Qulpynaı tergen qazaq: Gastarbaıterge aınalǵan otandastar máselesi sheshile me?
Keıingi jyldary shetelge jumysqa attanǵan qazaqstandyqtardyń qatary artty. Onyń ishinde maýsymdyq jumys pen kompanııalardyń arnaıy shaqyrtýy arqyly ketkender kóp. Sarapshylar úrdis bıyl da saqtalyp, tipti údeýi múmkin ekenine alańdaýly. Kazinform tilshisi máselege úńilip, jaǵdaıǵa áser etken faktorlardy taldap kórdi.
Qara jumys: tabys pen túsinik
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, 2023 jyly – 191 myń, ótken jyly – 140 521 qazaqstandyq shetelge jumysqa ketken. Jekeleı jiktesek, otandastardyń bet alǵan baǵyty – Reseı Federatsııasy, Ońtústik Koreıa, Túrkııa, Ulybrıtanııa, BAÁ memleketteri. Reseı túsinikti, kórshiles el, barys-kelis jeńil. Al shalǵaıdaǵy ózge memleketterge jónelýdiń syry nede?
Qatarynan eki jyl Anglııada maýsymdyq jumys istegen Dýman Keńshiliktiń aıtýynsha, shalǵaı elge shekara asýdyń máni jalaqy men eńbek naryǵynda jatyr. Jumysshy mamandardyń eńbekaqysy men sheteldegi eńbek naryǵynyń arasy jer men kókteı. Anglııada birneshe aılyq eńbek quny Qazaqstandaǵy mazmundas jumystyń jyldyq tabysyna teń. Sondyqtan kóbi az ýaqytta qomaqty tabys taýyp, qordalanǵan nesıesin bir mezette jabý úshin ketýge májbúr.
«Qazaqstanda aqparattyq kommýnıkatsııa salasynyń mamany boldym, jalaqym kúnkóristen aspady. Ipoteka, jeke shyǵyndar, otbasyma qolqabys etý birshama qarajat talap etetin. Jumys isteı júrip qosymsha tabys kózin izdeýge tyrysqanym bar. Sol kezde otandyq jarnama portalynan Ulybrıtanııadaǵy qulpynaı sharýashylyǵyna jumysshy qajet ekeni týraly jarnama shyǵa keldi. Baıqasam, jalaqy mólsheri kóp, merzimi de qolaıly. Kóp oılanbastan negizgi jumysymnan shyǵýǵa aryz jazyp, bir sátte Anglııadan bir-aq shyqtym.
Jasyratyny joq, shetelde qara jumys isteý - uıat emes ári tabysy mol. Sebebi jergilikti turǵyndar mundaı jumysqa qyzyqpaıdy. Biz úshin qomaqty kórinetin tabys olar úshin óte az jalaqy sanalady. Mysaly, Anglııada qulpynaı terý, júk tasymaly sekildi baǵytta jumys istedim. Kúndik jumys ýaqytym 10-12 saǵat shamasynda. Tabys mólsheri saǵatyna – 5000 teńgeden asady. Osylaısha, elde júrip tórt jylda tabatyn qarjyny shetelde 4-5 aı kóleminde taptym, – deıdi ol.
Eýropa elderindegi qara jumysqa qumartatyn jalǵyz qazaqtar emes. Dýman onda Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Rýmynııa, Bolgarııadan keletin azamattar kóp deıdi. Bastysy, eńbek qaýipsizdigi men kóshi-qon saıasatyn saqtap, az ýaqytta mol qarjy jııý qajet. Bul beker emes, óıtkeni Eýropada jumys vızasy 3-6 aı aralyǵyna ǵana beriledi. Máselen, Ulybrıtanııadaǵy TIER 5 vızasynyń jaramdylyq merzimi – 6 aı.
Koreıanyń Qazaqstanǵa qoıǵan úsh talaby qandaı?
