Kúltóbeden tabylǵan zerger buıymdar men jádigerler mýzeı qoryna qabyldandy

None
None
TÚRKІSTAN. QazAqparat – Túrkistan qalasyndaǵy ortaǵasyrlyq Kúltóbe qalashyǵynda tabylǵan kóne zerger buıymdar men jádigerler «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qoryna qabyldandy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kúltóbe qalashyǵynda QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen Qazaq ǵylymı - zertteý mádenıet ınstıtýty arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip jatyr. Qazirgi kúnge deıingi arheologııalyq zertteýler nátıjesinde tabylǵan zattardyń ishinen HVII-HIH ǵasyrlarǵa tán 193 dana qysh, 77 dana mys buıym, 298 dana HVIII-HIH ǵǵ. tán moneta, 17 farfor ydystardyń fragmenti, II ǵ. ekinshi jartysy-IV ǵǵ. tán 6 dana altyn áshekeı men HIII- HIV ǵǵ. tán 2 altyn syrǵa, 7 dana altyn áshekeı bólshekteri sondaı-aq 9 dana kúmis tıyn men 2 dana kúmis áshekeı jalpy sany 600-ge jýyq zat «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qoryna qabyldandy.

Ol oljalardyń qatarynda, Kúltóbe qalashyǵynyń eń kóne qurylys qabattarynan tabylǵan altynnan jasalǵan áshekeı buıymdar: syrǵalar, kıimge taǵatyn buıymdar bar. Olar b.z. II – IV ǵǵ. merzimdeledi.

Altyn syrǵalar juqa altyn folgadan jasalǵan, áshekeı beti anar tárizdi bezendirilgen, buratylyp jasalǵan. Kúltóbe qalashyǵynan tabylǵan qazirgi ýaqytta eń ejelgisi jáne úlken qyzyǵýshylyq tanytatyn buıym polıhromdy stılde jasalǵan, arheologııada «kalachık tárizdi» dep atalatyn syrǵalar.

Ońtústik óńirde osyǵan uqsas bir syrǵa, Ordabasy aýdanynda ornalasqan Kúltóbe qorymynyń katakomba dep atalatyn jerleý qurylysynda tabylǵan bolatyn. Búgingi tańda mundaı túrdegi syrǵalar óńirimizde kezdespegen.

«Ádette altynnan jasalǵan jádigerler qalanyń ishinde emes syrttaǵy obalardan tabylady. Kúltóbeden tabylǵan sırek kezdesetin jádigerdiń de ereksheligi osynda. Munyń jasalý úlgisi saq dáýirinde basqasha bolǵan, qosymsha tastardy áshekeılep betine japsyrý bolmaǵan. Bul ǵun, sarmat kezeńderine tán, II-III ǵasyrlarǵa tán altyndar qataryn tolyqtyryp tur. Árbir jádiger ata-tegimiz ben salt-dástúr, ǵurpymyzdan habar beredi», - dedi tarıh ǵylymdarynyń doktory, arheolog Muhtar Qoja.

Sonymen qatar, XII-XIII ǵasyrlarda sánge aınalǵan - suraq belgisinde jasalǵan, injý tastarmen bezendirilgen altyn syrǵa da bar.

«Mundaı syrǵalar 2000 jyly Saýran qalashyǵynyń qazba jumystary barysynda tabylyp qorǵa qabyldanǵan bolatyn. Ǵylymda mundaı syrǵalar «qypshaq» úlgisindegi altyn syrǵalar dep atalǵan jáne olardy bılik ókilderi emes, qarapaıym halyq tutynǵan dep ataǵan. Ekinshi áshekeı segiz sany pishindi etip juqa dóńgelek symnan jasalǵan. Ekinshi jaǵynda juqa symǵa 4 kishkentaı injý baılanǵan.

II-III ǵasyrlarǵa tán altyndar Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda atap kórsetkendeı san alýan metall kenderine baı qazaq jeri eń alǵashqy metallýrgııa paıda bolǵan ortalyqtardyń biri bolǵanyn jáne olardan túrli áshekeıler jasaý sheberlikterin meńgergendigin dáleldeıdi», -deıdi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń Qor saqtaý bóliminiń basshysy N.Áshirbaeva.

Aıta ketsek, Túrkistan aýmaǵyndaǵy alǵashqy qalalyq qonystardyń biri - Kúltóbe qalashyǵyn qaıta qalpyna keltirý maqsatynda Mádenıet jáne sport mınıstrligine qarasty Qazaq ǵylymı - zertteý mádenıet ınstıtýty 2018 jyldan beri arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip keledi.

Úzdiksiz júrgizilgen arheologııalyq zertteýlerdiń nátıjesinde qoqan jáne qazaq handyǵy tusyndaǵy úılerdiń oryndary, HVІІ-HІHǵǵ. tán qysh-qumyralar, basqa da túrli qundy jádigerler tabylǵan.

2019–2021 jyldarǵa josparlanǵan arheologııa jáne restavratsııa jumystary aıasynda kóne qalashyq aýmaǵynda tabylǵan tarıhı oryndardy bastapqy kelbetine saı qabyrǵasyn qalaý, sondaı-aq týrısterdiń aralap, tanysýyna yńǵaıly galereıalyq joldar salý sııaqty birqatar is-sharalar atqaryldy.

QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen qolǵa alynǵan joba aıasynda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıine qarasty Kúltóbe qalajurtyna keshendi túrde arheologııalyq qazba, konservatsııa jáne restavratsııa, jartylaı qalpyna keltirý jumystary júrgiziledi.

Kúltóbe qalajurtynda áli de ashylmaǵan tarıhı syrlardy zerttep, anyqtaý, ıÝNESKO jáne IKOMOS halyqaralyq saraptamalyq qoǵamdastyǵy usynǵan Kúltóbe qalajurtyndaǵy mańyzdy tarıhı oryndardy saqtaý jáne qalpyna keltirý, arheologııalyq parktiń ǵylymı tujyrymdamasyn ázirleý jáne ár túrli áleýmettik baǵyttarǵa arnalǵan – ǵıbadathanalar, úıler, qolóner sheberhanalary jáne ózge de tarıhı arheologııalyq nysandardyń 3D úlgisin jasaý, tarıh, arheologııa, etnografııa, mádenıettaný jáne ónertaný turǵysynan Kúltóbe qalajurtyn zertteýdiń ártúrli aspektilerine arnalǵan monografııa, ǵylymı jınaq, ıllıýstratsııalyq albom jáne birqatar ǵylymı maqalalar formatynda jarııalanymdar uıymdastyrý josparlanǵan.

Jobanyń demeýshisi - ERG kompanııasy.

Aıta keteıik, bizdiń zamanymyzǵa deıingi ІІ ǵasyrdan bastaý alatyn Qazaqstandaǵy alǵashqy sáýlet qurylystary bar Kúltóbe qalashyǵy birqatar derekterde Kúltóbe ıAsy (Ason) dep atalady. Alǵash ret ıAsy ataýy mońǵoldardyń uly hany Mengýdiń ordasyna Qazaqstannyń ońtústik aımaǵy arqyly sapar shekken armıan patshasy І Getýmnyń joljazbasynda kezdesedi.


Сейчас читают
telegram