Kún astyndaǵy qala

ASTANA. QazAqparat - «Egemen Qazaqstan» gazeti «Álem kóshbasshylary» serııasymen shyqqan Nursultan Nazarbaev týraly «Jibekteı esilmegen jol» kitabynan úzindi jarııa etti.

Sergeı Plehanov - búgingi belgili orys jazýshy­larynyń biri. Kóbinese ol tarıhı tulǵalar tóńireginde qalam terbeıdi. Orystyń tuńǵysh qaǵany Svıatoslav, sońǵy patshasy Nıkolaı ІІ, jazýshy Pısemskıı jaıyndaǵy romandary jurtshylyq júregine jol tapqan tushymdy týyndylar. Taıaý Shyǵystyń tanymal memleket basshylary Oman sultany Kabýs bın Saıd, Katar ámiri Hamad bın Hanıfa ál-Tanı, qaıratty da qabiletti Irak bıleýshisi Saddam Hýseın jaıynda jazǵan eńbekterinen oqyrman qaýym kórnekti qaıratkerlerdiń eli men jeri, ómiri men qyzmeti jóninde qyrýar derekter, tyń maǵlumattar alady.

Al onyń dúıim dúnıe tanyǵan dańǵaıyr qaıratker, kemel oıly saıasatker, abzal azamat Nursultan Nazarbaev jónindegi «Jibekteı esilmegen jol» atty orys tilindegi kitaby ótken jyly «Halyqaralyq qatynastar» baspasynyń «Álem kóshbasshylary» ulaspasynyń betashary boldy. Onda táýelsiz Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń kósheli qaıratker bolyp qalyptasýy Keńes Odaǵynyń qaryshtaýy men quldyraýyn, aqyry qulap tynýyn, jańa derbes memlekettiń ómirge kelýin aıqyndaıtyn oqıǵalar aıasynda aıshyqtalǵan. Elde baıandy beıbitshilik pen qylaýsyz tynyshtyqty saqtaı otyryp, oılaǵandaı osy zamanǵy memleket quryp, burynǵy Keńes respýblıkalarymen, Shyǵys pen Batystyń aıtýly elderimen ózara tıimdi seriktestik qatynastar ornatyp, halyqaralyq beıbit bastamalarǵa uıytqy bolyp otyrǵan Elbasymyzdyń eren eńbegi men ónegeli ómiri shyǵarmada óte nanymdy beınelengen. Sondyqtan ony aýdaryp, óz oqyrmandarymyzdyń nazaryna usynýdy paryz sanadyq.

Qazaqstannyń elordasy - Astanaǵa men alǵash 2000 jyldyń mamyrynda keldim. Onda oǵan eki jarym jyl ǵana bolǵan, óziniń jańa atyn ol 1998 jyldyń 6 mamyrynda aldy. Astanalyq mártebege sál burynyraq - shalǵaıdaǵy túkpir qa­la­ǵa memlekettiliktiń nyshandary - Tý, El­tańba jáne Prezıdent baıraǵy ákelin­gen 1997 jylǵy 8 qarashada ıe boldy.

Áýejaıdan kele jatqan jolda ádettegi keńes qurylys salý úlgisindegi bes qabat panel úılerdi, irip jatqan asfaltty, qýraǵan terekterdi ushyrattym. Tek ortalyq bólik qana kóńildirek kórindi: kósheler tep-tegis, «hrýşevkalar» aqshyl saıdıngpen qaptalǵan, Parlament pen Úkimet ǵımarattarynyń aınadaı terezeleri jalt-jult etedi. Tek Memleket basshysynyń qaıtadan salynǵan rezıdentsııasy qarapaıym bolǵanymen ásemdikten quralaqan emes eken.

El quldyraý men daǵdarystyń aýyr jyldarynan keıin ózine ózi endi kelgen. Astananyń sulý da ońtústikshe baı Almatymen baq talastyryp básekelese alatynyna kóp eshkim sene qoımaǵan. Sheneýnikter óz otbasylaryn teristikke kóshirýge asyǵar emes, bos ýaqytyn barlyǵy burynǵy astanada ótkizýge tyrysady. Eger bázbir shara uıymdastyrý týraly sóz shyǵa qalsa, yńǵaıly zaldar men qonaqúılerdiń joqtyǵyn syltaýratyp, Almatyda ótkizgisi keledi. Elshilikter de áliptiń artyn baǵyp otyr, tabıǵaty qatal dalalyq ólkede eshqaısysynyń da rezıdentsııa salǵysy joq. Tek Prezıdent Nazarbaev qana tabandap otyryp mańyzdy halyqaralyq kezdesýler men konferentsııa­lardy qysqy temperatýrasy 40 gradýstan sál tómen, jazǵy ystyǵy 40 gradýstan joǵary, uıytqyǵan jeli keıde adym attatpaıtyn osy jerge belgileıdi. Sondyqtan Esil ózeniniń jaǵalaýlaryna topyraǵynyń tuzdylyǵyna, qamystan basqa ósimdik óspeıdi dep bezekteýge qaramastan, aǵash ósirip, gúlzarlar jasaýǵa nusqaý berdi.

