Kúızeliske túspeý, sport, qunarly taǵam: Vırýs juqtyrmaý úshin ne isteý kerek
«Koronavırýspen kúrestiń birqatar tıimdi ádisteri belgili. Sondyqtan munda úreı men dúrbeleńge jol bermeý qajet. Árıne, bul aýrý áli zerttelmegen, zertteý jumystary áli jalǵasýda. Degenmen, boljamnyń oń bolatynyn aıtqym keledi, kóp jaǵdaıda adamdar bul syrqattan jazylady. Tek qatar júretin ilespe aýrýlary, qan aýrýlary, ımmýndyq jáne endokrındik júıesinde aýrýy bar bar adamdarǵa qaýip tónýi múmkin. Alaıda, mundaı naýqastar da emdeledi, qazir de emdelip jatyr, olardyń qalypty jáne salaýatty ómirge oralýy úshin barlyǵy jasalady», - dedi dáriger agenttik tilshisine bergen suhbatta.
Onyń aıtýynsha, vırýstar men zııandy bakterııalar ımmýnıteti álsiregen, qorǵanys múmkindikteri tómen aǵzany qosh kóredi. Sondyqtan, adamdar óz ımmýnıtetin kóterýge kúsh salýy tıis.
«Keńes retinde múmkindiginshe stresstik jaǵdaılardan aýlaq bolýdy, úreıge salynbaýdy usynamyn. Taǵam ratsıony aqýyzǵa, kómirsýlarǵa jáne maılarǵa toly bolýy kerek, eń aldymen et ónimderi men jumyrtqanyń aǵy, kókónister men jemister bolýy kerek. Qýanyshqa oraı, qazirgi naýqanda zimbir, lımon, alma, túrli jıdekter kóp, olar bizdiń aǵzamyzdaǵy ımmýnıtettiń joǵarylaýyna paıdaly áser etedi. Birinshiden, ýaqytynan buryn dúrbeleń jasamańyz. Ekinshiden, belsendi ómir salty men dene shynyqtyrýdyń bizdiń aǵzamyzǵa kúsh beretinin umytpańyz. Medıtsınalyq tilmen aıtar bolsaq, dene shynyqtyrý kóńil-kúıdi kóteretin, bulshyq etterimizdi, qan aınalym júıesi men júregimizdi nyǵaıtatyn bıologııalyq belsendi zattardy, gormondardy kóptep shyǵarady. Úshinshiden, tutas kún men demalys rejımin bekitý kerek. Ókinishke qaraı, karantın jaǵdaıynda adamdardyń kópshiligi tańnan keshke deıin teledıdar men gadjet artynda otyrady. Muny stresstik jaǵdaı dep ataýǵa da bolady, óıtkeni biz osy derekkózderden kóptegen jaǵymsyz aqparat alamyz. Elektromagnıttik sáýleler aǵzamyzdy álsiretedi. Sondyqtan jaqsy uıqy men teledıdar men kompıýterge azyraq ýaqyt jumsaý mańyzdy. Kitap oqyńyz nemese balalaryńyzben ústel oıyndaryn oınańyz», - dep keńes beredi K. Hamchıev.
Sonymen birge, dáriger osyndaı kúrdeli kezeńde ınternette jaǵymsyz derekterdiń kóptep taralǵanyn, rastalmaǵan aqparatqa senbeý qajettigin basa aıtty.
«Qalypty ómirdi buzatyn kez kelgen faktor, aǵzaǵa enetin kez kelgen agent-vırýs nemese bakterııa – bizdiń aǵzamyz úshin stress faktory bolyp sanalady. Aǵzamyz dereý jumysqa qosylady da barlyq júıeler osy faktordan qorǵanýǵa asyǵady. Ómirde de sondaı jaǵdaı bolady: ádetten tys jaǵdaıda ne isteý kerektigin bilmeımiz. Bastapqyda abyrjý men dúrbeleń paıda bolady, sodan keıin ǵana biraz ýaqyttan soń, ne isteı alatynymyzdy túsinip, jospar qura bastaımyz. Aýrý belgileri baıqalǵanda da, úreıge salynbańyz. Aǵzańyz bastapqyda bar kúshin qorǵanysqa jumsaıdy da, keıinirek qalaı kúresý qajettigin jolǵa qoıady. Biraz ýaqyttan keıin barlyq sımptomdar basylýy kerek. Al eger kerisinshe jaǵdaı nasharlap, dem alý qıyndasa, keýde tusy men býyndar aýyrsa, dabyl qaǵyp, jedel járdem qyzmetin shaqyrý kerek», - dep túsindirdi K. Hamchıev.
