Qyrymbek Kósherbaev: Ál-Farabıdi tanytý – Qazaqstandy álemge tanytý

NUR-SULTAN. QazAqparat - Bıyl dala danyshpany, adamzattyń «ekinshi ustazy» atanǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵanyna 1150 jyl toldy. Bul – tarıhymyzdaǵy taǵylymdy belestiń biri. Jyl basynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev aıtýly datany elimiz jáne álemdik deńgeıde atap ótý jóninde arnaıy sheshimin shyǵardy. Bul oraıda Uly dalanyń ulaǵatty oıshyldary Abaı men Ál-Farabı mereıtoılarynyń tuspa-tus kelýin rýhanı sabaqtastyq retinde baǵalaýymyz kerek, dep jazady QR Memlekettik hatshysy, Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıyn daıyndaý jáne ótkizý jónindegi memlekettik komıssııanyń tóraǵasy Qyrymbek KÓShERBAEV «Egemen Qazaqstan» gazetine shyqqan maqalasynda.

Oqyrman nazaryna maqalany tolyq usynamyz.

* * *

Ál-Farabı men Abaı – Shyǵys pen Batys áleminiń úzdik jetistikterin úılestirgen, órkenıetter toǵysynda ozyq oı aıtqan ǵıbratty ǵulamalar. Qazaq úshin Abaıdyń danyshpandyq tujyrymdary – adastyrmas temirqazyq. Sondaı-aq álemdik deńgeıdegi oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabıdiń ǵylymı jáne shyǵarmashylyq murasy da – máńgilik qýat alatyn asyl qazynamyz. Áıgili ǵalymnyń eńbekteri asa mazmundy ári aýqymdy. Ol matematıka, fılologııa, hımııa, astronomııa, fılosofııa, medıtsına, logıka, áleýmettaný, saıasattaný, ıýrısprýdentsııa, etıka jáne taǵy basqa kóptegen ǵylym salasyn damytýǵa orasan zor úles qosty.

Ál-Farabı fenomeni – teńdesi joq qubylys. Onyń baǵa jetpes ǵylymı murasynyń jalpyadamzattyq mańyzy bar. Uly oıshyl – orta ǵasyrlarda iri saýda ortalyǵy, ǵylym-bilim jáne mádenıet oshaǵy bolǵan Otyrardyń týmasy. Ol – álemdik deńgeıdegi tuǵyrly tulǵa, bizdiń maqtanyshymyz.

Ál-Farabı – Batys jáne Shyǵys mádenıeti arasyndaǵy altyn kópir. Uly ustaz ǵylymnyń basty muraty adamzat ıgiligine qyzmet etý dep bildi. Onyń pikirinshe, ǵylym órkenıetti damytý jolynda naqty paıda ákelýi kerek. Ǵylymnyń damýyn fılosofııa, moral jáne dinı normalarmen úndestik arqyly qarastyrý – oıshyl dúnıetanymynyń basty ereksheligi.

Ál-Farabı eńbekterin aýdaryp, jarııalaý XII ǵasyrlarda bastaldy. Ǵulama ǵalymnyń ıntellektýaldy kapı­taly – kóne grek fılosofııalyq mátin­derinen aýdarylǵan eńbekter, túsinik­te­meler, sondaı-aq gýmanıtarlyq jáne jara­ty­lystaný ǵylymdaryn sıntezdegen jeke shyǵarmalar. Onyń eń tanymal týyndylary – «Qaıyrymdy qala tur­ǵyndarynyń kózqarastary», «Danalyq negizderi», «Mýzykanyń úlken kitaby», «Ǵylymdar jiktemesi» jáne taǵy basqa.

Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýge, ıaǵnı odan buryn jańǵyryp otyrýǵa tıis. Bul saıa­sı jáne ekonomıkalyq jańǵyrýlardy tolyqtyryp qana qoımaı, olardyń ózegine aınalady», dep atap ótti. En­de­she, Ál-Farabıdiń rýhanı álemin tereń jáne jan-jaqty zertteý – ýaqyt talaby.

Halqymyzdyń parasatty perzentteri ál-Farabıdiń esimi men shyǵarmalaryn halqyna qaıtarý úshin aıanbaı ter tókti. Solardyń ishinde dańqty ǵalym Aqjan Mashanıdiń orny bólek. Farabıtanýshy óz zertteýlerinde uly ǵulamany Abaı arqyly tanyǵanyn málimdeıdi. Ol, sondaı-aq qos ǵulamanyń ıdeıalarynan úılesimdilik taýyp, «Ál-Farabı men Abaı syndy danyshpan uldary bar el jaryq sáýle jolynan adaspas. Ál-Farabı men Abaı joly – týra jol», dep jazdy.

Uly oıshyldyń elimizge qaıta oralǵan rýhanı murasy – bizdiń sarqyl­mas qazynamyz. Ol óziniń shyǵar­ma­laryna ádiletti qoǵam qalyptastyrý, izgi adam tárbıeleý ıdeıalaryn arqaý etti. Osy ıgi bastama Abaıdyń týyndylarynda jalǵasyn tapty.

Ǵıbratty ǵulamalarymyzdyń oı-tujyrymdary búginge deıin ózektiligin joǵaltqan joq. Biz Táýelsizdikke qolymyz jetken soń Ál-Farabı men Abaı armandaǵan asyl murattardy júzege asyrýǵa múmkindik aldyq. Endi Uly dalanyń dara tulǵalarynyń týyndylaryn elimizde ǵana emes, sondaı-aq jahandyq aýqymda dáripteýimiz kerek.

Álemdik órkenıettiń quramdas bóligi sanalatyn Ejelgi Turan óńiri Azııa men Eýropany geografııalyq jaǵynan ǵana emes, sonymen qatar rýhanı jáne mádenı jaǵynan da baılanystyryp keledi. Osy qasıetti topyraqta týǵan Ábý Nasyr ál-Farabı, Ibn Sına, ál-Horezmı, Ábý Raıhan ál-Bırýnı, Mah­mýd Qashqarı, Júsip Balasaǵunı, Qoja Ahmet ıAsaýı, Ahmet Iúginekı jáne basqa tarıhı tulǵalar óz zamanynda orta­ǵasyrlyq túrki órkenıetiniń órken­deýine zor úles qosty.