Prezıdenttiń astanany kóshirý ıdeıasy Qazaqstan táýelsizdik jarııalaǵannan keıin kóp uzamaı-aq týdy. Ol oıyn parlamentarıılerdiń, sheneýnikterdiń, jýrnalısterdiń aldynda aıtty. Bolashaqqa aparar joldy endi ǵana túsingen Elbasynyń basynda qandaı qııal joq deısiń dep oılaǵan olar bas shulǵı salǵan. Sebebi, ol kúnderi jurttyń birazy oryndalýy mindet emes, biraq qulaqqa jaǵymdy ústirt josparlardy burqyratyp jibergen-di. Burynǵy Odaq keńistigin keýlep ketken qııalshyl qýanyshtyń tolqyny nedáýir tez basylyp, keshegi kókte qulpysaraı salatyndardyń kópshiligi keraýyz áshkereleýshige aınalyp, keıbiri nazalanǵan buqara keshegi tátti sóziń qaıda dep betke basar dep jumǵan aýzyn ashpaı otyr. Qııaldaný qaıda, jurttyń kóbi qazirgideı sańylaýsyz kúıdegi erteńgi kúnge qalaı jetemiz dep alańdaýmen júr.

1994 jyldyń jazynda Nazarbaevtyń astanany kóshirý jónindegi málimdemesin basqarýshy tóbe toptyń kópshiligi bolmyspen baılanysyn joǵaltqany dep qabyldady. Kúndelikti jeıtin nanyńdy qalaı tabýdy oılaýdyń ornyna halyqty qııalı paıymdarmen aldarqatýdyń ne keregi bar? Depýtattar qatal shyndyq Prezıdentti óz jobasynan bas tartýǵa májbúr etedi dep topshylady. Sondyqtan ol óziniń týǵan kúninde Joǵarǵy Keńeste sóz sóılep, astanalyq mindetterdi aldynda ǵana Aqmola dep aty ózgertilgen burynǵy Tselınogradqa berý jóninde jasaǵan usynysyna qarsylyq kórsetken joq. Atalmysh másele boıynsha daýys berý eshteńege de mindetti etpeıtin jaı ǵana Memleket basshysyna degen iltıpat dep oılaǵan bolar. Sonymen, tómendegideı qaýly qabyldandy: «Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń memleket astanasyn Aqmolaǵa kóshirý jónindegi usynysymen kelisilsin».

Alaıda, Prezıdent súıikti qııalymen kóńilin kónshitip, qarjysynyń joqtyǵynan, basqa da qam-qarekettiń bastan asyp jatqanynan oılaǵan oıyn aıaqsyz qaldyrady dep dámelengender qatelesti. Ol adamdar jańa astananyń qurylysy onyń Qazaqstan táýelsizdiginiń tujyrymdamasynda qandaılyq oryn alatynyn, tegi, túsinbeıtin tárizdi. Keıinirek jumys qazandaı qaınap jatqan kezdegi keńesterdiń birinde: «Esterińizde bolsyn, Astanany qurý degen, bul báribir, memleket qurý degen sóz», - dedi.

