«Qýatty Qarýly Kúshter - el tynyshtyǵynyń kepili» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń joǵary áskerı jáne arnaýyl ataqtar, synyptyq shender alǵan azamattarǵa dárejeleri men marapattardy óz qolymen tabys etti»,-dep jazady. Elbasy joǵary ataqtardy alǵan ofıtserlerdi Otan qorǵaýshylar kúnimen quttyqtady. Saltanatty jıynda Prezıdent keıbir azamattardyń óz mindetterin atqarý kezinde qaza tapqannan keıin de marapattaýǵa týra kelip turǵandyǵyn atap ótti. Saltanatty rásimde qozǵalǵan máselelerdi basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Adal qyzmetke - ádil baǵa» atty maqaladan oqı alasyzdar.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Bir óleńniń qudireti» atty maqala basty. Onda «Reseıde kóshe atyna kóbirek ıe bolǵan qazaqtyń tuǵyrly tulǵalarynyń biri, «Lenıngradtyq órenim!» atty patrıottyq óleńniń avtory - uly Jambyl Jabaev jaıly baıandalǵan. «Bizge málim derek boıynsha qazir, Astrahan, Qazan, Kalınıngrad, Habarovsk, Ýfa, Chelıabi, Volgograd, Nıjnıı Tagıl, Salavat, Sterlıtamak, Groznyı qalalarynda Jambyl Jabaev kóshesi bar. Uly jyraýdyń ataq-dańqy aıaldaǵan óńirdiń biri - ejelgi Sankt-Peterbýrg qalasy. Munda Jambyl atyna kóshe berilgen jáne sol kóshede jyr alybynyń eskertkishi tur. Bul - qaharly soǵysta qala qorshaýǵa túsken kezeńde barsha jurtqa «Lenıngradtyq órenim!» dep jalyndy sózimen dem bergen qart aqynǵa olardyń bildirgen ıgi qurmeti»,-dep jazady basylym.
***
«Aıqyn» basylymy búgini sanynda Qazaqstannyń tórtinshi Qorǵanys mınıstri, búginde Májilis depýtaty Sát Toqpaqbaevpen bolǵan suhbatty jarııalady. Depýtattyń aıtýynsha, ásker zaman talabyna saı bolýy úshin kúndelikti tehnıkasy jańartylyp, jańa tehnologııalardan syrt qalmaýy tıis. Ekinshiden, Qarýly Kúshter quramynda bilikti mamandar, arnaıy daıyndyǵy bar sarbazdar qyzmet etýi kerek. Ol úshin áskerde kelisimshartpen jumys isteıtinderdiń bolǵany mańyzdy. Biz alǵash osy júıeni engize bastaǵan kezde munyń qosymsha qomaqty qarjy kózderin qajet etetindigin túsindik. «On jyl buryn Italııa óz áskerin tolyqtaı kelisimshartpen jumys isteıtindermen qamtamasyz ete almady. Sebebi mamandanǵan áskerı qyzmetkerge durys jalaqy tólenip, onyń otbasy materıaldyq jaǵynan tolyq qamtamasyz etilýi tıis»,-deıdi depýtat. Onyń elimizdiń qorǵanys salasyn jetildirýge qatysty oı-pikirlerin «Aıqynnyń» búgingi sanyndaǵy «Qýatty Qarýly Kúshter - el tynyshtyǵynyń kepili» degen taqyryppen berilgen maqaladan bile alasyzdar.
Atalmysh basylymnyń jazýynsha, sóz bostandyǵy ómir aqıqatyna aınalǵannan beri árkim oıyna ne kelse sony aıtatyn boldy. Eń ókinishtisi - ótken tarıhqa úńilip, «eksheý jasaımyn» deıtinderdiń ne sol tarıhty bilmeı, ne aqıqatty ádeıi maqsatty túrde burmalaıtyndyǵy. Bul ekinshidúnıejúzilik soǵysqa, ondaǵy jeńiske, jeńiskerlerge qatysty burmalanǵanda ókinish órteıtindeı dárejege jetedi. Uly Otan soǵysyna qatysty tarıhı málimetterdi «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Jeńiske - qazaq, qazaqqa jeńis ne berdi?» atty maqaladan bile alasyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tarıhy qaıta qarala beredi» degen maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, keıde bizdiń basqarýshy elıtamyz úshin tarıhı oqıǵalar «ótti, ketti, bitti», dep samarqaýlyqpen baǵalanyp jatady. Al kóptegen elderde, ásirese Eýropa elderi saıasatkerleriniń osydan bir ǵasyr, keıde tipti san ǵasyr burynǵy oqıǵalardy tap búgin kórinis berip jatqandaı ortaǵa salyp talqylaıtyny bar. «Máselen, polıaktar osydan 70 jyl burynǵy Katyn oqıǵasyn elaralyq kezdesýlerde jıi tilge tıek etip, Reseı ákimshiliginen osy qastandyqty moıyndaýyn jáne ótemaqy tóleýin talap etýde. Ýkraındar Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde KSRO tarapynan okýpatsııa jasalǵanyn, sondaı-aq ýkraın halqyna qatysty qoldan ashtyq uıymdastyrylǵanyn moıyndatýdy kózdep otyr»,-deı kele maqala avtory "Uly Otan soǵysynan kim ne utty?", degen saýal tóńireginde oı órbitedi.
Atalmysh basylymnyń jazýynsha, qaı salada bolmasyn, básekelestik negizi qundylyqqa aınalyp otyrǵan qazirgi zamanda ǵylym men bilimsiz jetistikke jetý múmkin emestigin aıtyp túsindirýdiń ózi artyq. Barlyǵy da fılosofııanyń «aldymen ıdeıa, sodan keıin ıdeıany júzege asyrý» prıntsıpine súıenedi. Dál osy tujyrymǵa mysal retinde el ekonomıkasyn qarqyndatý maqsatynda «Ǵylym týraly zań» qabyldanyp, ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq uzaqmerzimdi baǵdarlama bekitilgenin aıtýǵa bolady. Ár memleket tórt qubylasyn teńestirý úshin ter tógedi. Ǵylymǵa kóńil aýdarǵan bizdiń elde sol ǵylymnyń áskerı salasynyń haly neshik?. Bul týraly «Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Elimizde áskerı ǵylymnyń damýyna ne kedergi?» atty maqaladan bile alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, jaqyn arada, naqtyraq aıtqanda bıylǵy jaz aıynda memlekettik qarjylandyrýymen turǵyn úı men kommýnaldyq jelilerdi jóndeý jumystary bastalady. Bul kópten beri kókeıde júrgen másele. Sondyqtan ol «jol kartasy» baǵdarlamasynyń aıasynda da qolǵa alynbaq. Turǵyn -úı kommýnaldyq nysandarynyń úshten biri jóndeýdi nemese tolyq aýystyrýdy qajet etetindigin eskersek, jańǵyrtý sharalary qanshalyqty kólemdi jumystar atqarý qajettigin birden uǵynýǵa bolady. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Vtoroe rojdenıe JKH» atty maqalada.