Shetelge jumysqa barý búgin bastalǵan joq, keıingi 5 jylda údegen is. Jaýapty mınıstrlik sózine sensek, ótken jyldyń ózinde Ulybrıtanııaǵa 4 446, BAÁ-ge – 3 000, Túrkııaǵa – 6 595, RF-ǵa – 101 622 adam jumysqa ketken. Al Ulttyq statıstıka bıýrosy shetelge shyǵatyn azamattardyń basym deni tehnıkalyq, ekonomıkalyq jáne pedagogıkalyq sala mamandary ekenin rastap otyr. Maman tapshylyǵy ulǵaıǵan shaqta máseleniń ýshyǵýy eńbek naryǵyna áser etpeı qoımasy anyq.
Rasynda, ǵalamtordaǵy jarnama-habarlandyrýǵa kóz salsaq, shetelde jumys usynatyn kompanııa sany mol. Kóbi ınjener, dánekerleýshi, aýyr júk kóliginiń júrgizýshisi, medıtsına qyzmetkeri, aspaz, baqsha kútýshisi sekildi mamandy izdeıdi. Onlaın jumys izdeý platformasynyń birine bas suqqanymyzda Eýropa dánekerleýshige 1,3-1,7 mln teńge, ınjenerge – 1,7-2 mln teńge, qulpynaı terýshige 1-1,5 mln teńge jalaqy usynýda. Kóbine eńbek ótili mańyzdy emes.
Eskeretin jaıt bar, shetelde tabys tapqan Qazaqstan azamattary memleketke salyq tóleýi kerek. Memlekettik kirister komıtetiniń málimetine súıensek, shetelden Qazaqstanǵa kelgen azamattardyń qolma-qol qarajaty 10 myń AQSh dollarynan assa, kedendik deklaratsııa toltyrýǵa mindetti. Oǵan qosa, elden tys jerde tabys alǵan jaǵdaıda, 10 paıyz jeke tabys salyǵyn eseptep, turǵylyqty jerindegi memlekettik kirister organyna kiristeri men múlki týraly deklaratsııany (270.00-nysan) usyný qajet.
Alaıda, tabysqa kenelemin dep san soqqan adamdardyń da baryn aıta ketý kerek. Eńbek naryǵynda alaıaqtyqpen aınalysatyn jumys berýshi kompanııalar joq emes. Onyń ústine, keı memlekettiń eńbek mıgratsııasyna qatysty talaby qatań. Áleýmettik jeli men BAQ-ta mundaı eńbek mıgranttarynyń jaı-kúıin sýretteıtin jaǵdaıdy kóp kóremiz. Ásirese, jumys berýshi kompanııalarǵa aldanǵandar, Koreıa Respýblıkasynda zańsyz jumys istegenderdiń janaıqaıyn bilemiz.
Búginde Qazaqstan tarapy zańsyz emıgratsııanyń jolyn kesý jóninde keshendi shara qabyldaýǵa kóshken. Sebebi shetelmen eńbek kóshi-qony salasyndaǵy kelisim ornatý úshin otandastar sol eldiń zańyn buzbaýy shart. Zańsyz jumysshylardyń sany artsa, kelisimge kelý qıyndaýy múmkin. Mysaly, QR Koreıa Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń aqparatyna sensek, Ońtústik Koreıada 17 250 qazaqstandyq jumys isteıdi. Onyń ishinde 12 250 adam zańsyz, 5 000 qazaqstandyq qana zańdy túrde eńbek etip jatyr. Sondyqtan elimiz úshin bul memleketpen kelisim ornatý kezekti máselege aınalǵan.
Osy oraıda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginen Ońtústik Koreıadaǵy otandastardyń eńbek jaǵdaıyn ońaltý úshin nendeı qadam jasalatynyn suraǵan bolatynbyz. Mınıstrlik Koreıada jumysqa ornalasýǵa ruqsat berý júıesine (Employment Permit System) Qazaqstandy engizý baǵytynda jumystar júrip jatqanyn aıtty. Onyń ústine Koreıa tarapy Qazaqstanǵa úsh shart qoıypty.
