Qurylys normalaryn buzǵany úshin salynatyn aıyppul birneshe ese artýy múmkin
Qujat qoǵam talqysynda 13 qyrkúıekke deıin bolady.
Tujyrymdama jobasynda Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekske kóptegen ózgerister men túzetý engizý usynylyp otyr.
Naqtyraq aıtsaq, qurylys normalaryn saqtamaǵany úshin salynatyn aıyppuldardyń kólemin arttyrý usynylǵan.
Mysaly, qurylys-montajdaý jáne jóndeý-qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý kezinde bekitilgen qurylys normalary men jobalaý qujattarynyń talaptaryn buzǵany úshin salynatyn aıppul kólemin laýazymdy adamdarǵa 40 aılyq eseptik kórsetkishten 100 AEK-ke deıin, shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine – 200 AEK-ten 400 AEK-ke deıin, orta kásipkerlik sýbektilerine – 400 AEK-ten 650 AEK-ke deıin, iri kásipkerlik sýbektilerine – 700 AEK-ten 1050 AEK-ke deıin arttyrý jáne lıtsenzııasynyń qoldanylýyn ýaqytsha toqtatý kózdelgen.
Al qurylys-montajdaý, jóndeý-qalpyna keltirý jumystaryn obektilerdi jobalaý qujattamasynsyz júrgizgeni úshin salynatyn AEK-ke deıin, shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine – 200 AEK-ten 400 AEK-ke deıin, orta kásipkerlik sýbektilerine – 400 AEK-ten 800 AEK-ke deıin, iri kásipkerlik sýbektilerine – 700 AEK-ten 1400 AEK-ke deıin arttyrý jáne lıtsenzııasynyń qoldanylýyn ýaqytsha toqtatý usynylyp otyr.
Sondaı-aq, saraptamadan ótpegen jobalaý-smetalyq qujattamasy boıynsha nemese qujattamasyz obektiler men olardyń keshenderin salǵany úshin salynatyn aıyppul mólsherin jeke tulǵalarǵa 120 AEK-ten 240 AEK-ke deıin, laýazymdy adamdarǵa – 160 AEK-ten 320 AEK-ke deıin, shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine – 200 AEK-ten 400 AEK-ke deıin, orta kásipkerlik sýbektilerine – 380 AEK-ten 760 AEK-ke deıin, iri kásipkerlik sýbektilerine – 580 AEK-ten 1160 AEK-ke deıin arttyrý usynylǵan.
Tujyrymdama jobasynda qurylysqa avtorlyq jáne tehnıkalyq qadaǵalaý júrgizetin tulǵalardyń jaýapkershiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan túzetýler bar.
Naqty aıtsaq, avtorlyq qadaǵalaýdy júzege asyratyn adamdarǵa oryndalǵan (oryndalatyn) qurylys-montajdaý jumystarynyń bekitilgen jobalaý sheshimderine sáıkes kelmeýine jol bergeni úshin salynatyn aıyppul kólemin jeke tulǵalarǵa 180 AEK-ten 540 AEK-ke deıin ulǵaıtyp, sarapshy attestatynyń qoldanylýyn alty aı merzimge toqtata turý kózdelgen.
Tehnıkalyq qadaǵalaýdy júzege asyratyn adamdardyń jobany iske asyrý satysynda buzýshylyqtarǵa jol bergeni úshin salynatyn aıppul mólsherin 180 AEK-ten 540 AEK-ke deıin ulǵaıtyp, sarapshy attestatynyń qoldanylýyn alty aı merzimge toqtata turý usynlyp otyr.
Kodeks tujyrymdamasynyń tolyq mazmunymen myna siltemede tolyq tanysýǵa bolady.