Atalǵan uly oıshyldardyń arasynda Ál-Farabıdiń orny bólek. Ol ıslam mádenıetiniń oshaǵy bolǵan Baǵdad, Kaır, Damask, Haleb qalalarynda búkil sanaly ǵumyryn ótkizdi. Ǵulama ǵalym aqyl-oıdyń alyptary – Arıstotel men Platonnyń shyǵarmalaryn óz zamanyna saı taldap-túsindirdi. Ál-Farabı óziniń ǵylymı eńbekteri arqyly jańasha oılaý júıesin qalyptastyryp, ǵylymı dúnıetanymnyń ıntellektýaldyq deńgeıin jańa bıikke kóterdi.

Ál-Farabı ıslam órkenıetiniń «altyn ǵasyryn» damytýǵa úlken úles qosty. «Qaıta órleý» dáýiriniń alǵashqy kezeńinde Farabı eńbekteri latyn tiline aýdarylyp, Eýropa jurtshylyǵyna tanyldy. Sol arqyly búkil adamzattyń rýhanı qazynasyna aınaldy.

Іlgergi dáýirde Ál-Farabıdi týǵan eli­men baılanystyrý, jan-jaqty zert­­tep-zerdeleýge múmkindik bolmady. Uly ustazdyń esimi qazaq jurty­na bel­gili bolǵan kezden bas­tap, onyń mu­rasy ulttyq sananyń oıanýy­na jáne ny­ǵaıýyna yqpal etti. Fara­bı murasyn ulyqtaýǵa belgili memle­ket jáne qoǵam qaıratkerleri, ǵalym­dar men zert­teýshiler kóp eńbek sińirdi. Keńestik dáýirde Ǵylym akademııa­synda qurylǵan Ál-Farabı eńbek­terin zertteıtin shyǵar­mashylyq topqa kórnekti fılosof-ǵalym Aǵyn Qasym­janov jetekshilik etti. Osy bastama­lar­dyń nátıjesinde Almaty qalasy Ál-Farabı murasyn zertteýdi úılesti­retin ǵylymı ortalyqqa aınaldy. At­qarylǵan jumystar shetel ǵalymdary arasynda da keńinen tanymal boldy.

XX ǵasyrdyń 60-70 jyldarynda qazaq oqymystylarynyń tabandy zert­teýleriniń arqasynda uly oıshyldyń eńbekteri Qazaq eline oraldy. Osylaısha «ekinshi ustaz» týǵan topyraǵymen qaıta qaýyshty. Árıne, bul aıtýǵa ǵana ońaı. Óıtkeni sol tus­ta kóptegen elderde ál-Farabı sekildi álemdik deńgeıdegi iri tulǵany ózderine qaraı ıkemdeý úrdisi júrip jatty. Ǵalymdarymyz qajyrly eńbegi men ǵy­lymı dáleldemeleri arqy­ly Ál-Farabıdiń qazaq jeriniń týmasy ekenin álemdik qaýymdastyqqa moıyndatty.

Elimiz táýelsizdik alǵan soń uly ustaz tulǵasynyń oı-sanamyzda jáne kún­de­lik­ti ómirimizde berik orny­­ǵýyna keńinen jol ashyldy. Memlekettigimizdiń sımvolyna aınal­ǵan ulttyq valıýtamyzda Ál-Farabı beınesi kórinis tapty. Arnaıy ǵylymı-zertteý ortalyqtary qurylyp, ǵalymnyń shyǵarmalaryn zertteý isi júıeli túrde júrgizile bastady. Mektep baǵdarlamasyna ál-Farabı jáne onyń murasy jóninde málimetter engizildi.

Ábý Nasyr ál-Farabı esimin ıelengen Qazaq ulttyq ýnıversıteti ǵulamany dúnıe júzine tanytýǵa barynsha úles qosýda. Halyqaralyq ál-Farabı ǵylymı ortalyǵy quryldy. Mundaı ortalyqtar álemniń birqatar elinde ashyldy. Qazaq eli ustaz aldyndaǵy boryshy men paryzyn óteý maqsatynda onyń súıegi jatqan Damask qalasynda mádenı keshen turǵyzdy. Sondaı-aq Farabıdiń adamzat órkenıetiniń damý tarıhyndaǵy ózindik ornyn aıqyndaý úshin júıeli jumystar júrgizilýde.

Bıyl Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótýde. Uly ǵulamanyń mol murasyn muqııat zerdelep, onyń tereń fılosofııalyq oı-tujyrymdaryn óskeleń urpaq tárbıeleý, izgilik qaǵıdattaryn dáripteý isine tıimdi paıdalanǵan jón. Bul – bas­ty mindetimizdiń biri.

Tárbıe taǵylymy

Álemniń uly oıshyl-fılosoftary ár dáýirde baqytty ómir, baqýatty turmys máseleleri jóninde oı tolǵaǵan. Solardyń ishinde Ábý Nasyr ál-Fara­bıdiń osy taqyrypqa arnalǵan «Baqyt jolyn silteý», «Baqytqa jetý jaıynda» atty eńbekteriniń orny bólek. Ol óz shyǵarmalarynda adamzat ómirindegi eń ózekti másele – baqyt ıdeıasyn usy­nady. Ǵulama ǵalym adam baqytyn basty orynǵa qoıady. Baqyt degenimiz – ómirden lázzat alý emes, áreketshil aqyl-parasat arqyly maqsatqa jetý ekenin aıtady. Farabı baqytqa kenelý formýlasyn «Adamnyń ózin ózi jetildire otyryp, kemeldikke jetý joly» dep kórsetedi.

«Tárbıe – tal besikten» degen halyq danalyǵyna oraı, urpaq sanasyna ata-babadan mıras bolyp kele jatqan adamı qasıetterdi, rýhanı qundylyqtardy shym-shymdap sińire berý kerek. Bul máselege úlken jaýapkershilikpen qara­ǵan jón. Óıtkeni ár perzent – elimizdiń erteńi, memleketimizdiń bolashaǵy.

Ál-Farabı adamnyń ózin ózi jetil­dirip, kemeldikke kelý jolynda otba­synyń erekshe ról atqaratynyn aıtqan. Úlgili otbasynda tárbıelengen azamat sol izgi qoǵamnyń, qaıyrymdy qalanyń qadirli turǵyny bolmaq. Otbasyndaǵy kúndelikti jaqsy ádet turaqty qasıetke aınalsa, baqytqa jetýdiń alǵashqy qadamy jasalmaq.

Ár otbasynyń bereke-birligin, ál-aý­qatyn nyǵaıtý – asa mańyzdy mindet. Otbasy ınstıtýtyn áleýmettik qorǵaý jáne qoldaý arqyly azamattarymyzdyń jaq­sylyqqa jetýine jol ashatynymyz anyq.

