Qazaq aqynynyń bir mindeti bar: Qýandyq Shańǵytbaevtyń týǵanyna 100 jyl
AQTÓBE. KAZINFORM — Qazaqstannyń halyq jazýshysy, aqyn Qýandyq Shańǵytbaev 1925 jyly 21 naýryzda Aqtóbe oblysynyń burynǵy Qarabutaq aýdanynda ómirge kelgen. Búgin aqynnyń týǵanyna týra 100 jyl toldy. Kazinform tilshisi Qýandyq Shańǵytbaevtyń qyzy Gaýhar Shańǵytbaevamen tildesip, áke týraly esteligin jazyp aldy.
«Abaı» romanynyń alǵashqy kitabyn baspadan shyǵardy
Qýandyq Shańǵytbaev — taǵdyrly aqyn. Ákesi Tólegen 1937 jyly «halyq jaýy» degen jeleýmen ustalyp, aıdaýǵa ketti. Al ákesiniń úlken aǵasy atý jazasyna kesildi. Sol kezde Qýandyq Shańǵytbaev nebári 12 jasta edi.
Arada úsh jyl ótkende 15 jasynda Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetine oqýǵa túsedi. Bilimdi ári zerek stýdent oqytýshysy Máýlen Balaqaevpen birge oqýlyq jazdy. Oqýlyq 3-4 synyp oqýshylaryna arnaldy.
— Ákem ýnıversıtette oqyp júrgen kezde memlekettik baspaǵa jumysqa ornalasty. Bul soǵys kezi edi. Eldiń jaǵdaıy jutań, kúnkóris tómen boldy. Ákesi bolsa ıtjekkende aıdaýda júrdi. Ol alǵashqy eńbekaqylaryn aýylǵa jiberdi, otbasyna kómektesti. Osy baspada jumys istep júrgen kezde ákem qazaq aqyn-jazýshylarymen tanysty, jaqyn aralasty. Sol jyldary bas redaktor Beısembaı Kenjebaev pen jas redaktor Qýandyq Shańǵytbaev «Abaı» romanynyń alǵashqy kitabyn jasyryn shyǵardy. Beısembaı aǵa ákemdi baspahanaǵa jiberip, kitapty tyǵyp ustaǵan. Birinshi danasyn alyp, aýrýhanada jatqan Muhtar Áýezovke aparady. Ony esteliginde ózi aıtqan. Aparǵan kezde jazýshy balkonǵa shyqqan, Beısembaı aǵa men ákem kitapty kórsetken. Ázeýov «ekeýińnen de aınalaıyn» dep aıtqan. Qazaq ádebıeti tarıhynyń bir paraǵy osy, — deıdi Gaýhar Shańǵytbaeva.
«Abaı» romany baspadan shyqqan soń Beısembaı Kenjebaev men Qýandyq Shańǵytbaev alǵashqy retsenzııasyn jazyp, «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetine beredi. Sodan qıyn kúnder bastaldy. Qýandyq Shańǵytbaev jumystan da, oqýdan da qýyldy.
Jas aqynǵa Qanysh Sátbaev arasha túsip, dereý aspırantýraǵa aýystyryp jiberedi. Sol kezde, 1943 jyly Muhtar Áýezov 18 jastaǵy aqynnyń óleńder jınaǵyna alǵysóz jazyp beredi.
— Óz óleńderin toptastyryp, jınaq etip jaryqqa shyǵarmaq boldy. Tipti Muhtar Áýezov ákemniń óleńder jınaǵyna óz qolymen alǵy sózin jazyp berdi. Ákem qaımyqpaǵan jan. Jınaqta sol kezde «Men — qazaq» óleńin kiristirgen eken. Bul erlikpen teń sheshim edi. «Er Edige» poemasynyń da prologi boldy. Keńes Odaǵy kezinde Er Edigeni jaý kórdi ǵoı. Sóıtip 1943 jyly daıyn bolǵan kitap 1945 jyly jaryqqa shyqty. Aldymen M.Áýezovtiń alǵy sózi julmalandy. Sonda da tepkige ushyryp, barlyq kitaphanadan qaıta jınap alyp, órtep jiberdi. Keıin 23 jyl boıy ákemniń kitaby jaryqqa shyqpaǵan eken, — dedi aqynnyń qyzy.
