Kúlki bolǵan kanadalyq tásil: Nege shetel tájirıbesi Aqtóbeniń joldaryna jaramady
AQTÓBE. KAZINFORM — Bıyl Aqtóbe oblysynyń joldaryn jóndeýge barlyq deńgeıdegi bıýdjetten 69,5 mlrd teńge bólindi. Bul — 186 jobaǵa baǵyttalǵan qarjy. Nátıjesinde 557,9 shaqyrymǵa asfalt tóseý josparlanǵan. Bul jumys qalaı atqarylyp jatyr? Kún sýytqanǵa deıin qurylysty aıaqtaýǵa múmkindik bar ma? Jol sapasy qalaı? Kazinform tilshisi osy suraqtardy jaýapty mamandarǵa qoıdy.
Elimizde jol jóndeýge bólek, ony kútip ustaýǵa, oı-shuńqyryn biteýge bólek qarjy bólinedi. Aqtóbe oblysy boıynsha byltyr jol jóndeý jumystaryna 60 mlrd teńgege jýyq qarjy bólinip, ıgerilgen, al bıyl 70 mlrd teńgege jýyqtaıdy.
— Respýblıkalyq, oblystyq, qalalyq, aýdandyq bıýdjet esebinen bizde 69,5 mlrd teńge bólindi. Oǵan 186 jobasy iske asyrylyp jatyr. Nátıjesinde 557,9 km jolǵa qatty jabyndysy bar asfalt tóseý josparlandy. Oblystyq joldarda Shalqar — Bozoı, Aqtóbe-Rodnıkovka-Mártók, Dóń-Badamsha baǵyty, qalada Telefonnaıa, Stantsıonnaıa kósheleri men Baýyrlastar, Jańaqonys, tómengi Qýraıly turǵyn alaptaryna jol salynyp jatyr. Aqjar, Kirpishti turǵyn alaptaryndaǵy kópir de qarastyrylǵan. Aýdandarda aýdandyq mańyzy bar jáne aýyl ishilik joldar jóndelip jatyr. Yrǵyzda ortalyq kóshe, Áıteke bıde Áıke, Júrgenov, Qarǵalyda Aşylysaı, Álimbet, Alǵada Úshqudyq-Alǵa-Toqmansaı baǵytynyń eki ýchaskesinde jóndeý bastaldy. Barlyǵy úlken jobaǵa jatady, — dedi Aqtóbe oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń orynbasary Eset Amanbaev.
Jol qurylysynyń keıbiri toqtap tur
Aqtóbede birneshe baǵytta jol qurylysy toqtap tur. Kóbine merdigerler ózine alǵan mindetti oryndamaıdy, túrli syltaý aıtyp, sozyp júrip alady.
— Shalqar-Bozoı baǵytyndaǵy qurylys byltyr bastaldy. 95-115 jáne 188-205 ýchaskeleri bolyp ekige bólindi. 95-115 shaqyrymy aralyǵyn «Tolaǵaı» JShS, al 188-205 aralyǵyn «TAUAN Construction» JShS jóndeıdi. Qazir 95-115 shaqyrymy aralyǵyndaǵy qurylysta problema bar. Qurylys kestege sáıkes emes. Merdigerge aıyppul salamyz. Qurylystyń kestege saı salynyp jatpaǵanyn, aıyp tóleýi tıis ekenin dáleldep, sotqa jiberdik, — dedi Eset Amanbaev.
Kelisimshart talaby boıynsha aı saıyn atqarylǵan jumysqa akt tapsyrady, tapsyrys berýshi jumys pen mindetti salystyramyz. Sol kezde kestege saı oryndalmasa, aıyppul tóleýge, jumysty jalǵastyrýǵa mindetteıdi.
Aıyppul jumys kólemine baılanysty ártúrli esepteledi. Eger tóleı almasa, kelesi aıda taǵy aıyppul salynady. Úshinshi ret qaıtalasa, kelisimshart buzylady.
— Yrǵyz-Qutıkól-Jarma joly 2021 jyly bastaldy. 0-15, 15-30, 30-45 bolyp úsh ýchaskege bólingen. Alǵashqy eki ýchaskesine jaýapty «Abaı B» JShS eshqandaı jumys istemeı, sot arqyly kelisimshart buzyldy. Qazir jobaǵa qaıta túzetý engizilip jatyr. Al 30-45 shaqyrymy aralyǵynda «Assana Dorstroı» kompanııasy jumysyn kestege sáıkes júrgizip jatyr. Aqtóbe qalasyndaǵy Ońtústik aınalma jol — problemalyq nysan. Aldymen «KTP» JShS qurylysty bastady. Jumys aıaqtalmaı, kelisimshart buzyldy. Jobaǵa túzetýler engizilip, «Kazkomservıs» JShS-i jol belgilerin, baǵdarsham, aıaldama pavılonyn, jaıaý júrginshiler jolyn salý jumysyn júrgizip jatyr, — dedi Eset Amanbaev.
«Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy» Aqtóbe oblystyq fılıalynyń dırektory Telman Malaev bolsa, buzylǵan ǵana emes, óńirde shashylyp, torypaǵy ǵana qalǵan joldar da bar.
— Bıyl 180 ýchaskege saraptama jasap jatyrmyz. Sonyń ishinde qaıta jańǵyrtýdaǵy 51 jobada 274 shaqyrym bar. 80 shaqyrymdaǵy kúrdeli jóndeý, 574 shaqyrymdyq ortasha jóndeýdi de qarap, tekseremiz. Munda 432 ret baryp, 619 synama aldy. Qıyrshyq tas, malta tas qospasy, topyraq, asfalt jabyndysy qospasy zerttelip, 164 synama standartqa sáıkes kelmedi. Barlyǵy 130 aqaý tirkeldi. Qazir úsheýi ǵana qatelikti túzedi, ózgesi áli sol kúıi tur. Kóbi aýdandyq joldarda anyqtalyp otyr. Onda asfalt jabyndysynyń qalyńdyǵy saı kelmeıdi, tegistigi saqtalmaǵan. Jol taqtaıdaı tegis emes, sý aǵatyndaı dóńes bolýy tıis, — dedi Telman Malaev.
Máselen, 2022 jyly Badamsha-Stepnoe jolynyń 13 shaqyrymy jóndeledi. 2023 jyly ortalyq soǵan jalǵap salǵan 2 shaqyrymdy tekserip, asfalt jabylǵysynyń negizi bolatyn qıyrshyq tastyń tóselmegenin anyqtady. Qumnyń ústine jol salynǵany belgili boldy.
— Ol jolǵa barar bolsańyz, taba almaısyz. Ol jol joq, shashylyp qalǵan. Tapsyrys berýshi — Qarǵaly aýdandyq TÚKSh bólimi. Kepil ýaqyty bar kezde joldy saldyryp alý kerek. Al ákimdik mamandary eshteńe istemeı otyr. Qujattardy Antıkorǵa, qoǵamdyq keńeske tapsyrdym, — dedi Telman Malaev.
Oblystyq mańyzy bar Badamsha-Dóń jolyn 2022 jyly Ulttyq sapa ortalyǵy tekseredi. Qalyńdyǵy 8 sm bolýy tıis jol 6 sm etip salynyp, talap buzyldy. Sonymen birge tyǵyzdyǵy saqtalmaǵan. Nátıjesinde 5 shaqyrym qyrylyp, qaıta salyndy.
Taǵy bir mysal, Badamsha-Orsk trassasyndaǵy eki ýchaskede qıyrshyq tas pen jabyndy arasyndaǵy quıma joq.
Jol jıekteri, sý ótkizý qubyrlarynda talaptar saqtalmaı, eskertý berildi. Temir aýdanynyń Tasqopa aýylynda da jol salynǵan, biraq shashylyp qaldy.
Kúlki bolǵan kanadalyq tásil
Aqtóbeniń Oıyl aýdany osydan 3 jyl buryn kanadalyq tásildi qoldanysqa engizdi. Bul — Oıyl-Qaraoı aralyǵyndaǵy 30 shaqyrymdyq jol. Aýyl turǵyndary jol qurylysyn uzaq kútip, qurylys júrgende qýandy.
Biraq qýanyshy kópke barmaı, kólikteri saz balshyqqa batyp qaldy. Aqtóbe oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń orynbasary Eset Amanbaev naqty jaǵdaıdy bilmese de estigenin aıtty.
— Ol boıynsha aqparat bere almaımyn. Óıtkeni men ol jyldary jumysta bolmadym. Estýim boıynsha, jańa tehnologııa qoldanǵan, quramynda bir jumystar qaralmaǵan. Tolyq aıta almaımyn. Bul jol boıynsha Oıyl aýdanynyń ákimdigi ǵana aıta alady. Árbir memlekettiń óziniń klımattyq jaǵdaıy eskerilýi kerek edi. Kanada men bizdiń aýa raıymyz bólek. Almaty men Aqtóbeniń aıazy da eki túrli ǵoı, — dedi Eset Amanbaev.