Qazirgi tańda damyǵan memleketter, eń aldymen, azamattardyń tabysyn art­tyryp, turmys sapasyn jaqsartýǵa basa mán beredi. Búkil memlekettik apparattyń tıimdiligi osy kórsetkish boıynsha baǵalanady. Biz baqytty otbasyn qurýǵa, densaýlyǵy zor jáne sanaly urpaq tárbıeleýge jaǵdaı jasaýymyz kerek. Sol sebepti, búginde otbasy ınstıtýty memleketterdiń jahan­dyq básekege qabilettiligin qalyptas­tyratyn negizgi máselege aınaldy. Ultymyzdyń basty kapıtaly – ozyq oıly ári rýhanı turǵyda kemeldengen azamattardy tárbıelep ósirý osydan bastaý alady.

Egemen elimizdi odan ári órkendetý úshin otbasy ınstıtýtyn áleýmettik saıasatymyzdyń ózegine aınaldyrýy­myz kerek. Azamattarǵa áleýmettik kó­mek kórsetý júıesi otbasyn qurý, ony ny­ǵaıtý jáne oǵan jan-jaqty qoldaý kórsetýge negizdelýge tıis.

Jyl saıyn adamı qundylyqtardy jańǵyrtýǵa, úlgili otbasylardy dá­rip­teýge jáne onyń mártebesin art­­ty­­rýǵa baǵyttalǵan «Mereıli ot­ba­sy» ulttyq baıqaýy ótkizilip ke­le­di. Mun­daı baıqaýlar otbasy ınstı­týtyn nyǵaıtýǵa, ata-ananyń bala tár­bıe­sindegi jaýapkershiligin arttyrýǵa yqpal etedi. Áıelder isteri jáne otba­sy­lyq-demografııalyq saıasat jónindegi ult­tyq komıssııa Farabı iliminiń baqyt­ty otbasy modelin uzaqmerzimdi stra­tegııaǵa aınaldyrǵany durys bolar edi.

Uly oıshyldyń pikirinshe, adamnyń kemeldenýine eń basty yqpal etýshi kúsh – bilim. Uly babamyzdyń bilim men tárbıeni ushtastyra júrgizý haqyndaǵy oı-tujyrymdary ǵasyrlar boıy ómir shyndyǵynan týǵan qaǵıdaǵa aınaldy. Sondyqtan jas urpaqqa bilim men ǵylymdy ǵana úıretip qoımaı, jan-jaqty tárbıe berip, adamı qasıetterdi sińirý asa mańyzdy. Mundaı izgi umty­lysqa, eń aldymen, memleket múddeli ári jaýapty bolýǵa tıis. Bul oraıda Bilim jáne ǵylym mınıstrligi bilim men tárbıeni qatar óristetý isin jandandyra túskeni abzal dep oılaımyz.

Tálim-tárbıeniń kilti aqyl-para­saty mol ata-ananyń ǵana emes, bilimi tereń, taǵylymy tamyrly ustaz­dyń da qolynda bolady. Adam balasy jaq­sy­lyqqa jetý jolynda, Ál-Farabı tilimen aıtqanda, «aqylgóı ustazǵa zárý». Bul zárýliktiń ornyn bilikti pedagogter, ulaǵatty ustazdar daıarlaý arqyly toltyrýǵa bolady. Osy turǵydan alǵanda, biz qoǵamda qajetti reformany júzege asyra bastadyq. Parlament «Pedagog mártebesi týraly» zań qabyldady. Bul zań kóptegen jańa qadamdarǵa jol ashady. Sondyqtan barsha muǵalim eńbegin baǵalap, pedagog mártebesin arttyryp, «ustaz» degen ulaǵatty uǵymdy qadirleýimiz kerek.

Ál-Farabı nusqaǵandaı, baqytqa kenelýdiń kepili – ornyqty minez-qulyq pen aqyl-parasat. Sonymen qatar uly kemeńger adamnyń jetilýi onyń densaýlyǵyna tikeleı baılanys­ty ekenin aıtady. Halqymyz «Táni saýdyń – jany saý» deıdi. Endeshe, biz ár azamattyń deni saý bolýyna jete nazar aýdarýǵa tıispiz. Danyshpan oıshyl erjúrektilik pen qaısarlyqty da joǵary baǵalaıdy. Ár adam qaýipti sátterde aınalasyn, elin qorǵap qalýǵa daıyn turýy qajet. Bul qasıet adam boıyna bala kúninen darýy kerek. Demek, biz patrıottyq tárbıege de basa mán bergenimiz jón.

Ál-Farabı jaqsylyqqa jetý jol­daryn kórsetkende únemshildik pen ysyrapshylyqty nazardan tys qaldyrmaıdy. Ol sondaı-aq shekten tys rahatqa bólený toıymsyzdyqqa, qoma­ǵaılyqqa soqtyratynyn eskertedi. Al qomaǵaılyq jemqorlyqqa ákeledi. Bul da – el damýyn tejeıtin asa qaterli indet. Memleketimiz mundaı keselmen tolassyz kúres júrgizýi kerek. Qoǵamnyń ár salasyndaǵy jemqorlyqqa jol bermeý – búgingi kúnniń ózekti máselesi.

Dala danyshpany adam boıyndaǵy teris minez-qulyqtyń rýhanı kesel ekenin atap kórsetti. Onyń osydan myń jyldan astam ýaqyt buryn aıtqan sózi áli de mán-mańyzyn joǵaltqan joq. Óki­nish­tisi, bizdiń qoǵamda áli kúnge deıin ult damýyna keri áser etetin ishtarlyq, aıaqtan shalý áreketteri etek alýda. Osyndaı qasıetterden arylý úshin Ál-Farabı ilimin bilim baǵdarlamalaryna engizip, qoǵamda keńinen nasıhattaý isin qolǵa alý qajet.

Kemeńger oıshyl baqytqa jetý jolyn saralaǵan kezde márttik týraly oıyn ortaǵa salady. Bul úrdis te bizge úlgi-ónege bolýǵa tıis. Jetimin jylatpaǵan, jesirin jerge qaratpaǵan qazaq elindegi jomart jandardyń dás­túrli qaıyrymdylyq qyzmetiniń jańa deńgeıde jalǵasýyna óris ashý kerek.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń pikirinshe, «qaıy­rym­dylyq pen volonterlik qyzmet – patrıotızmniń jarqyn kórinisi jáne ozyq úlgisi». Bıylǵy Volonter jylynda eriktilerdiń ıgi bastamalaryna barshamyz kýá boldyq. Otandastarymyzdyń qaıyrymdylyq sharalaryna jáne volonterlik jobalarǵa belsene atsalysýy – sonyń aıqyn dáleli. Eriktiler men jomart jandar pandemııa kezinde muqtaj adamdarǵa aıtarlyqtaı qoldaý kórsetti. Biz qaıyrymdylyqpen jáne volonterlik qyzmetpen aınalysýdy barynsha qoldap, ony keńinen dáripteýimiz kerek. Bul da memlekettiń kún tártibinde turǵan negizgi mindettiń biri.

