Qusbegilikti ulttyq sportqa aınaldyrý úshin, oǵan ulttyq qundylyq retinde qarap, tıisti deńgeıde qoldaǵan abzal
Sondaı ultymyz úshin ulyq brendttiń biri hám biregeıi - qusbegilik. Olaı bolatyn sebebi, qazaqtyń uly rámizinde - Týynda qyran búrkittiń beınelenýi de beker emes, ony kıeli dep sanaıtyndyqtan, qazaqtyń rýhyn kóteretindikten kıeli qus beınesi rámizden oryn aldy. Endeshe, qazaqtyń qanyna jaqyn qusbegilik ónerine tıisti qoldaý jasaýdyń mańyzy da mánisi de zor. Dál osy máseleni búgingi Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda depýtat Nurlan Ónerbaı kóterdi.
Rasynda, «búrkit bir silkinse, myń pále ketedi» dep, ataly qusyn qasterlegen qazaq, bir kezderi qusbegiliktiń otyn óshire, sóndire jazdaǵany belgili. Eli úshin qyzmette júrgen el aǵalarynyń aralasýymen bul baǵytta ońdy jumystar atqaryldy. Máselen, Qýanysh Sultanov, Muhtar Shahanov, Kamal Smaıylov, Qusman Igisinov sekildi ulttyń ultjandylary 1970-80 jyldary qazaqtyń qusbegilik ónerin qalaıda saqtap qalý amaly úshin - Qazaqstanda tuńǵysh ret Mádenıet úıi janynan «Qaýyrsyn» qusbegiler klýbyn qurýǵa atsalysqan eken. Qusbegilik ónerdi tereń dáripteýge, shetke tanytýǵa qatysty birshama sharalar da sol kezeńde ótkir júzege asqany belgili. Bundaı ulaǵatty jumystyń arqasynda qusbeligik óneri áli de qazaqtyń janynan qalmady. Degenmen de, odan keıingi jyldary birqatar sharalar atqarylǵanymen, kóńil tolmaıtyn tustary da jetkilikti bolyp otyr. Qusbegilikti kóneniń kózindeı saqtap kele jatqan saıatshylarymyzdyń «bundaı óner sońǵy jyldary bılik tarapynan eskerýsiz qalyp keledi», degen ókinishteri de sonyń dáleli.
«Esi kirgen - eskisin izdeıdi» degen qaǵıdaǵa súıenip, qusbegiliktiń áńgimesin aldyǵa tartqan depýtat Nurlan Ónerbaıdyń paıymdaýynsha, qus salý óneri kásipten góri, serýen, seıilge, sportqa jaqyn. Bul ónerdi keıde «salburyn», keıde «saıatshylyq» dep atalýy da sodan eken.
«Kezinde Italııa saıahatshysy Marko Polo, orys tarıhshysy Nıkolaı Karamzın, polıak zertteýshisi Adolf ıAnýshkevıch sekildi kóptegen sheteldikterdiń osynaý tamasha óner jaıynda kórgenderin tamsana jazǵandary qanshama. Osylardy oı eleginen ótkize kele, halyqpen birge jasap kele jatqan qanynda bar ǵajaıyp qundylyǵynyń úsh myń jyldyq qana tarıhy bar dep, kesip aıtý qısynsyz da qııanat bolar. Aqıqatynda, qazaq jurtynyń kúnkóris kásibi bolǵan ańshylyq, han - tórelerdiń, bı-sheshenderdiń, sal-serilerdiń kóńilin aýlap, seıil qurǵyzar, sán-saltanatyn asyrar aqsúıek óneri bolǵany aıan. Bul rette Joshy hannyń aınalasynda 3 myń qyran, Abylaı handa - 500 búrkit, 300 qarshyǵa men suńqar ustaǵany, Aqsaq Temir men Altyn Ordanyń hany Toqtamystyń búrkittiń bir jumyrtqasyna bola, jaýlasqandary jaıynda derekter bar. Al Shoqan men Shákárim, Abaıdaı asyldarymyz, Jaıaý Musa, Birjan sal, Mádı, Aqan men Segiz Serilerdiń, Sáken men Muhtardaı aıaýlylarymyzdyń aınymas serigi bolǵan shoqtyǵy bıik mura áli kúnge bir izge túsip jınaqtalmaı, zerdelenip, zerttelmeı turǵany shyndyq. Týǵan jerin, erkindigin ańsaǵan Imanjúsipteı asqaq ánshiniń: «Búrkit ustap, basyńa bir shyǵar em, Kózime bir kórinshi, Ereımentaý!» - dep keletin tolǵanys tunǵan óleń joldarynda búrkittiń erkindiktiń sımvoly, seri kóńildiń serigi ekenin anyq ańǵaramyz», dedi N. Ónerbaı.