Orys sýret óneriniń klassıgi Valentın Serovtyń Nevanyń batpaqty jaǵasynda arshyndaı adymdap kele jatqan Uly Petrdi beınelegen, sońynan daýyldy jelden búrseńdep júgirip kele jatqan saraı qyzmetshileri men arhıtektorlar kórsetilgen bir shyǵarmasy bar. Aqmolanyń astanalyq mártebe alǵan alǵashqy aılaryna qatysty sýretti kórip, sol tarıhı týyndy eriksiz eske túsedi. Sýrette Prezıdent Esil boılap, jaltyraǵan týflımen jolsyz sazben kele jatyr, sońynan shubyrǵan sheneýnikter tobyry. Shamasy, jel qatty bolsa kerek, nókerleriniń biriniń galstýgi jaǵasynan shyǵyp ıyǵyn jaýyp qalypty. Eki astananyń qurylystaryn tabany kúrekteı úsh ǵasyr bólip tur, biraq olardyń taǵdyry qandaı uqsas deseıshi! Nevanyń mı-batpaq saǵasynda turǵyzylǵan Sankt-Peterbýrg Petrdiń nókerleri úshin tozaq kóringen shyǵar, al jıyrma jyldan keıin ol turǵyndarynyń sany jaǵynan Eýropanyń eń iri qalalarymen teńesip, álemniń eń aıbyndy astanalarynyń birine aınaldy. Aqmoladaǵy ómir de memleket dóılerine jaza ispetti kóringen bolar, biraq araǵa jıyrma jyl salmaı jatyp-aq munda qyzmet babymen ǵana emes, tabysqa jetemin, ózimdi saıasatta, bıznes, ónerde tanytamyn degen jurttyń bári aǵyldy. Qazirgi tehnologııanyń múmkindigin, ómirdiń jalpy qarqynyn eskergende, bári Nazarbaev oılaǵannan shapshańyraq bolyp jatqan sııaqty. Endi ǵana eńse kótergen baıtaq kenttiń taǵdyry qandaı bolmaǵy Eýrazııa kindigindegi eldiń róli qandaı mańyzǵa ıe bolatynyna baılanysty.

Jańa astananyń alǵashqy eń qıyn aılary men jyldary jaıyndaǵy áńgimelerdi estigende ony Uly Petrdiń isimen salys­tyrý óz-ózinen suranyp turatyn sııaqty. Qurylys bastamashylarynyń «ózimbı» tásilderi de uqsas. Petr durys qaramaǵany úshin general-polıtseımeıster Davıerdi jeke ózi taıaqtaǵan edi, óıtkeni, salynyp jatqan kópirdiń birneshe taqtaıy qoldy bolyp ketipti; aıyptylar da sazaıyn ońdap tartypty. Adamgershilikten attamaı, Nazarbaev ta kinálilerdi jazalap otyrǵan. Salynyp jatqan nysandarǵa kútpegen tekserýler júrgizgen, shalaǵaılyq baıqalsa, kinálilerdi arqadan qaqpaǵan. Máselen, 1997 jyldyń basynda Memleket basshysy rezıdentsııasynyń qurylysy júrip jatady, oǵan jaýapty adamdar jumys keremet qyzý dep jelpine baıandaıdy. Birde kúzet bastyǵyn ertip Prezıdent túnde qurylysqa kelip, barlyǵyn aralap, ilgerileýdiń joqtyǵyna kózin jetkizip, erteńgisin qurylys basshysyna jumystan shyǵarylǵanyn habarlaıdy. Sodan soń joba belgilengen merzimde aıaqtalady.

Osyǵan oraı Reseı prezıdenti Eltsınniń Belgııaǵa barǵan sapary jaıynda Nazarbaevqa aıtqan bir áńgimesin keltire ketken oryndy bolar: «Saltanatty qabyldaýda meni korolmen qatar otyrǵyzdy. Daıashy kelip, bokalǵa sharap quıdy. Korolge men: araq quıýǵa bolmas pa eken, deımin. Onyń jaýaby: joq, ondaı bolmaıdy, etıket solaı. Saıtan alǵyr, men qaıda kelgenmin. Korol daıashyǵa buıryq bere almaıdy eken. Korol meniń kúıimdi baıqap bylaı dedi: «Bizde demokratııa; sizge bir mysal keltireıin - meniń saraıyma kirer mańda avtobýs aıaldamasy bar, sándi buzyp tur, jalpy, qolaısyz, alaıda, ony alyp tasta dep men buıryq bere almaımyn, mýnıtsıpalıtetke aıtýym kerek, al ondaǵylar debat uıymdastyryp, eshteńe de sheshpeıdi». «Oı-oı-oı, aıaldamany aýystyrta almasań, sen qandaı korolsiń», - dep oıladym men. Al, mine, Nursultan qalap edi - Astanany da aýystyrdy». Bul rette Eltsındiki durys - Nazarbaevtyń sózi anaý-mynaý monarhtaryńnan áldeqaıda mańyzdy. Onyń salmaǵy kóshbasshy bıliginiń kóleminde emes, pikirine degen qurmettiń deńgeıinde bolsa kerek.