Ál-Farabı adamdar arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty da jaqsy­lyqqa jetýdiń joly dep sanaıdy. Qazaq halqy eshqashan dostyq peıili­nen jańylǵan emes. Bul – otandastary­myzdyń ultyna, násiline qaramaı, tatý-tátti ómir súrýiniń kepili. Osyǵan oraı, biz dostyq qatynastardy odan ári ny­ǵaıtatyn is-sharalardy turaqty túrde júrgize beremiz. Jalpy, memleketimiz eldiń turmysyna jaıly, laıyqty orta qalyptastyrýǵa erekshe mán beredi.

Birikken Ulttar Uıymy jyl saıyn álem elderiniń baqyttylyq deńgeıiniń reıtıngin ázirleıdi. Baqyt ındeksiniń basty maqsaty – halyqtyń rýhanı damý sapasyn, turmys ahýalyn aıqyndaý. Osy ólshemder jıyntyǵy boıynsha Qazaqstan byltyrǵy halyqaralyq reı­tın­g­te 60-oryndy ıelendi. Bul uly ǵula­manyń atajurty sanalatyn bizdiń eli­miz úshin, árıne, jetkiliksiz. Demek, Úki­met bul baǵytta naqty jumystardy odan ári qolǵa alsa nur ústine nur bolar edi.

Sondyqtan Qazaqstannyń árbir azamatynyń jaqsylyqqa jetý jolynda ózin ózi jetildirip, el damýyna úles qosý úshin ál-Farabı ıdeıalarymen qarýlanýy asa ózekti másele bolyp qala bermek.

Ǵulamanyń baqyt fılosofııasy aza­mattyq qoǵamdy órkenıetke jete­leı­tin aqyl-parasat baǵdary bolýǵa tıis.

Qaıyrymdylyq qaǵıdaty

Adamzat óziniń damý tarıhynda kemel qoǵam qurýdy ǵasyrlar boıy armandap keledi. Batys jáne shyǵys oıshyldary ár dáýirde adamgershilik, bilimdilik, ádilettilik, gýmanızm máseleleri týraly oı tolǵady. Minsiz qoǵam týraly eń­bekter jazyldy. Memlekettik basqa­rýdyń tıimdi formalaryn izdeý barysynda ártúrli modelder usynyldy.

Sonyń ishinde Ábý Nasyr ál-Fa­ra­bıdiń qaıyrymdy qala – qaıyrymdy qoǵam týraly ilimi asa qundy. Biz qazir koronavırýs indetine qarsy búkil adamzattyń kúsh biriktirýi asa mańyz­dy ekenin kórip otyrmyz. Bul ahýal jal­pyadamzattyq «qaıyrymdy álem» uǵy­my qanshalyqty ózekti ekenin ańǵar­tady. Osy oraıda Ál-Farabıdiń búkil adamzatqa arnaǵan «Adamdar baqytqa tek birige otyryp qol jetkize alady» degen sózi barshamyz úshin naqty baǵdar bola alady.

Ál-Farabıdiń pikirinshe, «adamdardy bir-birine kómektesý úshin biriktiretin qala – qaıyrymdy qala, al baqytqa jetý jolynda bir-birine qol ushyn beretin qoǵam – qaıyrymdy qoǵam». Memleketke qaraǵanda aldymen qoǵam qalyptasqany tarıhtan bel­gili. Oıshyl atap ótkendeı, qoǵam memle­ket­siz bola alsa da, memleket qoǵamsyz bola almaıdy. Osy oraıda, elimizdegi azamattyq qoǵamdy damytý úshin Ábý Nasyr ál-Farabıdiń qaıyrymdy qoǵam týraly ıdeıalaryn basshylyqqa alýǵa bolady.

Ál-Farabıdiń áleýmettik kózqa­ras­tary azamattyq qoǵamnyń jáne ádi­letti júıeniń qaǵıdattary men qundy­lyqtaryn qalyptastyrý úshin asa mańyzdy. Fılosof «Qaıyrymdy adam jáne azamattyq qoǵam qandaı bolýy kerek?», «Memlekettik basqarýdyń ádiletti joly qandaı?» degen saýaldarǵa naqty jaýap beredi. Uly oıshyl adamdardyń bir-birimen qarym-qatynasyn jáne adamgershilik qasıetterin jetildirý arqyly joǵary parasattylyqqa jete­tinin aıtqan. Sondyqtan da uly kemeń­gerdiń kózqarastary jańa HHІ ǵasyrda da óte ózekti dep sanaımyz.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Prezıdent laýazymyn atqarýǵa kirisken kezde ádilettilikti úsh ustanymnyń biri retinde erekshe atap kórsetkeni belgili. Ádilettilik – damyǵan qoǵamnyń jáne myqty memlekettiń ózegin quraıtyn qasterli qaǵıda. Bul ustanym, ásirese, memlekettik deńgeıde jáne qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasynda berik ornyǵýǵa tıis.

Bıliktiń bedeli ádildik arqyly ǵana arta túsedi. Halyq memlekettik organ­dar men laýazymdy tulǵalar qabyl­daı­tyn sheshimderdiń ádil jáne oıǵa qo­nymdy bolýyn talap etedi. Bul – zańdy ári oryndy talap. Osyny bıliktiń atqarýshy, zań shyǵarýshy organdarynda jáne sot salasynda qyzmet etetin bar­lyq qyzmetkerler jete túsinip, buljyt­paı oryndaýy kerek. Ár nársege ádilet­tilik turǵysynan qaraǵan kezde ǵana bereke-birligimiz nyǵaıyp, memleketimiz ósip-órkendeıdi. Ál-Farabı amanat etken oı-tujyrymnyń biri – osy.

