«Qunanbaı» ǵalamtorda júr. Bul zańǵa tompaq emes pe?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 4 aqpan, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Aýmaǵy boıynsha Qazaqstanda alǵashqy oryndardy almasa da, saıası-ekonomıkalyq, áleýmettik mańyzy jaǵynan alǵash aýyzǵa túsetin aımaqtardyń biri - Atyraý oblysy qazir úlken ózgeristerge bet burdy. Agroónerkásip salasynda sońǵy 3 jylda 16 kásiporyn ashylǵan. Alǵashqylarynyń biri - sıyr súti fermasy, 1179 asyl tuqymdy sıyr saýylyp otyr. Qazir kúnine 7 myń lıtr sút ónimderin shyǵarady. Oblysta jylyna 12 mıllıon dana et konservisin shyǵaratyn óndiris iske qosylǵan. Osy óndiristiń ónimderi qazir Astana dúkenderine deıin satylýda. Eki qus fermasy ashylǵan. Al oblysty osyndaı jaǵymdy ózgeristerge bastap otyrǵan ákim - Baqtyqoja Іzmuhanbetovtiń óleń jazǵanyn, kezinde qazaqtyń aıaýly aqyny Tólegen Aıbergenov B.Іzmuhanbetovke «óleńdi tastama» dep aqyl aıtqanyn bireý bilse, bireý bilmeıdi. «Ózimniń eshqashan aqyn bol­maıtynymdy da bilemin. Al aqyn bolý­ǵa umtylý, elikteý, aqynjandylyq degen bolady. Ómir jolymda, jalpy, elik­teý­diń úlgileri az bolǵan joq. Bir kezderi matematık te bolǵym keldi, jýrnalıst te bolǵym keldi. Mýzykadan da jaqsy habarym bar. Aınalyp kelgende, munaıshy boldym...Ómirimde adam tańǵalarlyq oqıǵalar az bolmaǵan shyǵar. Mysaly, Ýfaǵa ınstıtýtqa túsken boıda 1966 jyly Qazaqstan Jazýshylar odaǵynan kóp jazýshy keldi. Olardy bashqurttyń Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Mustaı Kárim kútip aldy. Aıtýly mádenıet saraıynyń ishinde áserli kezdesý ótti. Sonda men suranyp, sahnadan jazýshylar aldynda óleń oqydym. Túsip kele jatqanymda aq kóılek, qara kostıým kıgen, shashy buıra, shalbary tar ári qysqalaý (dál qazirgideı esimde), boıshań bir jigit «Beri kel» dep shaqyryp aldy. Mán-jaıymdy surady. Sodan keıin aıtqany: «Munaı ınstıtýtynda oqysań, senen aqyn shyqpas. Biraq aqynjandy adamdardyń jany názik bolady, osyny tas­tama», - dedi. Ol Tólegen Aıbergenov eken. 1967 jyly, arada bir jyl ótkende qaıtys bolyp ketti. Mundaı sátterdiń ómirimizde talaıy ótti. Jazǵan-syzǵandarymdy óz aldyna jeke kitap etip shyǵarǵannan góri osyndaı suraqtarǵa estelik aıtqandy jón sanaımyn»,-degen oblys ákimi «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jýrnalısterine suhbat bere otyryp. Saıası-ekonomıkalyq suraqtardan basqa, adamgershilik pen qazaqtyń keshegi-búgingi taǵdyry týraly B.Іzmuhanbetovtiń oılaryn «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy «Aqylymnyń asqanynan emes, kórgenimniń kóptiginen aıtamyn...» atty suhbatynan oqyńyzdar.

