Kúnkóris mınımýmy: Qazaqstanda kedeılikpen kúres qalaı júredi
Ótken aıda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Qazaqstannyń 2025-2029 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyn jarııalady. Qujatta eldegi kedeılik deńgeıin tómendetý úshin áleýmettik standarttardy qaıta qaraý qarastyrylǵan. Mejege sensek, 2029 jyly ortasha aılyq jalaqy 573 myń teńge, eń tómen zeınetaqy 82 myń teńge, eń tómen kúnkóris deńgeıi 56 myń teńge shamasynda bolmaq. Bul qadam kedeılik deńgeıin túsirýge kómektese me? Máseleni sheshýdiń balama joly qaısy? Kazinform tilshisi mańyzdy saýalǵa jaýap izdep kórdi.
Halyqtyń 5,1 paıyzy - kedeı
Aldymen taqyrypty derekten bastaıyq. 2024 jyly eń tómengi jalaqy – 85 myń teńge, eń tómengi zeınetaqy – 57 853 teńge, eń tómengi kúnkóris mınımýmy – 43 407 teńge, ortasha jalaqy 403 251 teńgeni qurady. Bıylǵy mınıstrlik boljamyna shamalas. Dese de atalǵan san naqty jaǵdaıda qandaı nátıje beretini belgisiz. Inflıatsııa deńgeıi men bılik jospary qabyspaýy da múmkin. Másele osynda bolyp tur. Sebebi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, bir jyl ishinde qyzmetter quny – 13,6%, azyq-túlik emes taýarlar – 7,6%, azyq-túlik 5,1% qymbattaǵan.
Onyń ústine bıyl І toqsanda el azamattarynyń 4,6 paıyzy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen tabys tabatyny aıtylsa, II toqsanda halyqtyń 5,1 paıyzy kedeı ekeni belgili boldy. Ásirese, Túrkistan, Mańǵystaý, Jetisý, Abaı, Jambyl oblystarynda áleýmettik osal toptaǵylar kóp. Munda kedeılik deńgeıi 5-7 paıyzdyń aınalasynda. Al Dúnıejúzilik banktiń zertteýine sensek, qazaqstandyqtardyń 14,6 paıyzy, basqasha aıtsaq, 2,9 mln adam kedeı. Elishilik statıstıkadaǵy 5,1 paıyz kórsetkishten 3 esege jýyq joǵary. Nelikten? Sarapshylar memleket kedeılik deńgeıin saralaýda saýalnamalyq ádisti ustanatynyn aıtady. Ulttyq statıstıka dereginen de dáleldi baıqaý qıyn emes: Toqsan saıyn 12 myńǵa jýyq úıde saýalnama júrgizip, ortaq statıstıkaǵa biriktiredi.
Osy oraıda qoǵam belsendileri memleket kedeılikpen kúreste teńge baǵamy men halyqaralyq standart sekildi birneshe faktordy esepke almaı otyr degen oıda. Ekonomıst Ánýar Nurtazınniń pikirinshe, munaı naryǵy da kedeılikpen kúres josparynyń tıimsiz tusyn kórsetýi yqtımal.
– Áleýmettik saladaǵy bes jyldyq jospardy dóp basý qıyn. Sebebi bizdiń ekonomıka shıkizat saýdasyna ári ondaǵy baǵa saıasatyna táýeldi. Áleýmettik tólemder ındıkatory erkin naryq baǵytyna súıengendikten, baqylaý ońaı emes. Máselen, Qazaqstandaǵy naryq baǵasy munaı baǵamyna, halyqaralyq valıýta qorynyń áreketine qaraı qubylady. Qazir Taıaý Shyǵystaǵy jaǵdaı munaı baǵasyn turaqty deńgeıde ustaýǵa kedergi, HVQ (Halyqaralyq valıýta qory – red.) ózine jaıly pozıtsııasyn tyqpalaýda. Sondyqtan tólemderdi kóterýmen másele sheshilmeıdi, derbes ekonomıkany qurý ǵana ońtaıly jol bolmaq. Prezıdenttiń Úkimetke makroekonomıkany damytýdy tapsyrýy osy máseleden týyndady, – deıdi sarapshy.
Sondaı-aq kedeılik shegin belgileýde halyqaralyq normany nazarǵa alý kemshin ekeni kóp aıtylady. Qazir eldegi kedeılik shegi eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-na teń, ıaǵnı 30 385 tenge. Bul ǵalamdyq uıymdar belgilegen kóretkishten anaǵurlym tómen. Mysaly, Dúnıejúzilik bank aılyq tabysy 205,5 dollardan (100 myń teńge shamasynda) kem adamdy kedeılik sheginde dep tanysa, BUU bul tizimge aıyna 150 dollardan (73 myń teńge shamasynda) az tabysy barlardy qosqan. Qazaqstandaǵy 30 385 teńge atalǵan deńgeıdiń jarymyna da jetpeıdi.
Búgin árbir besinshi qazaqstandyq memleketten áleýmettik qoldaý alyp jatyr. Sol úshin áleýmettik kómek berý úshin kedeılik shegi kúnkóris deńgeıi arqyly emes, medıandyq tabys mólsherinde anyqtaý máselesi oqtyn-oqtyn kóteriledi. Sebebi atalǵan tabys mólsheri – adamdardyń ortasha tabysyn esepteýde eń qolaıly tetik. Tólem somasyn kóbeıtýge de múmkindik beredi. Mysaly, ótken jyly Qazaqstandaǵy medıandyq tabys 223 792 tenge bolsa, bıyl 285 677 teńgege jetken bolatyn. Bul praktıkany Eýroodaq pen Ekonomıkalyq yntymaqtastyq pen damý uıymy qatar qoldanady. Jaýapty mınıstrlik qoǵam talabyn túsinip, keler jyldan bastap atalǵan júıege kóshpek. Ázirge kedeılik shegi medıandyq tabystyń qansha paıyzy sheńberinde belgilenetini belgisiz, alaıda búgingi deńgeıden birshama joǵary bolary anyq.
