«Qymyz sapyryp, qurt qaınatqan...» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Astana qalalyq ákimdiginde «Qazaqstan-2050» Strategııasyn iske asyrý barysynda jastardy rýhanı-adamgershilikke jáne patrıotızmge tárbıeleý máseleleri jóninde jıyn ótti. Oǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń músheleri, etnomádenı birlestik ókilderi, joǵary oqý oryndarynyń prorektorlary jáne stýdent jastar qatysty.
Astana qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń hatshylyǵy men qalalyq ákimdik janyndaǵy «Qoǵamdyq kelisim» kommýnaldyq memlekettik mekemesi uıymdastyrǵan basqosýǵa qatysýshylar «100 naqty qadam» Ult Josparyn iske asyrýdaǵy jastardyń áleýeti, dinı ekstremızmge qarsy áreket jasaýdaǵy jastar uıymdarynyń róli, otbasylyq, ulttyq dástúrlerdiń mańyzy syndy máselelerdi talqylady. Sondaı-aq, olar jas jetkinshekterdi rýhanı-adamgershilikke tárbıeleıtin negizgi qural - urpaqtar sabaqtastyǵy jaıynda sóz qozǵady.
Astana qalalyq Qazaqstan halqy Assambleıasy hatshylyǵynyń meńgerýshisi Lázzat Qusaıynovanyń aıtýynsha, memlekettiń damýynda jastardyń róli erekshe. «Sondyqtan erteń eldiń tutqasyn ustaıtyn jastardyń tárbıesine búgin jaýapkershilikpen qaraýymyz kerek», - deıdi L.Qusaıynova.
Óz kezeginde «Álem áıelderiniń dostyq ortalyǵy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy ıAnnat Nızamýtdınova tarıhyn, tilin, dilin biletin, ony qurmetteıtin adamnyń eshqashan adaspaıtynyn aıtyp, jastar tárbıesindegi otbasylyq jáne ulttyq qundylyqtardyń mańyzyna keńinen toqtaldy. Al «QazAlıans» qoǵamdyq birlestiginiń atqarýshy dırektory Gúlmıra Eskendir «100 naqty qadam» Ult Josparyn iske asyrýda maqsat-muratyn aıqyndaǵan jastarǵa da teń múmkindik berilgenin tilge tıek etti.
Sonymen qatar, is-shara barysynda jastardyń ózdiginen bilim alýy nazarǵa alynyp, osy baǵyttaǵy jumystardy kúsheıtý kerektigi sóz boldy. Jıyn sońynda qatysýshylar barlyq baıandamalar men aıtylǵan pikirlerdiń negizinde Astana qalasyndaǵy etnomádenı birlestikterge, QHA-nyń ǵylymı-saraptama tobyna, Analar keńesine, Qoǵamdyq kelisim keńesine jáne buqaralyq aqparat quraldaryna arnalǵan usynystaryn jarııalady. Onda memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrýda jastardyń áleýetin tıimdi paıdalaný, jastar uıymdary arqyly etnıkaaralyq qatynastardy nyǵaıtý, jas ǵalymdardyń múmkindikterin eldiń ıgiligine jaratý sııaqty tetikter qarastyrylǵan. Bul týraly «Jastar tárbıesi jańasha sıpat alady» degen materıalda berilgen.
Bas basylymda «Sý basý qaýpin boldyrmaý» degen materıal basyldy. Semeıde Ertis ózeni deńgeıiniń kúrt kóterilýine baılanysty Túıemoınaq araly men Shyǵys kentindegi Ábdýálı, Aq jol, Jibek joly syndy birneshe kósheni sý basý qaýpi bar. Mundaı eskertýdi birneshe kúnnen beri tótenshe jaǵdaılar qyzmetiniń mamandary turǵyndarǵa habarlaı bastady. Aldyn alý maqsatynda jergilikti atqarýshy bılik ókilderi men qutqarýshylardan qurylǵan eki top, tıisti eskertýler jazylǵan qaǵazdardy aýlalarǵa taratqan. Sondaı-aq, bul jumystarǵa dybys zoraıtqyshy bar 2 avtokólik jumyldyrylǵan. Turǵyn Baýyrjan Joldybalın de eskertý qaǵazdy aldyq, qadaǵalap daıyn otyramyz deıdi.