«EPS júıesine qosý úsh kezeńdi qamtıdy: memleketishilik kelisý; EPS ortalyǵyn ashýǵa arnalǵan obektilermen tanysý; Koreıa Respýblıkasynyń vedomstvoaralyq komıssııasynda shet memleketti EPS júıesine qosý týraly túpkilikti sheshim qabyldaý. Osy maqsatta mıgranttardyń eńbek jáne áleýmettik quqyqtaryn qorǵaý úshin quqyqtyq bazany jaqsartý júrgizilip jatyr. Atap aıtqanda, Almaty qalasynda Koreıa Respýblıkasynda jumys istegisi keletin el azamattaryn kásiptik jáne tildik daıarlaý jónindegi kópsalaly ortalyq qurylady. Testileýdi ótkizýge, kásiptik bilikti arttyrý boıynsha oqytýǵa, tehnıkalyq kásip bólinisin daıarlaýǵa, qaıta daıarlaýǵa, medıtsınalyq tekserýden ótýge daıyn birqatar áleýmettik jáne óndiristik obekt aıqyndaldy.
Búgingi tańda eldi EPS júıesine qosý máselesi Koreıa Respýblıkasynyń jaýapty memlekettik organdarymen memleketishilik kelisý satysynda tur. Sonymen qatar, Koreıa tarapy eldi EPS júıesine tezirek qosý úshin úsh shart qoıdy. Osyǵan baılanysty, mınıstrlik múddeli memlekettik organdarmen (ІІM, SІM) birlesip, eldi Ońtústik Koreıanyń EPS júıesine tezirek engizý boıynsha Koreıa tarapy usynǵan úsh shart sheńberinde biryńǵaı tásilderdi ázirledi. Búgingi tańda Qazaqstandy EPS júıesine qosýdyń úsh sharty boıynsha ázirlengen biryńǵaı tásilder boıynsha koreı tarapynyń ustanymyn kútip otyrmyz, – delingen mınıstrliktiń jaýap hatynda.
Aıta ketý kerek, elaralyq kelisim ishinde kenjelep turǵany Koreıa ǵana. Áıtpese, ózge memlekettermen kelisim júıeli júrgen. Latvııa jáne Jańa Zelandııamen kelisim jobasy jasalsa, ótken jyly Memleket basshysynyń Qatar memleketine sapary aıasynda Qatar elimen kelisimge qol qoıyldy. Kóshi-qon saıasatynyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy aıasynda Túrkııa, BAÁ, Saýd Arabııasy, Ulybrıtanııa, Koreıa, Izraıl, Germanııa, Qatar sekildi eldermen ekijaqty kelisim (memorandýmdar) ázirlenip jatyr. Ulybrıtanııa tarapy da eńbek kóshi-qony salasyndaǵy memorandým jasasýǵa nıet bildirgen. Al Izraıl, BAÁ, Saýd Arabııasy memleketimen kelisim jobalary kontragenttiń qaraýynda tur.
«Brain Drain»: ketkender qaıtyp kele me?
Atalǵan qadam endigi eńbek kóshin ońaltatyny ras. Degenmen áleýmettanýshylar eńbek mıgratsııasynyń jeńildeýi shetelden tabys izdeıtinderdiń qataryn kóbeıtip, sheteldegilerdiń sol jaqta turaqtap qalýyna ákele me dep alańdaýly. Sarapshy Janar Naqypbaeva buǵan eldegi áleýmettik ahýal sebep bolýy múmkin ekenin jasyrmady.
– Basym deni shetelge qysqa merzimde qomaqty qarjyǵa ıe bolý maqsatynda ketedi. Qaryzdaryn jabý, demonstratıvti tutynýdan kelgen nesıe sekildi máseleni sheshý úshin osyndaı qadamǵa barady. Alaıda sheteldegi joǵary ómir standartyna úırenip, keıin elimizge qaıtyp kelgisi kelmeı qalatyn mamandar bolýy múmkin, ıaǵnı ol jaqtaǵy eńbekaqymen osynda qaıtyp kelgende qıyndyq týýy yqtımal. Onyń ishinde eńbekaqynyń tómendigi, ómir súrý sharttarynyń qıyndyqtary sekildi faktor bar. Degenmen kóbine mıgranttardyń qundylyǵyna da baılanysty sııaqty, – dedi áleýmettanýshy.