Kedeılikpen kúrestiń tıimdi joly kóp. Ánýar Nurtazınniń sózinshe, jumyspen qamtýdy júıeleý, kásipkerlik baǵdarlamalardy kóbeıtý, salyq jeńildikterin qarastyrýdan bólek, aýdan jáne eldi mekenderge basymdyq berý mańyzdy. Shalǵaı aýdan men aýylda jumys ornyn ashpaı, áleýmettik salada ilgerileý qıyn. Sonymen qatar ınflıatsııamen kúresti monetarly ádispen emes, usynym ekonomıkasyna súıene júrgizý keleshek baǵdarǵa yqpal etpek.
– Ortasha aılyq jalaqy, eń tómen zeınetaqy mólsherin atalǵan deńgeıge jetkizýge bolady. Alaıda bıliktiń birneshe faktordy esepke alýy oryndy. Aldymen teńge baǵamyn quldyraýdan saqtaý qajet, keıingisi – ortasha zeınetaqy kólemi ortasha jalaqynyń jarymyna jetkeni jón. Naqtyraq aıtsaq, 45-50 paıyz shamasynda bolýy kerek. Bul mólsher halyqtyń qamsyz ómir súrýi úshin mańyzdy. Eger biz atalǵan erejeni saqtamasaq, zeınet jasyndaǵylar arasynda kedeılikti azaıtý múmkin emes, – dedi ol.
AÁK tyǵyryqtan shyǵar jol ma?
Kedeılikti kúsheıtip turǵan taǵy bir olqylyq – naryq baǵasy. Freedom Finance Global zertteýine súıensek, qazaqstandyqtar ortasha eseppen aı saıyn azyq-túlik satyp alýǵa 113 870 teńge jumsaıdy. Demek, áleýmettik kómek te ál bolmaı tur. Kiristiń kóbi iship-jemge ketkende kúnkóristiń qyspaqqa alatyny belgili.
– Saýalnama nátıjesi kórsetkendeı, respondentterdiń 27,3%-y aıyna 50 myń teńgege deıin, 25,9%-y aıyna 75-ten 100 myń teńgege deıin jumsaıdy. Árbir besinshi respondent (17,2%) osy maqsattarǵa 100-den 150 myń teńgege deıin, 12% — 50 myńnan 75 myń teńgege deıin bóledi. Al respondentterdiń tek 10,4%-y ǵana 150-den 200 myń teńgege deıin ónim satyp alýǵa jumsaıdy, 7,2%-y 200 myń teńgeden joǵary jumsaıdy, – dedi Freedom Finance Global sarapshysy Ańsar Abýev.
QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń dereginshe, bıyl 372 myń adam ataýly áleýmettik kómek alǵan. Bul maqsatqa qazynadan 60,5 mlrd teńge bólingen, ótken jyly 69,6 mlrd teńge shamasynda bolǵany este. Memleket járdemin 2020 jyly – 936,2 myń adam, 2021 jyly – 990,5 myń adam, 2022 jyly – 728,7 myń adam, ótken jyly 598,4 myń qazaqstandyq alǵan. Siresken san aýqymdy kóringenimen, jan basyna shaqqanda kórsetkish kóńil kónshitpeıdi. AÁK kólemi nebary 5 538 teńge shamasynda – eń tómengi kúnkóris deńgeıinen 8 ese az.
Jalpy ataýly áleýmettik kómek alýshylardy júıeleý maqsatynda otbasynyń tsıfrlyq kartasy engizilgen bolatyn. Karta 24 aqparattyq júıeden derekterdi alyp, 5 sanat boıynsha ál-aýqatty belgileıdi. Júıege engen azamattardyń deregine kóz salsaq, 33 paıyzy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen az tabys alady.
El arasynda áleýmettik kómek alý úshin tabysyn jasyrý faktisi baryn joqqa shyǵara almaımyz. Azamattardyń naqty tabys mólsherin anyqtaýǵa da sol kedergi. Jaýapty organdar da olqylyqty aıtyp, ashyqtyqqa shaqyrǵany belgili. Alaıda munan nátıje kórinbeıdi. Sondyqtan qazaqstandyqtardyń naqty tabysy týraly málimettegi alshaqtyq kópke deıin sheshilmeıtin sekildi.
Degenmen bul ustanym 2029 jylǵa deıingi meje oryndalmaıdy degendi bildirmeıdi. Ánýar Nurtazın áleýmettik tólemdi azamattardyń tabys kólemin elemeı-aq kóterý oryndy dep sanaıdy. Sebebi halyq arasyndaǵy kóleńkeli tabys sheshimge áser etetindeı aýqymdy emes.
– Kóleńkeli ekonomıka bar degenge senbeımin. Eldiń kóbi tsıfrly júıege kóshken. Saýda, turmystyq aýdarymdardy bank qosymshalary arqyly júrgizedi. Sondyqtan Memlekettik kirister komıteti barlyǵyn baqylaýyna múmkindik bar. Tabysyn jasyrý faktisi bolǵan kúnde onyń kólemi jaǵdaıǵa áser etpeıdi, – dedi ekonomıst.
