Kredıttik tarıh degenimiz ne jáne ol ne úshin qajet
Kredıttik tarıh qalaı qalyptasady
Kredıttik tarıh – qaryz alýshynyń kredıtter nemese bólip tóleýge neshe ótinim bergenin, qandaı kredıttik uıymdarǵa júgingenin, kredıttik mindettemeler boıynsha merzimi keshiktirilgen tólemder sanyn, kepilger nemese qosa qaryz alýshy retinde áreket etkenin jáne kredıttik uıymdar úshin mańyzdy bolýy múmkin basqa málimetterdi kórsetetin esep.
Kredıttik tarıh qaryz alýshy ótinimdi jibergen, aı saıynǵy tólem jasaǵan, qaryzdy merziminen buryn nemese kelisilgen merzimde ótegen saıyn tolyqtyrylady. Kredıttik uıymdar qaryz alýshy boıynsha barlyq aqparatty jınaıdy jáne ony «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kredıttik bıýrolar jáne kredıttik tarıhty qalyptastyrý týraly» zańǵa sáıkes kredıttik tarıh sýbektisi týraly sońǵy derekterdi alǵan sátten bastap 10 jyl boıy saqtaıtyn kredıttik bıýrolarǵa jiberedi.
Sondyqtan, kredıttik tarıhyńyzdy baqylap otyryńyz, sebebi kredıttik tarıh nashar bolǵan jaǵdaıda bólip tóleýge nemese kredıt alýǵa múmkindigińiz bolmaı qalady.
Budan basqa, kredıttik tarıhtyń bolmaýy da kredıttik ónimdi alý múmkindigin tómendetýi múmkin ekenin este ustaǵan jón.
Kredıttik tarıhyńyzdy qalaı bilýge bolady?
Jeke kredıttik esepti alýdyń ártúrli joldary bar. Muny ınternette nemese mobıldi qosymsha arqyly, kredıttik bıýrolardyń keńselerinde, HQKO-da nemese «Qazposhta» arqyly jasaýǵa bolady. «Memlekettik kredıtik bıýrodan» kredıttik tarıhty alý úshin sizge jeke kýálik pen toltyrylǵan ótinish qajet. Esepti bir kún ishinde alasyz.
«Birinshi kredıttik bıýro» AQ-tan (BKB) kredıttik tarıhty birneshe jolmen alýǵa bolady.
1. BKB keńsesinde jeke nemese zańdy tulǵaǵa kredıttik esepti alýǵa bolady. Jeke kýálikti nemese zańdy tulǵaǵa qujattardy kórsetip, kredıttik esepti alyńyz.
2. BKB saıtynda elektrondy tsıfrlyq qoltańba arqyly kredıttik tarıhty ala alasyz.
3. BKB mobıldi qosymshasynyń kómegimen – 1CB.kz kredıttik esepti uıaly telefonnan alýǵa bolady. Bul úshin sizge uıaly telefonǵa júktelgen elektrondy tsıfrlyq qoltańba jáne tólem kartasy qajet.
4. Egov.kz portaly arqyly elektrondyq úkimet portalynda «Salyqtar jáne qarjy» bóliminen derbes kredıttik esepti alyńyz. Ótinimdi ınternet arqyly toltyryńyz, elektrondyq tsıfrlyq qoltańba arqyly qol qoıyńyz jáne nátıjeni «Jeke kabınette» kóre alasyz.
5. HQKO-da kredıttik esepti búkil Qazaqstan boıynsha HQKO-nyń 80 bólimshesinen alýǵa bolady. Ol úshin sizge jeke kýálik qajet.
6. «Qazposhta» AQ-dan siz Qazaqstan boıynsha «Qazposhta» AQ-tyń 1688 bólimshesinde jeke kýálikti kórsetý arqyly derbes kredıttik tarıhty ala alasyz. Bir jyl ishinde birinshi ret júgingen kezde sizge tek «Qazposhta» AQ komıssııasyn tóleý qajet bolady.
Qandaı kredıttik tarıh jaqsy dep sanalady?
Kredıttik uıymdar kredıttik tarıhqa ártúrli ólshemsharttar boıynsha taldaý júrgizedi. Mysaly, bir kredıttik uıym sońǵy jylǵy qaryzdar boıynsha málimetterdi tekseredi, ekinshisi sońǵy úsh jylda kredıtti ýaqtyly óteýine taldaý júrgizedi.