Aıta ketý kerek, Semeıdegi Shyǵys kentinde qys ortasynda ózen deńgeıi kóterilip eki jyl buryn turǵyn úılerdi sý basqan bolatyn. Ol kezde turǵyndar túndeletip qaýipsiz jerge kóshirilgen. Mundaı jaǵdaı taǵy qaıtalanýy múmkin, deıdi mamandar. Sondyqtan, tótenshe jaǵdaı qyzmetiniń mamandary turǵyndarǵa eskertý jasap, arnaıy habarlamalar taratyp jatyr. Telearnalar arqyly da eskertý berildi. Jaǵdaı ýshyǵar bolsa turǵyndar kóshýge daıyn.
Qazir tıisti mekeme mamandarynan jedel shtab qurylǵan. Oqıǵa ornyna oblys ákiminiń orynbasary Dmıtrıı Garıkov arnaıy kelip, jaǵdaıdy kórip, tapsyrmalar berdi. Mamandardyń aıtýynsha, qatty aıazdan sý deńgeıi kóterilgen. Ertis arnasynyń keı jerlerine muzdyń kóptep qatýy, sý aǵysyn tejegen. Shyǵys kentindegi jaǵdaı qazir qatań baqylaýda. Kezekshiler sý deńgeıiniń mólsherin 2 saǵat saıyn ólshep otyr. Ázirge ol 2 santımetrge tómendegen.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstannyń iri ındýstrııalyq jáne ekonomıkalyq damyǵan aımaqtarynyń biri - Kereký óńiri. Sonymen qatar bul aımaqta otandyq ónimniń damýyna úles qosyp júrgen birneshe iri sharýa qojalyǵy bar. Sonyń biri - «Saǵyp» sharýa qojalyǵy.
«Saǵyp» ShQ-da 140 bıeden táýligine 1500 lıtr qymyz óndiriledi. Tipti qojalyq jylqynyń tezegin de kádege jaratyp otyr. Tezekten tyńaıtqysh jasaýdy bastady. Odan bólek, qurt óndirýdi qolǵa alǵan.
- Óndiristi qolǵa almas buryn, monıtorıng jasap kórdim. Qurttyń ótimdiligi qalaı bolatynyn zerttedim. Qudaıǵa shúkir, elge unap jatyr, suranys mol eken. Sodan keıin osy kásipti bastaýǵa bel býdym. Buryn ájelerimiz qurtty qolmen syǵyp daıyndaıtyn edi ǵoı. Al bizdiń qurttardyń bári joǵary tehnologııa boıynsha, avtomatty túrde jasalady. Pishini estetıkalyq jaǵynan tartymdy, qunarlyǵy mol bolyp keledi. Qazir kúnine 50 keli qurt shyǵaryp jatyrmyz. Kelisin 2000 teńgeden ótkizemiz. Qurttyń óziniń túri kóp: tátti, qyshqyl bolyp bólinedi. Suranys ta mol. Ásirese, Astana men Pavlodardan alýshylar kóp. Tipti Reseı men Qytaıdan da qyzyǵýshylyq tanytyp jatyr, - deıdi «Saǵyp» sharýa qojalyǵynyń basshysy Tóleý Qushmanova. Bul jaıynda «Qymyz sapyryp, qurt qaınatqan...» degen maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Aqtaýda robottandyrylǵan dárihana ashyldy» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Elimizdiń Batys óńiri boıynsha aımaqta alǵash ret robottandyrylǵan dárihana ashyldy.