Sondaı-aq, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, ejelgi Jibek jolyn jańǵyrtyp, Shyǵys pen Batysty tóte joldarmen baılanystyryp, eki qurlyqtyń yqpaldastyǵyn arttyrýdy kózdep otyrǵan Qazaqstan álemdegi tasymaldaý boıynsha jahandyq oıynshylardyń qatarynan oryn alýǵa talpynyp otyr. Mamandardyń naqty boljamdaryna súıensek, josparlanǵan osynaý maqsatqa qol jetse, taǵy 5-6 jyldyń kóleminde elimizdiń tranzıttik joldaryndaǵy júk tasymaly búgingiden eki esege kóbeıip, 36 mıllıon tonnaǵa deıin artady eken. Ol jaǵdaıda elimiz jańadan qolǵa alyp jatqan logıstıkalyq qyzmet kórsetý salasynyń qaryshtap alǵa jyljıtynyna daý joq. Tasymaldaǵy taýardy bir esikten ekinshi esikke deıin muqııat jetkizip berý qyzmeti óris alsa, óndiristiń órken jaıary kádik. «Respýblıka ortalyǵy Astanadan taraıtyn joldar el aýmaǵymen ǵana shektelmeı, kórshi memleketterdiń kúretamyry ispetti tranzıttik joldaryna jalǵanyp, álemdik tasymal aǵyndaryna ár taraptan baryp qosylýdy kózdegen Qazaqstan rasynda tasymaldyń ǵalamdyq oıynshylarynyń qataryna enip kele jatqany shúbásiz. Birinshi kezekte, negizgi avtojoldar jobasyn júzege asyrý qajet. Bular Batys Qytaı - Batys Eýropa, Astana - Almaty; Astana - Óskemen, Astana - Aqtóbe - Atyraý, Almaty - Óskemen, Qaraǵandy - Jezqazǵan - Qyzylorda, Atyraý - Astrahan. Sondaı-aq, eldiń shyǵysynda logıstıkalyq hab jáne batysynda teńiz ınfraqurylymyn qurýdy jalǵastyrý qajet. Batys baǵytynda Kaspıı porty arqyly eksporttyq áleýetti arttyrýǵa Quryq portynan aýqymdy paromdyq ótkel jáne Borjaqty - Ersaı temirjol jelisi yqpal etetin bolady. Endigi Qazaqstannyń tasymal áleýetin arttyrý úshin alda atqarylar jumys kóp. Birinshi kezekte, kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymyn damytýǵa baǵyttalǵan keshendi jobalar júzege asyryla bas­tady»,-dep jazady basylym. Bul týraly tolyǵyraq gazettiń búgingi nómirindegi «Tranzıttik tasymal tabysqa bastaıdy» atty maqaladan oqyńyzdar.

Bas basylym búgingi sanynda taǵy bir «súıinshi» jańalyqty jazyp otyr. Turǵyn úı qurylys jınaq ban­ki bıyldan bastap jańa baǵdar­la­many qolǵa aldy. Ol «Óz úıim» dep atalady. Baǵdarlamanyń aty aıtyp turǵandaı, bank qolje­tim­di, aǵaıynnyń qaltasyna ar­tyq salmaq salmaıtyn turǵyn úı­ler sala bastaıdy. Al jańa baǵ­dar­lama boıynsha eń alǵashqy úı Qyzylorda qalasynda bastaldy. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń aqparatyna súıensek, atalǵan joba aıasynda Qyzyl­orda qalasynda 40 myń sharshy metrdi quraıtyn 12 kópqabatty turǵyn úı salynatyn bolady. Jańa baǵdarlamany birlesip jú­zege asyrý maqsatynda Qyzylorda oblysynyń ákimi Qyrymbek Kó­sher­baev pen Turǵyn úı qurylys jı­naq bankiniń basshysy Aıbatyr Jumaǵulov memorandýmǵa qol qoıdy. Bul baǵdarlama men Qyzylorda óńirindegi jospar týraly «Óz úıim» - óleń tósegiń» atty aqparattan oqyńyzdar.