...Ǵasyrlar toǵysyna burynǵy Tselınograd sál ońalǵan, jańa, astanalyq mártebede qyzmet etýge jarap qalǵan ınfraqurylymmen keldi. Ómir ózgerip, kóńil kóterile bastady. Ózgerister bastalǵanda bar úsh meıramhananyń ornyna ondaǵan jańalary ashyldy, Prezıdenttiń nusqaýymen búkil qala bo­ıynsha úılerdiń birinshi qabaty kishi bıznes oryndaryna - dúkender men sulýlyq salondaryna, medıtsınalyq ortalyqtar men turmystyq qyzmet pýnktterine berildi. Nólden bastap salynǵan alǵashqy jańa keshenderdiń biri L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti boldy. Biraq bul eleýsiz qalǵan provıntsııalyq qalanyń jańǵyrtý kezeńi, sonymen birge, bolashaqqa qulshynysty beıneleıtin múldem jańa keskin-keıipti jasaýǵa negiz qalaý kezeńi boldy.

Esildiń sol jaǵalaýyn ıgerýge baılanysty barlyǵy da ózgerdi. Bul jerde buryn eshkim turmaǵan, tek keı tusta shaǵyn baqshasy bar shaǵyn úıler shashyrap jatatyn, olar da keńes zamanynda kásiporyndar men uıymdar óz qyzmetkerlerine bólgen saıajaılyq ýchaskelerdegi ýaqytsha turǵynjaılar. Bul jerler qunarly dep ataýǵa jáne kelmeıtin, kóp áýrelenip áıteýir kartop jáne kókónistiń birer túrin ósiretin jurt. Topyraqtyń tuzdanyp ketýinen alma jáne basqa jemis-jıdek daqyldary óspeıtin. Astanany kógaldandyrý jumysyn bas­taýdy talap etken Prezıdenttiń aldyna osy jaılar talaı kóldeneń tartylǵan. Tselınograd basshylyǵy da bul máseleni oılastyryp, jyl saıyn senbilikter ótkizip, aǵash otyrǵyzatyn, alaıda, kelesi maýsymǵa deıin kóshetterdiń bári qýrap, qaıtadan egý bastalatyn. Áýeli bıdaıyq egip, gúlzarlar jasaýǵa tyrysyp-aq baqty, biraq ol da sátsizdikke ushyrady.

Tselınogradtyń tabıǵatpen kúres ardagerleriniń mundaı áńgimeleri Prezıdentti alǵan betinen qaıtara almady. Degenmen, bolashaqtyń qalasyn sol jaǵalaýdan salǵan jón dep sheshildi. Qala salý jobalarynyń baıqaýyn ataqty japon arhıtektory Kýrakava utyp aldy. Onyń tujyrymdamasyndaǵy eń bastysy Astanany aınaladaǵy ortamen aǵaıyndas, ýrbanızm men tiri tabıǵattyń qospasy bolatyn mekenjaı etip qalyptastyrý, keńistikti uıymdastyrýdyń belgili belesi bolatyn. Birneshe nysannyń eskızin Nursultan Nazarbaevtyń ózi nobaılady.

Osyndaı qurylystyń alǵashqysy «Báıterek» munarasy boldy. Kádimgi ańyz boıynsha Samuryq qus uıa salatyn kıeli aǵashtyń dáýirge beıimdelgen beınesi edi bul. Kóshpendiler ańyz túrinde jerdegi men kókteginiń arasyndaǵy mottyq jáne páktiktiń arasyndaǵy baılanys­ty beınelegen ǵoı. Árbir adam qasıetti aǵashqa shyǵyp, kúndelikti kúıbeńnen arylyp, kıeli álemdi kóre alady. Osy aǵash arqyly danyshpan ýaǵyzshylar adam zatyn oqytyp, aǵartý úshin jerge túsken: «Mine, Astananyń nyshandy beınesi ómir aǵashy - «Báıterek» boldy, - deıdi Prezıdent, - bizde ejelgi bir ertegi bar. Samuryq jylda bir jumyrtqadan salady eken, onysyn ajdaha jutyp qoıatyn kórinedi. Bir batyr kelip, ajdahany óltiredi de, ómir qaıta túleıdi. Uıadan jańa qus ushyp shyǵady. Men «Báıterekti» oılaǵan kezde buǵan ondaı mán bermep edim, al endi ol elordamyzdyń sımvoly bolyp shyqty».

