Kvadrobıng Qazaqstanǵa da keldi: tosqaýyl qoıý joly qandaı
ASTANA. KAZINFORM – Sońǵy jyldary álemde jasóspirimder arasynda jańa qubylys – kvadrobıng beleń alyp barady. Bul qubylysqa den qoıǵan balalar mysyq, ıt, túlki, qasqyr syndy jan-janýarlardyń keıpine enip, olardyń júris-turysyna elikteıdi. Dál osy jat qylyq elimizge de jetip otyr.
Kvadrobıng japondyq Kenıchı Ito tórt aıaqpen júgirýdiń ózindik ádisi retinde oılap tapqan beıresmı sport túri kvadrobıkadan shyqqan. Ol 2008 jyly 18 sekýndta 100 metrdi júgirip ótip, Gınnestiń rekordtar kitabyna engen-di. Nátıjesinde qozǵalystyń bul ádetten tys tásili balalardy erekshe qyzyqtyratyn kvadrobıngtiń damýyna túrtki boldy.
Osy jaıtqa alańdaǵan Májilis depýtattary Úkimet basshysy Oljas Bektenovtiń atyna resmı saýal joldap, quzyrdy organdar bul máseleni jan-jaqty zerttep, aldyn-alý sharalary boıynsha keshendi sharalar qabyldaýy tıistigin kórsetken edi. Aıta keterligi, Reseıde bul jańa qubylysqa qarsy zań qabyldaý máselesi talqylansa, Ózbekstanda ata-anaǵa mindetterin durys oryndamaǵany úshin aıyppul salý máselesi qolǵa alynǵan.
- Balalar kvadrobıngti janýarlar keıpine ený oıyny retinde qabyldaıdy. Áleýmettik jelilerde túrli qozǵalystar, klýbtar jáne qaýymdastyqtar qurady. Sarapshylardyń pikirinshe, kvadrobıng tanymaldyǵynyń jyldam ósýi jasóspirimderge otbasynda durys kóńil bólinbeýimen, topta óz ornyn tabýǵa, óziniń erekshelikterin kórsetýge jáne áleýmettik jelilerde nazar aýdartýǵa umtylýymen túsindiriledi jáne qoǵamda qalyptasqan minez-qulyq erejelerine, ulttyq mentalıtetke qaıshy keledi.
Jeke tulǵanyń qoǵamǵa jat minez-qulqyn dáripteıdi jáne balanyń densaýlyǵyna zııan keltiredi. Bul qozǵalystyń taralýyna jol bermeýde negizgi ról pedagogter men ata-analarǵa tıesili, - dedi atalǵan máselege qatysty saýalǵa jaýap bergen Premer-Mınıstr.
Oljas Bektenovtiń atap ótýinshe, Memleket basshysynyń tapsyrmasymen qabyldanǵan «Birtutas tárbıe» baǵdarlamasy oqýshylardyń boıynda jaǵymdy qundylyqtardy qalyptastyrý jáne rýhanı-adamgershilik qasıetterin damytý arqyly jeke tulǵany tárbıeleýge baǵyttalǵan. Baǵdarlama balalardyń boıynda negizgi adamı qundylyqtardy damytýǵa negizdelgen. Sonymen qatar ol balalar arasynda jaǵymsyz sýbmádenıetterge qatysýǵa degen muqtajdyqqa jol bermeıtin meıirban atmosferany qalyptastyrýǵa yqpal etedi.
- Ata-analarmen jumys jáne olardyń tárbıe protsesine belsene aralasýy arqyly otbasy qundylyqtary nyǵaıyp, balanyń jeke basyn qalyptastyrýǵa birtutas kózqaras qalyptasady. Baǵdarlamanyń bilim berý modýlderi (kommýnıkatsııany damytý, jeke qaýipsizdik, psıhıkalyq densaýlyqty saqtaý boıynsha) oqýshylardyń aqparatty taldaý, onyń ishinde manıpýlıatsııalar men destrýktıvti ortada júrý qaýpin ajyrata bilý qabiletin damytady. Ata-analardyń quqyqtyq jáne pedagogıkalyq mádenıetin arttyrý maqsatynda barlyq mektepterde Ata-analardy pedagogıkalyq qoldaý ortalyqtary quryldy.
Ortalyqtardyń qyzmeti jaýapty jáne pozıtıvti ata-ana tárbıesi mádenıetin arttyrý arqyly balalardyń qaýipsizdigin, densaýlyǵyn jáne psıhologııalyq saýlyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Destrýktıvti minez-qulqy bar mektep oqýshylaryn psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaý balany ujymǵa, qyzyqty is-áreketterge, bastamalarǵa, úıirmeler men jobalarǵa tartý arqyly júzege asyrylady. Taldaý kórsetkendeı, kvadrobıng áleýmettik jelilerde keńinen taralyp, balalar men jasóspirimder arasynda qyzyǵýshylyq týdyrdy, - dedi ol.
Premer-Mınıstr balalardyń tsıfrlyq táýeldiliginiń artýy jáne vırtýaldy álemge shamadan tys berilip ketýi de jańa quzyretterdi talap etedi. Sondyqtan 5-9-synyptarǵa arnalǵan «Jahandyq quzyretter» pánine balalardyń ınternet keńistigindegi etıkalyq jáne qaýipsiz minez-qulyq daǵdylaryn qalyptastyratyn «Medıasaýattylyq jáne qarjylyq saýattylyq» degen bólim engizildi.