Saltanatty sharaǵa oblys ákiminiń orynbasary Baný Nurǵazıeva qatysyp, shaǵyn jáne orta bıznestiń damýy eldegi ilgerilegen turmys pen turǵyndardyń ekonomıkalyq belsendiligi ekendigin atap ótti. Búginde eldegi bıznes qurylymdaryn ártaraptandyrý, shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandaryn qoldaý maqsatynda atqarylǵan jumystarǵa toqtaldy.
Jańa formattaǵy dárihananyń tómengi qabatynda qoıma, ústińgi qabatynda farmarket ornalasqan. Bul jerden balalar men eresekterge arnalǵan dárilerdiń birneshe túrin kezdestirýge bolady. Basty erekshelik - burynǵydaı kezek kútpeı, qajetti dárini robottandyrylǵan qurylǵynyń kómegimen 5-10 sekýndtyń ishinde alyp, ýaqytty únemdeısiz.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Ǵaryshty damytý - ýaqyt talaby» atty maqala jarııalandy. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ ǵaryshtyq tehnologııa daıyndaý boıynsha álemdegi aldyńǵy qatarly ýnıversıtetterdiń biri. Onyń bir dáleli kúni keshe aspan álemin baǵyndyryp kelgen ǵaryshker Aıdyn Aıymbetovtiń ushý baǵdarlamasyna engen «Kýlonov plazmalyq krıstaly» tájirıbesi. «Kýlonov plazmalyq krıstalyn» ýnıversıtettiń ǵarysh salasyndaǵy alǵashqy ǵylymı tájirıbesi deýge bolady.
Osy eńbektiń avtory, professor Tilekqabyl Ramazanovtyń aıtýynsha, ǵaryshta alynǵan nátıjeler ǵalamshardyń paıda bolý qupııasyna úńilýge tamasha múmkindik syılaıdy eken. Mine, osy tájirıbeni júzege asyrǵan qazaqtyń úshinshi jáne «Qazǵarysh»-tyń tuńǵysh ǵaryshkeri Aıdyn Aıymbetov byltyr Halyqaralyq Ǵarysh Beketine (HǴB) jasaǵan saparyna baılanysty jýyrda QazUÝ-dyń stýdentterimen kezdesti. Kezdesý óte joǵary deńgeıde ótti.
Stýdentterdiń ǵarysh salasyna degen qyzyǵýshylyqtary asa zor ekenin olardyń Aıdyn Aıymbetovke qoıǵan neshe alýan saýaldarynan bilýge bolar edi. Osy kezdesý ýnıversıtet stýdentterine úlken serpilis pen joǵary kóńil kúı syılady. Kezdesý barysynda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń rektory, akademık Ǵalymqaıyr Mutanov óziniń sóılegen sóziniń arasynda: «Qazaqstan «kosmostyq» derjavaǵa aınalyp keledi. Sondyqtan biz Qazaqstan Respýblıkasynyń ǵarysh salasyn damytýǵa kóp kóńil bólip jatyrmyz. Osy salada bilikti mamandar daıyndap, úlken ǵylymı jumystar atqarylýda. Búgingi tańda ýnıversıtet deńgeıinde jasalǵan qazaqtyń alǵashqy «Farabı 1» nanospýtnıgi ǵaryshqa shyǵýǵa daıyn tur. Aldaǵy ýaqytta salmaǵy 50 keli bolatyn mıkrospýtnıkti ǵaryshqa jóneltý josparda bar» dep ýnıversıtettiń Qazaqstannyń ǵarysh salasynyń damýyna qosyp jatqan úlesin atap ótti. Halyq qaharmany kezdesý barysynda QazUÝ-dyń ǵarysh salasynda jetken jetistikterimen tanysyp, nano-laboratorııa men ǵylymı-tehnıkalyq parkti, «Keremet» atty stýdentterge qyzmet kórsetý ortalyǵy men biregeı ál-Farabı kitaphanasyn aralady.