Bylaı qaraǵanda, jeńil sııaqty kórinetin qurylǵynyń salmaǵy 1000 tonna, bıiktigi 97 metr, ustalyp turǵan altyn shary 300 tonna, ishte kelýshilerdi júırik lıft kóteredi, «jumyrtqanyń» perımetrimen júrseń, qala panoramasyn alaqanǵa qoıǵandaı túgel kóresiń. Ortada 17 japyraǵy bar aǵash globýs tur, japyraqtaryna álemdik dinder ókilderiniń qoldary qoıylǵan. Sondaı-aq, munda «Aıaly Alaqan» bar, ol - Qazaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdenti alaqanynyń tańbasy. Halyq osy arada udaıy dabyldap júredi, jas ta, jasamys ta álgi alaqanǵa alaqanyn basyp, aınaladaǵynyń bárin jasaǵan Kóshbasshynyń shyǵarmashylyq kúsh-jigerinen qýat alǵandaı sezinedi. Halyq pen bıliktiń birtutastyǵynyń materıaldandyrylǵan ıdeıasy degenimiz osy.

«Báıterek» aspanǵa boı sozǵanda, tóńirektiń bári júk mashınalarynyń dońǵalaǵymen ılengen balshyq bolatyn. Tek biren-saran qurylys qana irgetasynan endi kóterilip kele jatqan. Solardyń ishinde elordanyń mártebesi ústem ekinshi ǵımaraty - Prezıdent saraıy Aqorda ataýynyń ózinde aq shatyrlaryn baǵzy zamanda Qazaqstan jerine tikken ulan dala ámirlerimen sabaqtastyq ıdeıasy bar. Nursultan Nazarbaev rezıdentsııanyń syrtqy kelbetiniń de, ishki ıntereriniń de kóptegen eskızderiniń nobaıyn ózi jasady. Jobany talqylaýdyń barlyq kezeńine ózi qatysyp, qurylys alańyn da ózi turaqty qarap júrdi.

Kelisti kórnekilik úshin de, eldi basqarý qasıetterin qamtamasyz etý úshin de qyzmet etetin asa kúrdeli mundaı ǵımarat, ıaǵnı Memleket basshysynyń rezıdentsııasy tańdanarlyqtaı tez salyndy. Ol jeti qabattan (tómengi ekeýi jerastylyq) turady, tóbesine altyn asataıaq shanshylǵan myqty kúmbezi bar. Aınalasyna aýmaqty baq ornatylyp, birneshe gektar tóńirek aıtarlyqtaı kógaldandyrylǵan. Aqordany oraı qaýsyryp aımalap jatqan ózen ıinin boılaı kelisti granıt jaǵalaý jasalǵan.

Aqorda men «Báıterektiń» arasyndaǵy jeli elordanyń jańa ortalyǵynyń kindigi ispetti. Odan ońda da, solda da negizgi mınıstrlikter, Parlament palatalarynyń, Joǵarǵy sottyń, eń iri bank­ter men korporatsııalardyń ǵımarattary orna­lasqan. Odan ári batysqa qaraı Saraı men qala sımvolyna aınalǵan Ómir daraǵyn baılanys­tyratyn jolmen týra tartsań, alyp darbazamen biriktirilgen kóp satyly munaralardyń etegine tirelesiń, bulardy eldiń qazirgi ekonomıkasyn kóterýdi qamtamasyz etetin Energetıka mınıstrligi men sheteldik seriktesterimen tereze teńestire otyryp munaı men gaz ken oryndaryn jumystaıtyn «QazMunaıGaz» aktsıonerlik qoǵamy ornalasqan. Osy jelini odan ári Aqordadan shyǵysqa qaraı sozsań, Esil ózeniniń arǵy betindegi Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń aldynan shyǵasyń.

Ádette, Prezıdent ózin nátıjeli tehnokrat sanaǵanymen, keıde onyń yqpaldy yryq nıeti basym túsip jatady. Onyń ómirsheńdigine ol usynǵan «Máńgilik El» ıdeıalyq qurylymynan-aq kóz jetkizýge bolady. Ol oıdy jýrnalıster men jazýshylar, saıasatkerler birden ilip áketip, maqalalary men telehabarlaryna arqaý etti.