Ál-Farabı eńbekterinen adamdardyń bir qoǵamda birge ómir súrýi úshin qajetti adamgershilik qasıetterge negizdelgen qaǵıdalardy taba alamyz. Ol adam men qoǵamnyń birtutastyǵy qoǵamdyq ómir men jeke ómirdiń úılesimdi da­mýyna baılanysty dep túsinedi. Ǵulama ǵalymnyń «qaıyrymdy qoǵamy» – qoǵam músheleri armandaıtyn áleýmettik qurylym. Adamdar tek bir-birine qoldaý kórsetý arqyly qaıyrymdy qoǵam qura alady. Mundaı qoǵamda adam­gershilik, ádilettilik, aqıqatqa qushtar­lyq, ar-namys, eńbekqorlyq dáriptel­mek. Adamdardyń bir-birimen jáne syrtqy ortamen baılanysy, qoǵam men memlekettiń ózara qarym-qatynasy osy qundylyqtar negizinde qalyptasady.

Búginde Ál-Farabıdiń «qaıyrymdy qoǵam» ustanymyndaǵy ádilettilik, qoǵam múshelerine teń múmkindik berý jónindegi qaǵıdattary biz úshin asa mańyzdy. Onyń ilimi boıynsha, kez kel­gen jetilgen qoǵamnyń maqsaty – elin nadandyq, jemqorlyq, dushpandyq sııaq­ty jaǵymsyz áreketten qorǵaý. Oı­shyl­dyń pikirinshe, memlekettik basqarý­dyń ádilettiligi azamattardyń erkin je­tilýine jol ashady. Osy ıdeıany bas­shylyqqa alsaq, quqyqtyq memleket qurý jolynda árbir azamattyń qoǵam­daǵy orny men eldiń damýyna qosqan úlesi eskerilýge tıis. Óıtkeni merıto­kra­tııa qaǵıdattaryn saqtaý arqyly aza­mattyq qoǵam qalyptasatynyn damyǵan elderdiń tájirıbesi kórsetip otyr.

Ál-Farabıdiń áleýmettik-saıası ustanymynyń búgingi qoǵam damýymen úndesetin taǵy bir tusy – kóshbasshy tulǵasy. Ol kóshbasshynyń on eki qasıetin anyqtap bergen. Qazirgi zaman­da Ál-Farabıdiń bul kózqarasy da asa baǵaly. Biz memlekettik sheshimderdiń ár azamatqa ıgilik ákelýi úshin túrli deńgeıdegi basshylarǵa úlken jaýap­ker­shilik júkteletinin bilemiz. Ujymnyń úlken-kishiligine qaramastan, jalpy qoǵamdaǵy jaǵdaıdyń ózgerisi basshyǵa jáne onyń kóshbasshylyq qasıetine tikeleı baılanysty bolady.

Kóshbasshy óziniń qabilet-qary­my­men jáne is-áreketimen qoǵamnyń basqa múshelerine úlgi bolýǵa tıis. Sol sebepti memlekettik qyzmetke kadr­lar irikteý barysynda Ál-Farabı atap kór­setken «minsiz kóshbasshy» ıdealyn bas­shylyqqa alǵan jón. Elimizde prezı­denttik kadrlyq rezerv jasaqtaý úshin ótkizilgen úzdik jas mamandar baıqaýy osy múddeden týyndaǵan edi. Ártúrli deńgeıdegi basshynyń, memlekettik qyzmetshiniń «farabılik tujyrymmen» úndes zamanaýı modelin qalyptastyrý – ǵulama ustazdyń amanatyn oryndaýdyń bir kórinisi. Sondyqtan eń úzdik mamandardy kásibı biliktiligimen qatar adamgershilik qasıetterine qarap iriktep alýymyz qajet. Dál osy ustanym Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev­tyń bıylǵy Joldaýynda aıtyl­ǵan memlekettik basqarýdyń jańa úlgi­siniń ózegin quraýǵa tıis.

Oıshyldyń úılesimdi qoǵam teorııa­sy, saıasat pen moral sabaqtastyǵy týra­ly oılary el Prezıdentiniń «Ha­lyq únine qulaq asatyn memleket» tu­jy­rymdamasymen úndesedi. Son­daı-aq Sybaılas jemqorlyqpen kúres agenttigindegi Parasattylyq departamenti qoǵamdaǵy ádep norma­lary­nyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin quryldy. Bul – órkenıetti el bolý, de­mokratııalyq úrdisterge kóshý jolyn­daǵy mańyzdy qadam.

Qaıyrymdy qoǵamda azamattardyń jáne ujymnyń tańdaýy men qalaýyna qolaıly jaǵdaı jasalady. Ál-Fara­bıdiń osyǵan saıatyn bul pikiri memleket, azamattyq sektor jáne úkimettik emes uıymdar arasyndaǵy qarym-qatynas logıkasyn ózgertý, sondaı-aq azamattyq qoǵammen áriptestik ornatý mindetteri qoıylǵan qazirgi kezeńde erek­she mańyzdy bolyp otyr. Qazaqstan osyn­daı ózara seriktestik arqyly qoǵam­nyń suranysyna jaýap berip, alǵa ilgeri­leıdi.

Prezıdent janynan qurylǵan Ult­tyq qoǵamdyq senim keńesiniń negizgi maq­saty – memleket pen qoǵam arasyndaǵy kedergini joıý jáne túıtkildi másele­lerdi mámile arqyly sheshý. Bul qury­­lym­nyń maqsaty da oıshyldyń ıdeıa­lary­men ózektes. Ál-Farabı fılo­sofııa­synan mádenıetaralyq suhbat­tyń saıası modelin tabýǵa bolady. Ta­­tý­­lyq­tyń tıimdi alańyna aınal­ǵan Qazaq­stan halqy Assambleıasy áleý­­met­tik-saıası úderisterge ulttyq, dinı jáne má­denı erekshelikterge qara­mastan, teń dárejede qatysý múm­kin­digin qamta­masyz etip otyr. Bul baǵyt­ta qabyldanǵan zańdar qoǵamdyq birlestik­terdiń rólin arttyra túsedi.

Azamattyq qoǵam men memleket qarym-qatynasynyń barlyq formasy áleýmettik júıeniń ózin-ózi basqarýyna, rettelýine jol ashýǵa tıis.

Ál-Farabıdiń qaıyrymdy qoǵam ıdeıasy – órkenıet ónegesi, eldiktiń ózegi, memlekettiliktiń tuǵyry. Qaıy­rym­dy qoǵam ádiletti basqarýǵa negiz­delse, árbir qoǵam múshesiniń jaǵdaıy túzeledi. Osyǵan oraı biz de ádildikti basty nazarda ustap, birligi jarasqan halqymyzdyń yntymaǵyn arttyra berýimiz kerek.