Sol jyldary Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy Sábıt Muqanov ony Aqtóbege jiberip, N. Baıǵanınniń ádebı hatshysy etedi. Aqtóbede pedagogıkalyq ınstıtýttyń qazaq tili men ádebıeti kafedrasynda meńgerýshisi bolyp eńbek etip, úılenedi.
Gaýhar Shańǵytbaeva óz esteliginde ákesiniń Aqtóbede de úsh jyl jumyssyz otyryp, Qarabutaqta A. Pýshkınniń «Evgenıı Onegın» shyǵarmasyn aýdarǵanyn aıtty. Bul jazýshy Muhtar Áýezovtyń aǵalyq aqyly edi. Aqyn tek A. Pýshkındi emes, Omar haıam shyǵarmalaryn tuńǵysh ret qazaq tiline aýdardy. Sóıtip Halyqaralyq Pýshkın syılyǵynyń ıegeri atandy.
«Qazaq aqynynyń bir mindeti bar. Óziniń óleńin jazýdan basqa ol ózi jaqsy kóretin aqyndardy aýdaryp, ana tiline, qazaq tiline aýdaryp, tanystyrý», — dep aıtqan Qýandyq Shańǵytbaev «Sónbes sáýle» baǵdarlamasyna bergen suhbatynda.
Ómirde ondaı adamdy kórmedim — aqynnyń qyzy
Aqynnyń qyzy Gaýhar Shańǵytbaeva «Shaıyr» atty kitabyn shyǵardy. Onda aqynnyń ómirbaıany men óleńderi bar. Sonymen birge fotoqujattarǵa toly qundy kitap.
— Ákem ómirde óte jumsaq jan boldy. Naǵyz ıntellıgent edi. Únemi jymıyp, jadyrap júrdi, ómirge ǵashyq adam boldy. Ákemdi bári jaqsy kóretin. Qaıda barsam da «Qýan aǵanyń qyzysyń ba?» dep qarsy alady, jyly estelikterin aıtady. Sıqyrshylyq óneri boldy. Balalardy máz qylyp, kúldirip júrdi. Biraq óte prıntsıpshil. Óz aıtqanynan qaıtpady, tabandyǵy tańqaldyrdy. Ákemniń janynda 19 jas aqyn júrdi. Olardyń arasynda Esenǵalı Raýshanov, Amanhan Álimuly bar. Bárin ózi tárbıeledi, ósirdi. «Jaman nárse aıtpa da, oılama da» deıtin únemi. Júregi taza ǵoı. Taǵdyry qıyn bolsa da ómiriniń sońyna deıin kúlimsirep, janyna shýyq shashyp júrdi. Maǵan habarlasyp, daýysymnyń ózgergenin sezse, «Gaýhamana, daýysyń unamaı tur? Qazir makedonsha palaý jasap berem, qurbyńdy ala kel» deıdi. Men ómirde ondaı adamdy kórmedim. Maǵan:
Quldyǵym meniń, Gaýharym,
Alysta júrsem, ańsarym.
Sharshasam shalqar, shattyǵym,
Shóldesem shárbat, káýsarym, — dep keletin óleń joldaryn arnady. Men kenjesimin, ákemdi óte qatty jaqsy kórdim. Ózim kúndelik jazatyn edim. Ýaqyt óte kele oqyp otyrsam, «sen men týraly kitap shyǵarasyń» dep aıtqan eken. Bul týraly «Shaıyr» kitaby shyqqan soń bilip, tańqalyp, kózime jas aldym, — dep esteligin bólisti aqynnyń qyzy Gaýhar Shańǵytbaeva.