Kanadalyq tásildi Aqtóbe oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy basshysynyń burynǵy basshysy Málimbet Ibrashev qoldap, ákeldi.
— Kanadadan adamdardy ákelip, bizdiń zerthanada synaq ótkizdi. Biz ol synaqqa qorytyndy bere almaımyz. Topyraq ákeldi, oǵan stabılızator qosyp, qarady. Kanadalyqtyń janynda aýdarmashysy da boldy. Shyn máninde sol qospa sýǵa salǵanda erip ketpeı, qatyp qalýy tıis edi. Synaqtyń kezinde-aq ol synama erip ketti. «Shamaly birdeńesi durys bolmaı qaldy» dep Oıyl aýdanyna saldy. Nátıjesi joq. Qazir de «mende mynadaı preparat bar, topyraqqa qossaq, tas bolyp jatady» dep aıtady. Biz tasty ornyqtyra almaı jatyrmyz. Olar suıyqtyq quıyp, tastaı jol jasaǵysy kelip, nanotehnologııa dep usynady. Men qarjy bólmeımin, kerisinshe «jol salyp, kórsetip, tıimdiligin dálelde» dep aıtamyz. Ol kezde jobasyn usynyp júrgen adamdar ketip qalady, — dedi Telman Malaev.
Onyń aıtýynsha, kanadalyq tásilmen salynǵan jolda qazir saz ǵana qalǵan.
Úkimet basshysy synaǵan jol qurylysynyń 95% talapqa saı emes
Juryn-Qarakól baǵytyndaǵy jol sapasyn Úkimet basshysy Oljas Bektenov synap, keıin kiná qaıdan ketkenin izdedi. Tapsyrys berýshi merdigerdi sotqa bergenimen, jeńilip qaldy.
Endi talap boıynsha buzylǵan joldar qyrylyp, qaıta salynýy tıis. Aqtóbe oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy tapsyrys berýshi jaýapkershilikti sezinýi kerek dep esepteıdi.
— Merdigerge jóndeýge ýaqyt berdi. Jóndeý jumystaryn bastap jatqan. Biraq naqty bilmeımin. Bul jerde árbir aýdan, qala ákimi myna jobany iske asyramyn dedi me, ony óz moınyna alýy tıis, — dedi Eset Amanbaev.
Al «Jol aktıvteriniń ulttyq sapa ortalyǵy» Aqtóbe oblystyq fılıalynyń dırektory Telman Malaevtiń aıtýynsha, 2022 jyly Muǵaljar aýdany bul nysandy tekserýge ótishin bermegen.
Al merdiger sol jyly 3 shaqyrym joldy salyp, qurylys aýyspaly bolǵan soń 2023 jyly tekserý tizimine engizedi. Munda tyǵyzdyq koeffıtsenti sáıkes kelmeıdi.
— Jol salý kezinde qoldanǵan materıaldyń 95% talapqa saı kelmeıdi. Biz osyndaı qorytyndy berdik. Bir kúni áleýmettik jeliden úlken kisiniń shaǵymyn kórdim. Anyqtamany daıyndap, ashyǵyn jazdyq. Ol jerde Muǵaljardan shyǵatyn qıyrshyq tastyń sapasy talapqa saı, qalǵan jumystarynyń bári sapasyz, — dedi Telman Malaev.
Onyń aıtýynsha, respýblıkalyq, oblystyq, qalalyq mańyzy bar joldardyń merdigerleri tehnıkalyq-materıaldyq jaǵynan qýatty. Al aýdandarǵa birer tehnıkasy bar merdigerler barady.
— Olar jol tóseýge qajetti tehnıkalardyń jalǵa alady. Keıde únemdep qalǵysy kelip, keıbiri múlde qoldanbaıdy. Sondyqtan aýdandyq mańyzy bar joldardyń sapasy nashar. Jalǵyz merdigerdi kinálaýǵa bolmaıdy. Byltyr oblys boıynsha tehnıkalyq qadaǵalaýǵa 1 mlrd teńge aqsha bólingen. Bizdiń baqylaý boıynsha olar qurylys basynda bolmaıdy. Qalanyń ózinde biz qýyp júrip izdep, «qaıda júrsiń» dep surap, shaqyramyz. Shyn máninde tehnıkalyq baqylaýshy ár qadamyn qarap, qajet kezde eskertip berýi tıis. Al ortalyq mamandary jol salynǵan soń synama alady. Ony tekserip, qorytyndysyn shyǵaramyz. Synama qansha sý sińiretinin tekseremiz. Sý kóp sińirse, qysta qatady, jabyndysy búldirip, asfalt úgitiledi. Adamdar «qarmen birge erip ketti» dep aıtady. Bári osydan, — dedi Telman Malaev.