Astanada salynǵan kóptegen ǵıma­rat­tardyń eskızderin Nazarbaev nobaılaǵan jáne olardy qalada jumys isteıtin kóptegen kásibı arhıtektorlar negizge alǵan. Kóptegen jobalarda Prezıdent en­gizgen ózgeristerdiń izi bar. Jáne ol salynyp jatqan árbir nysanda der­lik birneshe ret bolady. Astana qury­lysynyń basty mindetteriniń birin ol Qazaqstan sáýletshilerin ozyq ıdeıa­lar men tehnologııalarǵa etene etýden kóredi. Qalanyń birde-bir mándi ǵımaraty halyqaralyq konkýrs ótkizbeı bastalǵan emes jáne oǵan otandastarynyń qatysýyn Memleket basshysy qadaǵalap otyrady. Bul olarǵa jaqsy mektep bolyp, provıntsıalızmnen aryltty. Alǵashqy kezeńde «Báıterekti», Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń shyny pıramıdasyn, «Han Shatyr» saýda-oıyn-saýyq ortalyǵyn jobalaǵan Norman Foster sekildi tarlandar jeńip júrse, ýaqyt óte kele mańyzy basym ǵımarattardyń kóbiniń avtory Qazaqstannyń jas arhıtektorlary bolyp júr.

Eń kórnekti ǵımarattardy alǵash tek qana shetel kompanııalary kóter­gen edi. Alǵashqy zańǵar úılerdiń qa­byr­ǵalarynda ataqty avstrııa, túrik, nemis fırmalarynyń tańba-belgileri jarqyraıdy. Prezıdent qaıda barsa da, barlyq jerden talantty sáýletshilerdi ákeldi, al sapar kezinde qyzyǵarlyq ǵımarat kórse, onyń avtoryn shaqyryp, osyǵan uqsas birdeńeni Astanada salyp berýin ótindi. Árıne, árbir ınves­tor ol kezde qushaq jaıa qarsy alyndy. El daǵdarystan endi ǵana shyǵa bastady. Basty eksporttyq taýar munaıdyń baǵasy túsip ketti. Elordanyń qurylysy negizinen shetten qarjy tartý esebinen júrgizildi. Prezıdent óz týmasynyń tuńǵysh yqpalshysy boldy. Joba jaıyn joǵary deńgeıdegi kelissózder kezinde, «Shevron» sııaqty jumys bastap ketken eldegi kompanııalardyń basshylarymen tústik jasap otyrǵan kezde áńgimeledi. Tek 1998-1999 jyldary ǵana 400 mıllıon dollar ınvestıtsııa tartyldy. Olar arnaıy qurylǵan qorda jınaqtalyp, otandyq bıznesten túsken qarjy da soǵan jiberildi.

Alaıda, jınalǵan aqshany buryn­ǵydaı qaıtarymsyz qarjylandyrý tú­rinde jumsamaý sheshildi. Nazarbaev ózin tez aqtap, qala qazynasyna kiris keltiretin ınfraqurylym qurý mindetin qoıdy. Jobada kishi bıznes úshin jaǵdaı týǵyzyp, jańa úılerdiń astyńǵy qabatyn dúkenderge, servıs kásiporyndaryna, meıramhanalarǵa berý qarastyryldy. Biraq qala sheneýnikter men olardyń qyzmetshileriniń patshalyǵy bolmaýǵa tıis. Prezıdentke elorda bilim berýdiń, densaýlyq saqtaýdyń, mádenıettiń jáne zamanaýı óndiristiń ortalyǵy bolyp kórindi. Astana qurylysynyń alǵashqy kezeńinde-aq ekonomıkanyń jańa túrleri damı alatyn tehnoparkter qurý jóninde pikir bildirgen bolatyn. Osy tektes alǵashqy tájirıbelerdiń biri baıaǵyda myńdaǵan adamǵa jumys bergen, sosyn múldem toqtap qalǵan «Tselınselmash» zaýytynyń aýmaǵyn qaıta ózgertý boldy. Qaraýsyz qalǵan tsehtardy jóndep, uzamaı olar astanaǵa qajet kóptegen ón­diristerdiń - energetıkalyq jab­dyq­tardyń, terezeler men esikterdiń, plas­tıkalyq ydystar jasaıtyn, saýda pavılondary ornalasatyn pana turaqqa aınaldy. Qazaqstandaǵy sııaqty, shetelde de suranymǵa ıe aýylsharýashylyq tehnıkasynyń keıbir túrlerin shyǵarý qalpyna keltirildi.

