aǵamyzben kezdestim. Oıǵa alyp kelgen joba-josparlarymdy kedergisiz sheship berdi. Bastaǵan isimizge joǵary baǵa berdi.
- Naqtylap aıta ketseńiz, qandaı josparlaryńyz júzege asatyn boldy?
- Qytaıdaǵy qandastarymyzǵa qazaq kúresinen bilikti bapkerler jetispeıdi. Búgingi qazaq elinde halyqaralyq talaptarǵa saı jetildirilgen qazaq kúresiniń erejeleri men ádis-tásilderin tolyq meńgergen bapker de, palýan da tapshy. Osy olqylyqtyń orynyn toltyrý maqsatynda Serik Tókeev myrzaǵa Qytaıdan bir-eki bapker, bir-eki tóreshi jáne 7-8 palýandy osy jaqta arnaıy tárbıelep, tájirıbe almastyrsaq degen usynyspen kelgem. Ol kisi birden qýana-qýana kelisti. Tipti, ákeletin adamdardy jataq, tamaq jáne jattyǵý zalymen qosa, tikeleı óz qamqorlyǵyna alatyn boldy. Bul alystan arman arqalap kelgen biz sııaqty azamattardyń qanatyna qýat bitireri anyq. Qatty razy bolyp ketip baramyn. Osyndaı el dep kelgende eńbegińdi baǵalap, mańdaıyńnan syıpaıtyn aǵalarymyz bolǵanyna Allaǵa shúkir.
- Áńgimemizdiń basynda kúrestiń eki túrimen aınalysqanyńyzdy, keıin jaraqatyńyzǵa baılanysty sporttan shegingenińizdi aıttyńyz. Sporttaǵy baǵyndyrǵan bıikterińiz týraly aıta ketseńiz...
- Óz basym keremetteı jetistikterge qol jetkize almadym. Sondyqtan, men jetpegen bıikke artymyzdan ergen inilerimiz jetsin dep osyndaı joldy tańdadym. Birinshi sportty 1994 jyly erkin kúresten bastadym. 1998 jyldan bastap, Shyńjań palýandar komandasynyń quramynda óner kórsettim. 2000-2005 jyldar aralyǵynda aralyǵynda Qytaıdyń memlekettik jastar quramasynda óner kórsettim. Osy quramada júrip, jattyǵýda aýyr jaraqat alyp, sporttan shegindim. Al Qytaıda, mundaı memlekettik komandaǵa kirý belgili deńgeıge jetken sportshyǵa ǵana beriletin múmkindik. Qytaıdyń óz ishinde biraz jetistikti baǵyndyrdym. Álem, Olımpıada júldegeri bolmaǵan soń, barlyǵynyń atyn atap, túsin tústemeı-aq qoıaıyn. Al qazaq kúresimen 2009 jyldan bastap aınalystym. Osy jyly Qazaqstanda qazaq kúresinen 5-shi kezekti Azııa oıyndary ótti. Sonda 3-shi oryndy jeńip alyp qaıtqanym bar.
- Áńgimeńizge rahmet!
Kúnsultan Otarbaev