Sonymen birge qurylys materıaldarynyń sapasy joldyń durys saqtalýyna septigin tıgizedi. Óńirde qazir Muǵaljar taýynan alynatyn qıyrshyq tas tasylyp jatyr.
Onda 18 karer jumys istep tur. Al bıtým Aqtaýdan ákelinedi. Al birlesken tekserýde óńirdegi 30 asfalt-beton zaýytynyń 10-y talapqa saı kelmegen.
«Aqtóbeniń joldary nashar»: Streotıp álde shyndyq?
Dál osy saýaldy memlekettik mekeme ókili men jol sapasyn baqylaıtyn ortalyq basshysyna qatar qoıdyq. Jaýap ártúrli.
— «Aqtóbeniń joldary nashar» degen streotıp «Aqtóbe-Hromtaý-Qarabutaq-Ulǵaısyn» jolyna qatysty dep oılaımyn. Tranzıt kezinde birinshi sol joldy kóredi. Men respýblıkalyq jolymyz túgeldengennen keıin bul streotıp bolmaıdy degen oıdamyn. Joldyń qurylysyna, sapasyna syn kóp. Biraq qalada, aýdan, aýylda kóp jumys atqarylyp jatyr. Asfalt bolmaǵan jerge tóselip jatyr. Sapa jaǵynan keler bolsaq, kem jerleri bar. Ony joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Merdigerlerdiń jaýapkershiligine baılanysty ol, — dedi Eset Amanbaev.
Onyń aıtýynsha, jaz aılary aıaqtalyp, kúz taqaǵanda jol salýǵa jantalasatyn merdigerlerdiń de oıy shala. Kóbi ol kezde tehnıka joq, karer rásimdep jatyrmyn, bıtým joq dep túrli syltaý aıtady. Jalpy Aqtóbede 100-ge jýyq kompanııa jol qurylysyn júrgizedi.
— Óńirdegi aýdandardan basqasynda jol qurylys durystalyp kele jatyr. Qalada bári durys sııaqty. Aýdandarda maman joq, jol qurylysynyń 95 paıyzy talapqa saı emes. Kóbine tyǵyzdyq koeffıtsenti saqtalmaıdy, — dedi Telman Malaev.
Tasqynnan keıingi jumys
Tasqyn kezinde Aqtóbede 47 shaqyrymnan asatyn jol búlindi. Keı tusta jol jabyndysy túgel kóterilip, shashyrap qalǵan.
— Sý tasqyny kezinde oblystyq, aýdandyq mańyzy bar joldardy shaıý, sý ótý boıynsha 51 derek tirkeldi. Sý deńgeıi tómendep, bári qalpyna kelgen soń zertteý ınstıtýty men jobalaýshylar birigip, bar jolǵa skrınıng júrgizdi. Jumys aıaqtalǵan soń 58 joba daıyndalyp, 47 km jol, 23 kópir, 100-ge jýyq sý ótkizgish qubyryn salý jumysy bastaldy. Barlyq joba qarasha aıynda aıaqtalady. Degenmen Oıyl aýylyna kireberis kópir aýyspaly joba. Ony buzyp, qaıta salady. Sonymen birge Jaısańbaı aýylyna qatynasty jandandyrý qıynǵa soqty. Buryn turǵyndar qara jolmen qatynaǵan, ol da sý astynda qaldy. Taıaýda ǵana qubyr qoıyp, qum toly qapshyqpen bekitýge múmkindik jasaldy. Al Nura aýylyna barar jolda áli de sý bar. Tek aýyl Saryobaǵa kóshirildi, — dedi Eset Amanbaev.
QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet agenttigi Aqtóbe oblystyq departamenti de jol sapasyn tekserip júr. Departamenttiń habarlaýynsha, ázir tekserý aıaqtalmady.
Al Aqtóbe oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy tapsyrys bergen joldarda tehnıkalyq qadaǵalaýshylarǵa 275 603 000 teńge bólingen. Sonymen birge ár aýdan, qala jol qurylysy kezinde tehnıkalyq qadaǵalaýshylarǵa bólek tapsyrys beredi.
Tapsyrys berýshi, merdiger, qadaǵalaýshy úshtigi jumys júrgizip jatqanymen, Aqtóbe áli kúnge deıin «jol nashar» pikirinen arylmady.