Jańa astananyń týǵanyna jıyrma jyl da ótken joq, ol bolsa ózin ózi asyraıtyn dárejege jetti. Óris alǵan úderister Astanany ómir súrýge qolaıly ǵana emes, paıdaly da zamanaýı megapolıs­ke aınaldyrdy. Memlekettik qyzmetke baılanysy joq qarekettiń múmkin bolǵan túrleri qısapsyz kóp orta tapty týǵyzdy. Solar qazir qala gúldenýiniń qaınar kózi bolyp otyr. Sonyń arqasynda ol Qazaqstannyń ózine ózi jetip artylatyn tórt ákimshilik birliginiń biri boldy, al qalǵan on ekisi áli kúnge memleket bıýdjetinen dotatsııa alady.

Búgingi Astanadaǵy qurylys aýqymyn qaıta túleýdiń alǵashqy jyldarymen salystyrýǵa bolmaıdy. Qurylysty negizinen ulttyq kompanııalar salyp jatyr, olar jergilikti ónerkásip shyǵarǵan materıaldardy paıdalanady. Nysandardy kóterýdiń shapshańdyǵy endi eshkimdi tańdandyrmaıdy. Kók tiregen zańǵarlar men baıtaq turǵyn úı kvartaldary jaýynnan keıingi qozyquıryqtaı qaptap keledi. Alyp akvarıýmǵa uqsas Oqýshylar saraıy 10 aıda salyndy. Al planetarııi, basseıni, horeografııalyq stý­dııasy, ǵylym kenti, taǵy basqa on­da­ǵan qyzyqty oryndary men úıirme­leri bar bul haı-tek ǵımaratynyń bar­lyq qa­battaryn kórip shyǵý úshin álde­ne­she saǵat kerek bolar. Osynaý shyǵarma­shy­lyq pen demalys ortalyǵyn eýropalyq el­derden kórgendermen salystyrsa, As­ta­na osal emes, kóptegen elordalar ony qýyp ta jete almaıdy, deýge ábden bolady.

Eń bir mańyzdy joba ol Opera teatryn salý boldy. Bul tektes mártebeli ǵımarat álemde jıi paıda bola bermeıdi. Óner ataýlynyń eń ulysynyń kıeli ordalary árkezde de Eýropa men Amerıka qalalarynyń sánin keltirip, árin ashyp turady. Opera men balet Keńes Odaǵynda da jaqsy damyǵan. Ulttyq opera mektepterin qurýǵa maqsatty kúsh-jiger jumsalyp, ulttyq taqyryptaǵy operalyq shyǵarmalar týdy. Almaty da óziniń opera teatryna ıe boldy - 1941 jyly ashylǵan tamasha mýzyka saraıy áli kúnge deıin qalanyń ár-kórki bolyp tur. Jańa Astananyń kúni búginge deıin Qazaqstan mádenıetiniń jan-júregi bolyp kelgen burynǵy elordadan qalyp qoıǵysy kelmeıtini túsinikti. Astanada Opera ordasynyń paıda bolýy abyroı artyqshylyǵynyń isi bolyp, mádenı qurylysty shyńyna shyǵardy, óıtkeni, opera ónerdiń barlyq túriniń basyn biriktiretin patshaıymy emes pe. Teatrǵa kelgen kisi sáýlet, músin, sýret, mýzyka týyndylarynyń ǵajaıyp álemine súńgip, ǵalamat áserine bólenedi. Qýanyshpen tolqyǵan halaıyqqa eń bulyńǵyr kúnniń ózinde merekelik kóńil-kúı týǵyzady. Ulttyq mýzyka dástúri men klassıkalyq repertýardy qurmet tutatyn Prezıdent Almatydaǵy jyldarda yjdaǵatty teatral bolatyn. Operanyń adamdy kúndelikti kúıbeńnen aryltyp, kóńilin kóteretin, rýhanı ósiretin qasıetin jaqsy biledi. Onyń opera men balet saraıynyń qurylysyna qatty kóńil bólýi tegin emes. Bunsyz ásem Astanaǵa shynaıy elordalyq mańǵaz mártebe jetispeı turar edi.

