«Qylmys jasaǵandar mektepterde ustaz bolyp júr» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 11 maýsym, sársenbi kúni respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Atyraý mektepterinde aýyr qylmys jasaǵan adamdar jumys jasap kelipti. Olardyń ishinde adam óltirýge qatysqandar da bar. Bul derekterdi oblystyq prokýratýra qyzmetkerleri jasy kámeletke tolmaǵandarmen jumys jasaıtyn densaýlyq saqtaý, áleýmettik qorǵaý, sport jáne deneshynyqtyrý, bilim berý uıymdarynda eńbek zańnamalary talaptarynyń saqtalýyna tekserýler kezinde anyqtady. Tekserý barysynda zańda belgilengen tártippen ótelmegen nemese alynbaǵan sottylyǵy bar adamdar jáne kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty qylmystary úshin sottylyǵy bolǵan adamdardy jumysqa qabyldaý faktileri anyqtaldy. Sonymen qatar, sybaılas jemqorlyq sanattaǵy qylmys jasaǵan adamdy laýazymdy orynǵa qabyldaý faktileri áshkere bolyp otyr. Bul týraly «Qylmys jasaǵandar mektepterde ustaz bolyp júr» degen materıalda berilgen.

Osy gazette «Alakóldiń Antalııadan nesi kem?» atty maqala jarııalandy. «Barqytbel men Barlyq jotalarynyń arasyn alyp jatqan Úrjar aýdanynyń maqtanyshy - áıgili Alakól. Teńiz quramymen birdeı shıpaly sýy bar kóldiń týrıstik tartymdylyǵy jyl ótken saıyn ulǵaıyp keledi. Týrıstik klasterdi damytý jónindegi mańyzdy jobalardyń birine sanalatyn Alakól demalys aımaǵyn damytý sońǵy jyldary óńir basshylyǵynyń jiti qadaǵalaýymen qarqyndy júrgizile bastady», dep jazady basylym.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, keshe Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde Premer-mınıstrdiń orynbasary Gúlshara Ábdihalyqova bastaǵan biraz mınıstrliktiń basshylary men qosshylary BAQ ókilderi úshin brıfıng ótkizdi. Alǵash bolyp sóz alǵan vıtse-premer Úkimet otyrysynda Tilderdi damytý men qoldaný jónindegi 2011 - 2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamanyń oryndalý barysy talqylanǵanyn jetkizip, birqatar statıstıkany tizip shyqty. «Qazirgi ýaqytta sarapshylar aıtyp otyr, Qazaqstan halqynyń 62-63 paıyzy qazaq tilin, 92 paıyzy orys jáne 16,6 paıyzy aǵylshyn tilin meńgergen», -dedi G.Ábdihalyqova.

«Vıtse-premerdiń bul statıstıkany qandaı sarapshylardan alǵanyn bilmedik, biraq halyqtyń 92 paıyzy orys tilin meńgergen degen dáıekpen kelisý qıyndaý sııaqty. Sebebi ońtústik pen batys óńirlerde orys tilin bilmeıtinder barshylyq qoı. Alysqa barmaı-aq, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń turǵyndaryn aıtaıyq, oblys pen aýdan ortalyǵyndaǵylar bolmasa (onyń ózinde memqyzmettegiler), qarapaıym halyq orysshaǵa shorqaq. Eger qarabaıyr arıfmetıkaǵa salsaq, OQO halqy osy eldegi 17 mln halyqtyń shamamen 16 paıyzyn quraıdy eken. Endeshe, «92 paıyz» degen derekpen resmı tilge jarnama jasaýdyń ne qajeti bar degen suraq týyndaıdy», dep jazady basylym. Bul týraly maqala gazette «Qazaq tilin bilý mindetteledi!» degen taqyryppen berilgen.

Osy gazette «Ár ata-ana balasyn qaýipti qontentten qorǵaýdyń jolyn bilýi kerek» degen taqyryppen Qazaqstan ınternet qaýymdastyǵynyń prezıdenti Shavhat Sabırovpen aradaǵy suhbat jarııalandy. «Biz osy máseleni talqylaǵan birneshe shara uıymdastyrdyq. Alǵashqy alqasózde «zańǵa qaıshy kontentpen qalaı kúresemiz?» degen másele kóterilgen edi. Al kelesi is-sharada balalardy ınternetti tıimdi paıdalanýǵa úıretý máselesi talqylandy. Óıtkeni ózimiz ınternette otyrǵan kezde, balalar týraly umytyp ketedi ekenbiz. Balalardyń qandaı saıttarǵa kirip, ne kórip júrgeninen habarsyzbyz. Kishkentaı balalar ınternetten mýltıkterdi izdese, jasóspirimderdi múldem basqa dúnıeler qyzyqtyrady. Tipti bul jerde, eń bastysy, balalarǵa arnalǵan kontent emes. Óıtkeni zańǵa qaıshy keletin kontentti baıqap qalsaq, birden joıamyz. Eń bastysy - balalardy ınternetten tónetin qaýipten qorǵanýǵa úıretý. Balalar tanys emes adamǵa ózi, otbasy týraly barlyq aqparatty jaıyp salýy múmkin. Onyń sońy keı kezderi jaqsylyqpen bitpeıdi. Sonymen qatar, bala adasyp qalsa, ne isteý kerektigi oıyn túrinde túsindiriletin arnaıy ádistemeler shyǵarý kerek»,-deıdi Sh. Sabırov.

***

«Ana tili» basylymynyń sońǵy sanynda «Soǵystan qaıtpaǵandardy saıttan izdeńiz» degen maqala berilgen. Kelesi jyly 9 mamyrda Uly Otan soǵysy degen atpen tarıhta qalǵan 1941-1945 jyldar aralyǵyndaǵy qandy qyrǵynnyń jeńispen aıaqtalǵanyna 70 jyl tolady. Jeńis kúni, bul - uly mereke. Uly Otan soǵysy jyldarynda bizdiń elimizdiń ul-qyzdary da jaýmen aıanbaı shaıqasty. Soǵysqa 2 mıllıonǵa jýyq qazaqstandyq qatysyp, olardyń jartysy maıdan dalasynan oralmady. Mıllıonǵa jýyq adam tylda eńbek etip, Jeńisti jaqyndatýǵa laıyqty úles qosty. «Maıdangerler qatary jyl saıyn sırep barady. Sondyqtan olardy qurmettep, ardaqtaý - asyl paryz. El úshin erlik jasap otansúıgishtik pen patrıottyqtyń úlgisin kórsetken qaharmandar eshqashan da umytylmaıdy», dep jazady gazet. «Ana tili» gazeti Uly Jeńistiń 70 jyldyǵy qarsańynda «Uly Jeńiske 70 jyl. Óshpes dańq »degen aıdar ashyp, osy aıdar aıasyndaǵy alǵashqy maqalany oqyrmandar nazaryna usynyp otyr.

***

«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Proşaı, vıza» degen maqala basyldy. Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasynda vızasyz rejim týraly kelisimge qol qoıylmaq. «Azamattardyń eki elge bir aıǵa deıin vızasyz saparlaýyna múmkindik jasalady. Bul sharalar týrızmdi, medıtsınany, ǵylymı tehnologııalardy damytý baǵytynda jasalyp otyr»,-deıdi QR Syrtqy ister vıtse-mınıstri Alekseı Volkov.

Сейчас читают
telegram