Munan bólek, «Birtutas tárbıe» baǵdarlamasynyń «Tsıfrlyq álemge qaýipsiz qadam» jobasy aıasynda balalardyń tsıfrlyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý sharalary iske asyrylyp jatyr. Zııandy kontentti monıtorıngteý jáne ony buǵattaý «Kıbernadzor» aqparattyq júıesi arqyly júzege asyrylý ústinde. Balanyń densaýlyǵy men damýyna zııan keltiretin aqparatty jedel túrde joıý úshin Facebook, Instagram, WhatsApp, TikTok, VKontakte, Google, Telegram onlaın-platformalarynyń ıelerimen ózara is-qımyl ornatyldy.
Sondaı-aq qazirgi ýaqytta jasandy ıntellektini paıdalaný arqyly DNS-serverleri deńgeıinde quqyqqa qaıshy kontentti (Telegram arnalaryn qosa alǵanda) jyldam anyqtaý jáne dereý buǵattaý tetigi ázirlenip jatyr.
- Meniń tapsyrmam boıynsha memlekettik organdar ata-analar qaýymdastyǵynyń belsendi qatysýymen «Ata-ana baqylaýy» mobıldi qosymshasynyń kómegimen kámeletke tolmaǵandardyń quqyqqa qaıshy kontentti kórýin shekteý boıynsha qosymsha sharalar ázirleýde. Búgingi tańda TikTok platformasy ata-ana baqylaýy úshin «otbasylyq baptaý» fýnktsııasyn usynady.
Munda ata-ana óz akkaýntyn jasóspirimniń akkaýntymen baılanystyryp, baptaýlardy, akkaýnt qupııalylyǵyn, jeke habarlamalardy baqylap, ekran ýaqytyn jáne basqa da fýnktsııalardy shekteı alady. Jalpy bul sharalar otbasylyq, rýhanı-adamgershilik jáne ulttyq qundylyqtardy nyǵaıtýǵa múmkindik beredi jáne balalardyń syrtqy áserlerge ımmýnıtetin damytýǵa yqpal etedi, - dedi Oljas Bektenov.
Uıat seziminen alshaqtaý - destrýktıvti ıdeologııany ustanýmen birdeı
Áleýmettik jelide keıbireýler kvadrobıng boıyńdaǵy kúızelis pen ózińdi qolaısyz seziný deńgeıin tómendetetinin aıtady. Alaıda, ol jasóspirimniń boıynda jat minez-qulyq qalyptastyrýy múmkin ekenin joqqa shyǵarmaıtyndar da bar. Sondyqtan da osy máselege qatysty maman pikirine júgingen edik.
L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Psıhologııalyq qoldaý ortalyǵynyń jetekshisi Nazerke Beısenova da qazirgi kezde kvadrobıng qozǵalysy Qazaqstanda taralyp jatqanyn aıtady.
- Kvadrobıka - adamdardyń janýarlarǵa tán qımyl-qozǵalysyn qoldanatyn, sporttyń beıresmı túriniń biri. Sýbmádenıettiń bir túri desek te qatelespeımiz. Óıtkeni bul qozǵalysta ózine tán qımyldary, qundylyqtary, syrtqy kelbetine qoıylatyn talaptary bar. Biraq bul qozǵalys bireýler úshin oıyn jáne ony psıhıkalyq aýytqýǵa jatqyzbaımyz, - dedi ol.
Mamannyń paıymynsha, oıyn men erkeliktiń shegi qaı jerde aıaqtalatynyn, balanyń psıhıkasyna tónip turatyn qaýiptiń belgilerin túsiný qıyn.
- Muny balalardyń shynaıy ómirden alystaýynan baıqaýǵa bolady. Ózin-ózi ıdentıfıkatsııalaýda shatasady, ata-analarynyń, muǵalimderiniń, jaqyndarynyń nazary jetispeıtin balalar qatarynan bolady jáne osy oıyn arqyly óziniń tómen qabyldaýyn kompensatsııalaıdy. Eń basty qaýip - áli qalyptasyp úlgermegen bala psıhıkasynyń damýyna keri áser etýi múmkin. Agressııa, qorqytý, osal jaqtaryn basyný sııaqty teris oılar arqyly eresek adamdar da balanyń oıynyna keri áserin tıgizýi múmkin.
Bet-álpetin jabýdyń ózi – «men ózimdi qabyldamaımyn, syrtqy ortaǵa jabyqpyn, oıymdy bile almaısyzdar» degen oı. Munyń ózi adamnyń álsiz jaqtarymen jumys jasaýǵa emes, kerisinshe, syrtqy álemnen jabylýyna alyp keledi. Kvadrobıka - ózinen qashýdyń anyq joly. Sondyqtan, ár qozǵalystyń qoǵamǵa bolsyn, áleýmettik topqa, adamnyń ózine bolsyn tıgizetin áseri jáne táýekelderi bar, - dedi Nazerke Borashqyzy.
Osy oraıda ol ár balanyń ómirine kóz salý, baqylaý, sóılesý mindetti túrde qajet ekenine senimdi.
- Janýarlarǵa tán qylyqtardy jasaý arqyly balanyń empatııalyq jáne ózine tán ereksheligin qabyldaýy tómendeıdi. Adamnyń tabıǵı bolmysyna jat keletin is-qımyldy jasaý - uıat seziminen jurdaı bolý. ıAǵnı psıhıkalyq normanyń kórsekishteriniń biri - uıat seziminen alshaqtaý jáne adamǵa tán emes qylyqtardy jasaýǵa shaqyrý - destrýktıvti ıdeologııany ustanýmen birdeı, - dedi maman.