Jobanyń taǵdyryna aralasýy ony talqylaýdaǵy qatań synshyldyǵynan ǵana emes, qurylysty júzege asyrý úshin Aqordany salǵanda jaqsy jaǵynan kóringen «Mabeteks» kompanııasyn tańdap alýynan da ańǵaryldy. Oryndalý deńgeıi, sán-saltanat baılyǵy jóninen teatr Prezıdent rezıdentsııasynan esh kem túspeıdi. Osyǵan qarap Memleket basshysy otandastarymen ózi jáne ákimshiliginiń bári kórip júrgen jaqsylyǵymen bólisip, olardy Aqordanyń ásemdik molshylyǵyna ortaqtastyrdy dese de bolady. Al bul ıtalııalyq mánerdegi aıbarly da kelisti ǵımarat Astanaǵa táý etýshilerdiń basty maqsatyna aınalary sózsiz. Bul mármár-barqyt jaýharǵa 400 mıllıon dollar jumsaldy, oǵan tatıdy da ol. Búgingi tańda bul álemdegi eń jetilgen, tórt qubylasy teń teatr - onyń kompıýtermen basqarylatyn mashınerııasy, jaryq berý júıesi, synnan ótken akýstıkasy ǵalamat mýzykalyq spektaklder týǵyzýǵa múmkindik beredi. Repertýary álemdik hám ulttyq klassıkaǵa negizdelgen, al trýppalarǵa kelsek, Qazaqstan káýsar únnen, ásem bıden kende bolmaǵan, orys klassıkalyq mektebiniń dástúrinde tárbıelengen olar sheberlik jóninen kez kelgen batys ujymdarymen básekelese alady. «Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatry (onyń tolyq resmı ataýy osyndaı) 2013 jyldyń jazynda ashyldy, al ataǵy jer jarǵan gastrolerler álemniń ár túkpirinen kelip, onyń sahnasyna baýyr basyp aldy, oǵan kóterilýdi kóbi baqyt sanap, rahat tabady.

Mundaı ǵalamatty kórip, ǵajaıyp murajaılar men teatrlarda bolý úshin qazir eldiń shalǵaı-shalǵaıynan kelýshiler kóp-aq, shetelderden keletin meımandar da az emes. Astanany kóshirýdiń bul da bir josparlanbaǵan tıimdiligi. Onyń qurylysy qazaqtardyń minez-qulqyn ózgertti - olar buryn osharylyp kóbine úıde otyrýshy edi, endi Astanaǵa júzdegen myń adam qosylýyna oraı kóbirek qımyldaıtyn boldy. Onyń ústine búkil el boıynsha kásipkerlerdiń kóbeıýi de qoǵamdy neǵurlym zamanaýı etip, adamdardyń dilin ózgertti. Bız­nes sharýa­symen jıi-jıi sapar shegý, shetel­derde bolý, balalardyń shetel ýnıver­sıtet­terinde oqýy ǵasyrlyq tomaǵa-tuıyq­tyqtyń omyrtqasyn úzdi. Bul ózgerister, ásirese, jas urpaqqa keremet áser etti, olar endi bárinen habardar, emin-erkin, óz baǵasyn jaqsy biledi...

Bul qaladaǵynyń bári ıne-jipten endi shyqqandaı sý jańa, qulashty keńge jaıǵan. Júzege asyp jasalǵannyń ulan-ǵaıyrlyǵyna kóz jetkizý úshin qyrdyń kún shapaǵy meıramhanalar men saýda ortalyqtarynyń hrýstal qabyrǵalaryna shashyrap, altyndalǵan munaralar men monýmentterde oınaǵan shaǵynda kelgen jaqsy desedi. Joq, Astanany kópqabatty zańǵarlardyń joǵarǵy jaǵyn mamyq bulttar tumshalaǵan surqaı kúzde jaýyn sirkirep turǵan kezde kórgen durys. Tuman shýdalary elordanyń asqaqtyǵyn ǵana jasyryp qoımaı, jasyn da bildirtpeı jiberedi. Terezelerdiń bıikten jyltyraǵan sulbasy tylsymǵa sińip, joǵalyp bara jatqandaı kórinedi. Músinderdiń dymqyl jaltyry olardy áldeqaıda egde, júz jyldan beri turǵandaı ǵyp elestetedi. Sondaı sátterde aldyńnan bolashaq eles bergendeı bolyp, jańbyr jelegine oranǵan tas yqtyrmalar qataryna keshki ottardyń jyltyraq órnekteri shashyraıdy. Baǵdarshamdar tylsymdana jypylyqtap, dymqyl asfaltta shınalar urlana shıqyldap, qolshatyr astynda qushaqtasqan juptar asyqpaı ketip bara jatady. Astanada bizden keıin de talaı-talaı ondaǵan jyldar jasaıtyn beıne qalyptasty. Óıtkeni, onyń qurylysshysy óz qııalyndaǵy kún astyndaǵy ǵajaıyp shaharmen alysqa shyǵandap, alǵa shyrqap shyǵyp ketti...

Aýdarǵan Sarbas AQTAEV

«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2016 jyl 6 shilde, №128 (28856)