***

2015 jyldyń kókteminde «Qunanbaı» kórkem fılminiń tusaýkeseri ótken edi. Kóp uzamaı, jalpy halyqtyń prokatqa shyǵady degenmen, «Qazaqfılm» de, elimizdiń kınoteatrlary da «Qunanbaı» fılmin tusaýkeserinen keıin jýyq arada tarata qoımaıdy. Fılmniń stsenarııin jazǵan marqum Talasbek Ásemqulovtyń jary, qoǵam belsendileri bul máseleni kótergen soń, fılm prokatqa shyǵyp, elimizdiń óńir-óńirinde kınoteatrlardan kórsetile bastady. Fılm kınoteatr ekrannynan alynbaıynsha ony ınternetke júkteý - negizinen zańsyz áreketke jatady. Búkil álem boıynsha rezonans týdyrǵan fılmder, bıýdjeti kóp fılmder, halyqaralyq fılmdek kınoteatrdan kassa jınaǵannan keıin ǵana ınternetke júkteletini belgili. Alaıda, «Qunanbaı» fılmi «pırattyq» jolmen ǵalamtorǵa júktelgen eken. Bul týraly «Aıqyn» gazeti jazady. «Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasy «Qunanbaı» fılmin jaryqqa shyǵardy. Fılmniń rejısseri - belgili óner qaıratkeri, Qazaqstannyń Halyq artısi Doshan Joljaqsynov. Qunanbaı obrazyn rejısserdiń ózi somdady. Qunanbaı - óte kúrdeli tulǵa. Ol el basqarǵan, qazaqty el qylamyn dep kúresken, ómiri qarama-qaıshylyqqa toly keıipker. Qunanbaı obrazyn alǵash Muhtar Áýezov óziniń «Abaı joly» romanynda kórsetti. Biraq bul fılmniń «Abaı joly» romanyna túk qatysy joq. «Qunanbaıdyń» stsenarııin jazǵan jazýshy Talasbek Ásemqulov. «Qazaqfılm» bas­shylyǵy prokat máselesine uzaq daıyn­dyq júrgizilgenin aıtyp, aqtalǵan edi. Sóı­tip, fılm ótken jyldyń 3 jeltoq­sa­ny­nan bastap úlken ekranǵa jol tartty. Al jyl basynda «Qunanbaı» fılmi jap­paı ınternet jelilerinde tarala bas­ta­dy», -degen basylym «bul qanshalyqty zańdy?» degen suraqtyń jaýabyn izdegen.Rasymen de, fılm óz bıýdjetin aqtaı aldy ma? Bul fı­lm qansha qarjy jınady? Álde, jınaı al­mady ma? Bul fılmniń nasıhaty nege kem­shin tústi? Bul suraqtardyń jaýabyn «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Qunanbaı» ǵalamtorda júr. Bul zańǵa tompaq emes pe?» atty maqaladan oqyńyzdar.

Sońǵy jyldary televızııa, kıno men mýzyka salasynda qyz tektes erkekter men erkekshora áıelder sany kóbeıip barady. Otandyq BAQ-tar men áleýmettik jeli málimetterine sensek, Almatydaǵy LGBT (lesbııanka, geı, bıseksýal, transgender) qaýymdastyǵy sonaý «Tamashadan» bastap, «Baýyrjan shoý», «Aldaraspan», «Eki ezý», «Nysana», «Bazar joq», t.b. ázil-syqaq teatrlarynda tóbe kórsetip, áıel keıpin somdaıtyn artısterdi qatty syılaıdy eken. Sebebi bul arqyly qoǵamdyq normadan tys nárseler halyq boıyna sińirilip, birtindep moıyndalyp jatqanǵa uqsaıdy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti jazyp otyr. Negizinen, Eýropa elderi men Amerıkada áıel bop óner kórsetetin artıster dástúrli óner teatrlarynda emes, jeke «Travestı shoý» dep atalatyn jynoınaqtyń ordalarynda «artıstik sheberligin» kórsetedi. Ókinishke qaraı, Almatyda da «Travestı shoý» teatry bar eken. Bul qoǵamnyń azǵandyǵy ma, álde aqyrzamannyń belgisi me?! Ulttyq sanamyz ben tárbıemizge qaıshy keletin bul «qylmysqa» qalaı tótep bermekpiz? «Aıqyn» gazeti «Názik erkekter men erkekshora áıelder kimge úlgi?» atty maqalasynda osy máseleni qozǵap otyr.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, búginde joǵary synyptarda oqıtyn 15 myńnan astam oqýshy kásiptik bilimdi ıgere bastaǵan. «Myńnan bir mamandyqty tańdaý úshin oqýshy ár saladan habardar bolýy kerek. Óziniń beıimi men talabyn baıqap kórý úshin joǵary synyp oqýshylaryna kásiptik bilim alýǵa múmkindik beriledi»,-dep jazady basylym. Bul týraly gazettiń búgingi nómirinde jazylǵan «Proba professıı» atty aqparattan oqyńyzdar.