Maman sóziniń jany bar. Shetelge ketken otandastyń kóbi elge qaıtqysy joq. Jaıly ómir, jaqsy jalaqy áser etetini túsinikti. Osylaısha, bilikti mamandardan aıyrylyp jatyrmyz. Qyzyǵy, bul - postkeńestik elderdiń bárinde bar úrdis, tipti dert dese bolatyndaı. Áleýmettanýshylar «brain drain» dep aıdar taqqan qubylys búgin-erteń tyıylmaıtyn sekildi.
Sondyqtan qoǵam belsendileri men depýtattar eldegi eńbek naryǵyna baqylaý jasaý kerek degen tujyrymdy jıi aıtady. Este bolsa, birneshe aı buryn Májilis depýtaty Islam Suńqar Premer-Mınıstrdiń orynbasary Tamara Dúısenovaǵa taqyrypqa qatysty depýtattyq saýal joldaǵan bolatyn. Onyń sózinshe, jastardy shetelden nápaqa tabýǵa ıtermeleıtin birneshe sebep bar. Birinshisi – qymbatshylyq, ekinshisi – eńbek naryǵyndaǵy tómen jalaqy, úshinshiden – daıarlanatyn mamandar men eńbek naryǵy talaptarynyń qaıshylyǵy. Onyń ishinde joǵary oqý oryndaryndaǵy túlekterdiń jumysqa ornalasý statıstıkasynda qatelik kóp. Ózgeristi de osy baǵyttan bastaýdy usyndy.
«Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń talabyna súıensek, JOO reıtıngin jasaý kezinde ýnıversıtet túleginiń qanshalyqty jumyspen qamtylǵany eskeriledi. Sondyqtan oqý oryndary bul baǵytta minsiz nátıje kórsetýge qumar. Osy oraıda baıqala bermeıtin qatelik shyǵady. JOO ókilderi túlekter ózge salada jumysqa ornalassa da olardy mamandyq boıynsha jumys isteıdi dep kórsetedi. Bul qatelik eńbek naryǵyna naqty monıtorıng jasaýǵa jáne jospar qurýǵa qolbaılaý bolyp otyr. Sondyqtan ýnıversıtetter naqty mamandyq boıynsha jumys isteıtin túlekterdiń deregin jańartýy kerek», – dedi Islam Suńqar.
Sonymen qatar depýtat árbir JOO túlegine mamandyq boıynsha jumys isteýdi mindetteý shart dep sanaıdy. Mundaı sheshim eńbek naryǵyn turaqtandyrýǵa kómek bermek.
«Pedagogıka, medıtsına, aýyl sharýashylyǵy mamandyqtarynyń túlekterin sol salada jumys isteýge mindetteý bar. Biraq ózge salada atalǵan ereje engizilmegen. Osy jaǵyn eskeretin ýaqyt keldi», – dedi depýatat.
Kelesi sebep – jalaqy men qymbatshylyq. Ótken jyldyń ІІІ toqsanynda eldegi ortasha jalaqy 338 myń teńge boldy. Árıne, mundaı statıstıkaǵa halyq arasynda senim az, óıtkeni naqty kórsetkish anaǵurlym tómen. Onyń ústine ınflıatsııa deńgeıiniń sharyqtaýy, teńge baǵamynyń tómendeýi, salyq salasyndaǵy sońǵy ózgerister bıylǵy áleýmettik ahýaldyń ońaı bolmaıtynyn kórsetetindeı. Atalǵan ózgerister jalaqy kólemine áser etip, turmys kórsetishine yqpal etetini anyq. Olaı bolsa, shetelge ketetin qazaqstandyqtardyń qatary artýy múmkin degen sóz.