Onyń aıtýynsha, bir jyldary qazaq zııalylary osy aıtýly ónerdiń jınaqtalyp, bir izge túspeı, ár jerde shashylyp júrgendigine qynjylys bildirse, áıgili akademık, zertteýshi Álkeı Marǵulan da saıatshylyq ónerdiń tarıhı eskertkish ekendigine aıryqsha toqtalǵan, asa nazarǵa ilinbeı júrgendigine alańdaýshylyq tanytqan eken. Al ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldary jazylǵan bir eńbeginde, jazýshy Sábıt Muqanov ta qusbegilikti ulttyq sportymyzdyń eń bıik shyńy dep baǵalaǵan. Osyndaı máselelerdi aıta kele depýtat N. Ónerbaı ata-babadan qalǵan asyl muranyń urpaq sanasynan óship qalmaýyna qoldaý kórsetý qajettigine nazar aýdartady. Qazaqstandy alys-jaqyn shetelderge osyndaı ulttyq qundylyqtarymyz arqyly tanytýǵa at salysý kerektigin basa aıtady.
«Osy baǵytta qusbegiler kóp shoǵyrlanǵan, Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdany Uly Jibek joly boıyndaǵy «Nura» aýylyn Qusbegilerdiń respýblıkalyq ǵylymı ortalyǵy dep tanyp, Úkimet tarapynan etnografııalyq aýyl retinde qoldaý kórsetilse bolar edi. Sonda qulashyn keńge jaıa almaı, syrttan keletin qomaqty qarjynyń kózin taba almaı otyrǵan otandyq týrızm salasy birshama damyr edi. Sondyqtan birqatar máselelerdi usynamyz. Birinshiden, «Nura» aýylynda respýblıka boıynsha Qusbegilerdiń arnaıy mektebi ashylyp, ǵylymı-zertteý ortalyǵyn qurý. Ekinshiden, shet elderdi qospaǵanda, respýblıka aýmaǵynda túrli mádenı-sporttyq sharalarǵa qatysý úshin ushaqta, poıyzda, avtokólikte qyran qustardy alyp júrý óte qıyn, sol sebepten olardy tasymaldaý erejesi, onyń tólem aqy tarıfi, tártibin bekitý. Úshinshiden, búginde halqymyzdyń tarıhı, mádenı murasy retinde qusbegiliktiń oryny naqtylanbaǵan. Sol sebepten, ilespe zańdarǵa ózgertýler engizilip, «Ulttyq sport túrleri týraly» Zań qabyldanýy tıis. Endi kókiregi oıaý, kózi qaraqty ult janashyrlary tabylyp jatsa, týǵan halqynyń eteneden egizi, jigerin janıtyn asyl tasy, qaıtpas rýhynyń belgisi - Qyrannyń qanatyn qaıyrmas degen úkili úmit qana bar. Shet elge bosqa jaltaqtap, solardyń aıtqan zańyna, erejesine bas ızeýden góri, ejelden tabıǵatpen úndes halyqtyń óz ustanymdaryn áýeli urpaq sanasynda qalyptastyryp, qusbegilikti ózimizde óz deńgeıinde kóterilýin oılaýymyz qajet», dep aıaqtaıdy Úkimet basshysynyń atyna joldaǵan saýalyn depýtat N. Ónerbaı.
Depýtattyń aıtqanyna qospaǵymyz, arnaıy zań demekshi órkenıetti elderde ań-qustardyń quqyǵyn qorǵaıtyn, olardy qoldaıtyn normalar da, arnaıy baǵyt-baǵdarlar da jetkilikti qamtylǵan. Endeshe óz Týymyzǵa beınesin belgilegen qyran qusty qasterleý, oǵan memlekettik qoldaýdy tıisti deńgeıge júrgizý úlken paryz. Sondaı qoldaýdyń arqasynda ǵana ultymyzǵa tán saıatshylyq, qusbegilik dástúrin elimizdiń abyroıyn álemge pash etetin deńgeıge, jazýshy aǵalarymyz aıtpaqshy naǵyz ulttyq sport bıigine kótere alamyz.