Órkenıet ónegesi

Adamzat órkenıeti qaıda bettep barady? Bizdi aldymyzda ne kútip tur? Bul – kóptegen oıshyldar men saıasatkerlerdi tolǵandyratyn saýaldar. Dál qazirgi sátte uly ǵulamanyń adamzatqa qarata aıtqan izgi qoǵam týraly iliminiń ózektiligi artyp keledi. Ál-Farabı – órkenıet fılosofy, álem keńistigine asqar bıikten kóz salǵan uly tulǵa. Onyń rýhanı qundylyqtar men ıgi murattarǵa negizdelgen ıdeıalary memleketti ádil basqarýǵa jáne qoǵamdy kemeldendirýdiń órkenıetti paradıgmasyn qalyptastyrýǵa negiz bola alady. Bul ıdeıalar zamanaýı adamzat órkenıetiniń basty ustynyna, álemdik qoǵamdastyqtyń qaýipsizdigi men qalypty ómirin qamtamasyz etetin qaǵıdaǵa aınalýǵa tıis. Tek osylaısha ǵana adamzat damýyna asa qolaıly beıbit kezeńge jetýge bolady. Uly órkenıet fılosofynyń únine barlyq adamzat balasy qulaq túrýge tıis!

Qazaqstan táýelsizdik alǵan kezden bastap, álemdik deńgeıdegi birqatar basqosýlarǵa muryndyq bolyp keledi. Azııadaǵy ózara yqpaldastyq jáne senim sharalary jónindegi keńes, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi, Elbasynyń ıadrolyq qarýsyz álem jónindegi bastamasy – sonyń aıqyn dáleli. Qazaqstanda Eýropadaǵy qaýip­sizdik jáne yntymaqtastyq uıymy men Islam yntymaqtastyǵy uıymy­nyń sammıtteri, «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi joǵary deńgeıde ótti. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qurylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aýqymyn keńeıtip, halyqaralyq arenadaǵy bedelin arttyrdy. Qazaqstan álemdegi qaqtyǵystar men shıelenisti máselelerdi sheshý jolynda Ál-Farabı usynǵan izgilik pen yntymaqtastyq qaǵıdalaryna saı mańyzdy qadam jasap, kúsh jumyl­dyryp keledi.

Ǵylym men mádenıet salasyndaǵy aıtýly jetistikter órkenıet damýynyń qozǵaýshy kúshi ekeni belgili. Kez kelgen halyqtyń tarıhtaǵy orny ǵylymı-tehnologııalyq, ınnovatsııalyq jáne mádenı damý úrdisine qosqan úlesi boıynsha aıqyndalady. Osy oraıda, biz ata-babamyzdyń jylqyny qolǵa úıretý mádenıetin qalyptastyryp, metall óńdeýdi damytqanyn zor maqtanyshpen aıta alamyz. Ortalyq Azııa aımaǵynyń álemdik órkenıettiń damýyna qosqan úlesi búginde otandyq qana emes, sheteldik zertteýshilerdiń de qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. Ál-Farabı álemdi tanýǵa jáne adamzat órkenıetiniń damýyna zor eńbek sińirdi. Uly fılosoftyń ilimi etıka ilimderiniń negizine aınaldy.

Búginde álem ekonomıkasy teh­no­logııalyq baǵytta damyp keledi. Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa­nyń negizin quraıtyn úlken derek­tiń, zattar ınternetiniń, kıberfı­zıka­lyq júıelerdiń, blokcheın tehnolo­gııa­larynyń mańyzy arta tústi. Dálirek aıtqanda, jańa ǵylymı tehnologııalar arqasynda barlyq damyǵan elder zııatkerlik resýrstarǵa beıimdeldi. Ór­kenıetti memleketter aýqymdy aqpa­rat­tyq tehnologııalarǵa negizdelgen «bilim ekonomıkasyna» baǵyt alyp, ınno­vatsııalyq serpilis jasaýda. Bul – jalpy álemdik úrdis, ýaqyttyń tarıhı synaǵy jáne basty talaby. Tek ınnovatsııalyq damý ǵana elimizdiń turaqty órkendeýin jáne ulttyq ekonomıkanyń álemdik deńgeıdegi básekege qabilettiligin qam­tamasyz ete alady.

Memleket basshysy byltyrǵy jáne bıylǵy Joldaýynda elimizdiń ǵylym salasyn damytý máselesine basa nazar aýdardy. Biz ekonomıkany jańa ǵy­ly­mı ázirlemeler arqyly ǵana órkendete alamyz. Damyǵan memleketter bilim men ǵylymnyń arqasynda kósh bas­tap keledi. Sondyqtan osy salaǵa jaǵ­daı jasaý – kezek kúttirmeıtin mańyz­dy mindet. Osy oraıda Úkimetke jyl sa­ıyn álemniń jetekshi ǵylymı ortalyq­tarynda 500 ǵalymnyń taǵylym­dama­dan ótýin qamtamasyz etý jáne «Jas ǵalym» jobasy aıasynda zertteý júrgizý úshin 1000 grant bólý jónin­degi másele joǵary deńgeıde qarasty­rylýda. Ǵylym qarjydan tarshylyq kórmeýi kerek. Óıtkeni eldi muratqa jetkizetin salanyń biri – osy. Urpaq­ta­rymyzdyń ǵylym-bilimnen eshqashan alystamaǵany jón. Ál-Farabıdiń san ǵasyrlyq taǵylymy bizge osyndaı amanat júkteıdi.

Innovatsııalyq ekonomıkany damy­týdyń negizgi faktory – adam kapıtaly. Bul rette ǵylym men bilim berý júıesiniń róli zor. Osy jańa tehnolo­gııa­­lardy damytatyn joǵary oqý oryn­daryna erekshe mán bergenimiz jón. Qazaq­stannyń ýnıversıtetteri álemdik reı­tıng­terde aldyńǵy qatarǵa shyǵyp, dúnıejúzilik keńistikte bedeldi oryndardy ıelenýi kerek. Osyǵan oraı, alǵashqy joba retinde Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde «Ál-Farabı» ǵylymı-zertteý alqaby iske asyrylatynyn atap ótýimiz kerek.

Álemdik tájirıbege súıensek, zertteý ýnıversıtetteri negizinde qalyp­tasqan joǵary tehnologııalyq arealdar (alqaptar, tehnopolıster, óndiris klas­terleri jáne t.b.) kez kelgen eldiń ın­novatsııalyq júıesiniń negizgi elementi ekenin kóremiz. Sonymen qatar olar óz memleketteriniń turaqty damýyna tyń serpin bere alady.