Aıta keteıik, Qýandyq Shańǵytbaev Jazýshylar Odaǵynyń hatshysy, «Qazaq ádebıeti» gazetinde, «Juldyz» jýrnalynda bas redaktordyń orynbasary, bas redaktor, «Qazaqfılm» kınostýdııasynda, Qazaq radıosynda bas redaktor qyzmetterin atqarǵan.
Alǵashqy kitaby «Ar» degen atpen jaryq kórdi. Sonymen birge «Óleńder», «Aqqý áni», «Ar ma, respýblıkam», «Lırıka», «Jyr jahany», «Gúltolqyn», «Sarshatamyz», «Jyl qusy» atty lırıkalyq shyǵarmalary jaryq kórdi.
Shańǵytbaev dramatýrgııa salasynda da eńbek etip, Q.Baıseıitovpen birge «Beý, qyzdar-aı», «Oı jigitter-aı», «Qutyrǵannan qutylǵan» pesalaryn jáne «Altyn taýlar», «Aısulý» operalarynyń lıbrettosyn jazdy. Ol — kóptegen án óleńderiniń avtory.
Sondaı-aq A.Pýshkınniń «Evgenıı Onegın» romanyn, M.Lermontov, I.Gete, R.Berns lırıkalaryn, Omar Haıamnyń rýbaıattaryn, A.Gorkııdiń «Qyz ben ajal» poemasyn qazaq tiline aýdardy.
Aqyn esimi kóshe men mektepke berilgen
2013 jyly jeltoqsan aıynda Aqtóbe Tahaýı Ahtanov pen Qýandyq Shańǵytbaevqa eskertkish qoıyldy. Qazirgi kezde T.Ahtanov atyndaǵy oblystyq teatr mańynda qos alyptyń eskertkishi tur.
2023 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev óńirge saparynda eskertkishke gúl qoıyp, taǵzym ketti. Sonymen birge Aqtóbe qalasynyń Ońtústik batys turǵyn alabynda kóshe ataýy berilgen. 2018 jyly týǵan jeri Qarabutaqta mektepke Q.Shańǵytbaevtyń esimi berildi.
Sonymen birge Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıindegi «1945-1991 jyldardaǵy Aqtóbe ólkesi tarıhy» ekspozıtsııalyq zalynda aqyn-jazýshylar ekspozıtsııa bar. Sonda aqyn Qýandyq Shańǵytbaevtyń kitaptary men ózi turynǵan zattary saqtaýly.
— Qýandyq Shańǵytbaevqa arnalǵan arnaıy espozıtsııamyz bar. Zamandastarymen, qalamgerlermen birge túsken fotosy mýzeı qorynda saqtaýly tur. Al kóshirmeleri eskpozıtsııaǵa qoıyldy. Sonymen birge óz qolymen tabystaǵan qalamy, shaqshasy bar. Músinshi J.Jubanqosov T.Ahtanov pen Q.Shańǵytbaev eskertkishiniń shaǵyn nusqasyn 2014 jyly mýzeıge tapsyrdy. Mýzeıdiń burynǵy ǵylymı qyzmetkeri Rysty Dosova Almatyǵa baryp, úıinde kezdesip, jeke zattaryn, kitaptaryn ákeldi. Bul 90-jyldardyń aıaǵynda boldy. Bıyl aqynnyń ómirine, shyǵarmashylyǵyna arnap aqpan aıynda arnaıy taqyryptyń ekskýrsııa ótti. Oǵan kolledj stýdentteri men Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń oqýshylary qatysty. Bul jumys jyl boıy jalǵasady, — dedi Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń bólim meńgerýshisi Aıbek Ertemirov.
Eske sala keteıik, jýyrda ǵana syrshyl aqyn Tumanbaı Moldaǵalıevtiń týǵanyna 90 jyl tolǵan edi.