Ekonomıkasy damyǵan elder mem­le­kettiń, ýnıversıtettiń, bıznes ókilderi men qoǵamnyń kúsh-jigerin biriktirý arqyly jańa bilim júıesi men ozyq tehnologııalarǵa qol jetkizip otyr. Eli­mizdiń bilim salasynda kórsetetin qyz­metteriniń eksportyn ulǵaıtý jáne otandyq ǵalymdardyń ǵylymı-ınno­vatsııalyq ázirlemelerin júzege asyrý maqsatynda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Ál-Farabı tarıhı-mádenı ortalyǵynyń fılıalyn Sırııanyń Damask qalasynan ashý kózdelýde. Shetelde ashylǵan osyndaı on eki fılıal Qazaqstannyń tarıhı jáne mádenı baılanystaryn nyǵaı­týǵa úles qosýda. Keleshekte osyndaı orta­lyqtardy kóbeıtýimiz kerek.

Ábý Nasyr ál-Farabı – sońyna baǵa jetpes mol mura qaldyrǵan ǵalym. Sonyń birazy dúnıe júziniń túrli kitap­hanalary men qoljazba qorlarynda jatyr. Bul ǵalamat jádigerlikterdi barynsha túgeldep, óz tilimizge aýdaryp, jan-jaqty zerttep-zerdeleý qajet.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaev «...Dúnıe júzine bel­gili tulǵalar búginde «óz mem­le­ket­teriniń» baǵa jetpes sımvoldyq kapıtaly sanalady əri sol elderdiń halyq­aralyq arenada tıimdi ilgerileýine sep­tigin tıgizip otyr» degen bolatyn. Son­dyq­tan Ál-Farabı esimi Qazaq eli úshin qa­shanda álemdik brend bolyp sanalady.

Osylaısha, Ál-Farabı ili­min joǵary tehnologııany damytý, adamı kapıtalymyz ben básekege qabilettiligimizdi arttyrý jáne adamzat órkenıetinde laıyqty oryn alý úshin tıimdi paıdalanýymyz kerek. Bul – bárimiz úshin mańyzdy mindet.

* * *

Minekı, taǵylymy mol tarıhı jyl da aıaqtalyp keledi. Túgel istiń túıinin jasaıtyn, mereıtoılyq jyldyń qorytyndysyn shyǵaratyn da ýaqyt taıady. Bul oraıda Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq mereıto­­­­ıyn ótkizýdiń basty maqsaty – uly oıshyldyń murasyn, onyń álemdik órkenıet tarıhyndaǵy rólin aıqyndaý, Ál-Farabıdi ulttyq brend retinde ilgeriletý bolǵanyn atap ótýimiz kerek. Jyl boıy Ál-Farabıdiń ǵylymnyń róli, izgilik, etıkalyq kemeldik týraly ıdeıalaryna negizdele otyryp halyq­aralyq, respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeılerde qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, salalyq, kásibı keshendi is-sharalar júzege asyryldy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev «Dana babamyzdyń eńbekteriniń faksımelerin álem kitaphanalarynan jatpaı-turmaı izdeý, tabý, qazaq oıynyń, qazaq ǵylymynyń basty mindeti sanalýy tıis... Jańa Qazaq­stannyń jańa urpaǵy qasterli babamyz­dyń eńbekterine adal, ám berik nıetpen qaraıtynyna senim mol. Ál-Fara­bıdiń teńdessiz eńbekteri Deshti-Qyp­shaq rýhanııatynyń qaınar kózi bol­ǵanyn qashanda jadymyzda ustaıyq» degen mindetteri basshylyqqa alyndy.

Atap óter jaıt, Farabı babamyzdyń parasatty ǵumyry búgingideı jahandaný zamanynda jas urpaqty básekege qabi­letti etip ósirý jolynda úlken úlgi-ónege. Uly fılosof bala kezinen sol za­mandaǵy órkenıettiń irgeli ortalyq­tary Buqara, Samarhan, Merf, Baǵdat, Harran, Reı, Kaır, Aleppa jáne basqa da iri shaharlarda udaıy bilimin jetildirip otyrdy. Ǵylym, bilim izdep, jahandy sharlaǵan oıshyl túrki, arab, parsy tilderimen qatar grek, qytaı, latyn, sankskrıt jáne basqa da ǵylym damyǵan tilderdi meńgeredi.

Qazirgi ýaqytta Ál-Farabı oılary men tujyrymdarynyń ózektiligi qaıtadan arta túsýde. Sondyqtan da bıylǵy barsha mereıtoılyq is-sharalar uly oıshyldyń rýhanı murasyn nasıhattaýǵa, zerdeleýge, onyń ǵylymı jáne áleýmettik-mádenı mańyzy bar ınfraqurylymdyq obektilerin qurýǵa, sondaı-aq Ál-Farabıdi máńgi este qaldyrýǵa baǵyttaldy.

Oıshyldyń eńbekterin tárjimalaý jumystary qolǵa alyndy, Ál-Farabı týraly jańa kitaptar jaryqqa shyqty, uly ǵalym týraly derekti fılmder jasaldy. Buqaralyq aqparat quraldarynda Ál-Farabıge arnalǵan habarlar tsıkli, taqyryptyq aıdarlar men bólimder uıymdastyryldy.

Ál-Farabıdiń shyǵarmashylyq murasyn jáne onyń qazirgi álemdegi ózek­tiligin talqylaý túrli elderdiń ǵalym­dary men álemniń jetekshi farabıta­ný­shylarynyń iri halyqaralyq konferentsııalarda talqylanatyn taqyrypqa aınaldy. Ál-Farabıdiń shetelde jańa ortalyqtary ashyldy.

Biz uly babamyzdyń ǵylymı jańa­lyqtaryn jańa ǵasyrdyń suranysyna saı zerdeleýge de bas mán berip kelemiz. Ál-Farabı murasynyń aıasynda jasan­dy ıntellekt, etıka jáne rýhanı damýmen baılanysty problemalardy zer­deleý boıynsha pánaralyq jobalardy qoldaýǵa qarjy bólindi. Joǵa­ryda aıtyl­ǵandaı, Qazaq ulttyq ýnıver­sıtetinde Ál-Farabıdiń ǵylymı-teh­no­­­logııalyq alqabyn qurý jónindegi jobaǵa bastama jasaldy, ol ınvestıtsııa­lar tartýǵa, tehnologııalardyń damýyna qýatty serpin berýge jáne otandyq ǵylym men bilim deńgeıin arttyrýǵa múmkindik beredi.

Túrkistan oblysyndaǵy Ál-Farabı murasyn jańǵyrtý jáne Otyrar qala­shyǵyn iri týrıstik klaster retinde qal­pyna keltirý boıynsha birqatar is-shara­lar kesheni ótkizildi. Іzgi qoǵam týraly Ál-Farabıdiń ıdeıasyn kreatıvti jáne ózgeshe túrde nasıhattaýǵa baǵyttalǵan jastar bastamalary qoldaý tapty.

Taıaýda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde biz osy úlken jumystyń qorytyndysyn shyǵardyq, sonyń arqasynda Ál-Farabıdiń beınesi men murasyn qoǵamdyq qabyldaý edáýir alǵa jyljydy.

QazUÝ men qazaqstandyq ǵylymı qo­ǵamdastyqtyń biregeı myqty komandasynyń arqasynda Ál-Farabı jyly aıasyndaǵy ǵylymı mıssıonerlik qaǵıdattarǵa negizdelgen kóptegen is-sharalar júzege asyryldy.

El Prezıdenti halyqqa jasaǵan bıylǵy Joldaýynda «ulttyń jańa bolmysyn» qalyptastyrý boıynsha barshamyzdyń aldymyzǵa asa mańyzdy mindet qoıdy. Bul oraıda, kez kelgen básekelestikke tótep beretin ári ul­ty­myzdyń uly qasıetterin boıyna sińir­gen urpaq qalyptastyrýda Ál-Fa­rabı baba­myzdyń muralaryn jastar­dyń bo­ıy­na barynsha sińirýdiń máni erekshe zor!

Sonymen qatar uly oıshyl dúnıege kelgen Uly Dala tósinde otandyq ǵylymdy órkendetý de óte ózekti má­sele. Ózderińiz bilesizder, Ál-Farabı baba­myz osydan myń jyldan astam buryn dúnıeniń máńgiligin, tanymnyń bolmysqa táýeldigin aıqyndap parasat týraly ilimdi saraptap, saralady. Sol zamandardyń ózinde dala kemeńgeri «Ǵylymdar tizbegi», «Besinshi traktat», «Medıtsına kanony», «Qaıyrymdy qala», «Rıtorıka», «Baqytqa jol silteý», «Vakýým týraly» jáne basqa da on­daǵan irgeli eńbekter jazǵanyn esker­sek, uly baba urpaqtary qazirgi tańda tarıhı ári tabıǵı sabaqtastyqty qamta­masyz etýge mindetti dep esepteımiz!

Osyǵan oraı Ál-Farabıdiń mereı­toılyq jylynda ótkizilgen barlyq is-sharalar qazirgi zamanǵy bilim berý, ǵylym, ınnovatsııa jáne halyqaralyq ynty­maqtastyq júıesiniń damýyna qýatty serpin berip otyrǵanyn aıryq­sha atap ótýimiz kerek. Ál-Farabı shyǵarmashylyǵyn pánaralyq zertteý jandandyryldy, sonyń arqasynda álemdik fılosofııa men ǵylym kontekstinde Ál-Farabıdiń áleýmettik-fılosofııalyq kózqarastarynyń basty ıdeıalary men prıntsıpteriniń qazirgi mazmunyn anyqtaý boıynsha jumys jalǵasýda.

Sonymen birge Ál-Farabı mura­sy­nyń negizinde adamnyń rýhanı-zııat­kerlik jetilýi paradıgmasy men izgilik­ti qoǵamdy qalyptastyrý strategııa­sy aıasynda memlekettiń jańa túrin teo­rııalyq negizdeý mindetteri ózekten­di­rildi.

Sonymen qatar 19 qazan kúni Nur-Sultan qalasynda Ál-Farabıdiń mereıtoıyna arnalǵan qısyndy aıaqtalý sharasy – halyqaralyq forým onlaın tártibinde ótti. Oǵan Birikken Ult­tar Uıymynyń, ıÝNESKO-nyń ókil­deri, Iran, Túrkııa, Ázerbaıjan, Uly­brıtanııa, Mysyr, Izraıl jáne t.b. elder­diń bılik ókilderi, mınıstrler, dıplomattar, joǵary oqý oryndarynyń rektorlary, belgili ǵalymdar qatysty.

Qoryta aıtqanda, mereıtoılyq jyl Qazaqstan jáne dúnıe júzinde adam­zattyń damýy úshin Ál-Farabı mura­synyń mańyzyn qaıta ashyp, jańa qyrynan tanýǵa múmkindik berdi. Osy jyly uly oıshyldyń murasyn nasıhat­taýdaǵy qol jetkizilgen jetistikter min­detti túrde jańa da jasampaz ǵylymı jobalarǵa jol ashatyny anyq. Ál-Farabıdi zertteý, jáne máńgi este qaldy­rý jónindegi barshamyzdyń aldaǵy ortaq jumysymyz arqyly biz ǵulama ǵalymnyń qazynaly murasyn álem­dik mádenıette jańa Qazaqstannyń jarqyn brendi retinde laıyqty kórsete alamyz.

* * *

Ábý Nasyr ál-Farabı – bir ulttyń sheńberinen shyǵyp, búkil adamzat bıigine kóterilgen qaıtalanbas tarıhı tulǵa! Onyń rýhanı álemin taný – adamzattyń myń jyl burynǵy parasat-paıymyn taný ǵana emes. Bul degenimiz – búgingi bolmysymyzdyń qaı deńgeıde ekenine kóz jetkizý, sol týraly oı tolǵaý, osyǵan oraı jańa zamannyń syn-qaterlerine laıyqty jaýap izdeý.

Ál-Farabı ilimi bizdi álemdik órkenıet jolyndaǵy «Baqytty adam – qaıyrymdy qoǵam – qýatty memleket» júıesin qurýǵa jeteleıdi.

Bizdiń aldymyzda turǵan zor mindet – ǵulamanyń álem moıyndaǵan ómirlik qaǵıdalaryn qazirgi zamanǵa saı qoldanyp, aqyl-oı bıigine kóterilý, elimizdi damyǵan ozyq elderdiń qataryna qosý. Sondyqtan Ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıy rýhanı ómirimizdiń qarqyndy damýyna zor serpilis beretin, sondaı-aq jalpyulttyq jańǵyrýǵa jol ashatyn ıgi bastama bolatynyna senimdimiz!

Ál-Farabıdi tanytý – Qazaqstandy álemge tanytý!