Keıbir kredıttik uıymdar tólem merzimin bir-eki ret ótkizip alǵandarǵa kredıt bermeıdi, al keıbir kredıttik uıymdar tólem merzimin birneshe ret keshiktirgenderge de kredıt berýge daıyn turady.
Kredıt uıymdary kelesideı kredıttik tarıhty oń baǵalaıdy:
1. Eger qaryz alýshynyń kredıttik tarıhynda kóbirek jazbalar bolsa, bul kredıttik qabilettilikti sapaly baǵalaýǵa kómektesedi.
2. Eger qaryz alýshy kredıttik mindettemeler merzimin ótkizip almaǵan bolsa.
3. Eger qaryz alýshynyń ártúrli maqsattarǵa arnalǵan kredıtteri: qolma-qol kredıt, bólip tóleý arqyly taýarlar alý, kredıttik kartalar, ıpoteka jáne olar sátti ótelgen bolsa, bul adamnyń ártúrli kredıt túrleri men somalary úshin aqsha qarajatyn utymdy josparlaı alatyndyǵyn kórsetedi.
Qandaı kredıttik tarıh nashar dep sanalady?
Kredıttik tarıhtyń nashar ekendiginiń negizgi kórsetkishteri – tólem merziminiń ótýi jáne kredıttik júktemeniń joǵary bolýy. Ásirese, kredıttiń kollektorlarǵa satylýy, qaryz alýshynyń sotqa tartylýy nemese kredıttiń múldem tólenbeýi teris kórsetkishke alyp keledi. Mundaı jaǵdaılarda bank kredıt berýden bas tartady.
Barlyq basqa kórsetkishter qosalqy bolyp tabylady. Mysaly, Siz kredıtke jıi ótinimder jiberdińiz nemese olar boıynsha sheshim qabyldaý bir bank úshin mańyzdy bolyp tabylsa, al ekinshisi bul aqparatqa neǵurlym túsinistikpen qaraıdy.
Jekelegen bankter kredıttik tarıhy joq qaryz alýshylarǵa saqtyqpen qaraýy múmkin. Óıtkeni, adamnyń buǵan deıin kredıtti qalaı tólegeni týraly aqparat joq, onyń kredıtti qalaı tóleıtini túsiniksiz. Ýaqtyly óteı me, aldyn ala jaba ma ne múldem tólemeı qoıa ma?..
Kredıttik tarıh qashan jańartylady?
1 qazannan bastap qarjy ınstıtýttary úshin berilgen jańa qaryzdardy kredıttik bıýroǵa mindetti túrde kún saıyn túsirý týraly talap kúshine endi. Qaryz berý týraly aqparat jumys kúniniń sońynda bıýroǵa beriledi. Eger kredıt demalys nemese mereke kúnderi berilse, aqparat kelesi kúngi jumys kúni jańartylady.
Qazirgi ýaqytta bir kún rejıminde qarjy naryǵyn jáne qaryz alýshylardy berilgen qaryz týraly jedel habardar etý úshin, berilgen kredıtter ǵana jańartylady.
Kredıt beretin qarjy uıymdary kredıt alýǵa berilgen ótinimdi qaraý kezinde qaryz alýshynyń borysh júktemesi týraly tolyq kórinisti kóre alady, qaryz alýshy árdaıym óziniń kredıttik tarıhy týraly ózekti aqparatqa ıe bolady.
2022 jylǵy 12 qyrkúıekten bastap barlyq basqa jańartýlar shyqqan kúninen bastap 10 kún ishinde (burynǵydaı 15 kúnniń ornyna) beriledi. Іs júzinde qarjy uıymdary aqparatty 10 jumys kúninen qysqa merzimde jańartady.
Kredıttik tarıhty «tazartý» múmkin be?
Bul suraqty kredıttik tarıhy nashar qaryz alýshylar jıi qoıady.
Kredıttik tarıhty túzetýge, tazartýǵa nemese joıýǵa bolmaıtynyn esten shyǵarmaý kerek. Jalǵyz joly – ony jaqsartý.
Birinshiden, kredıttik tarıhty jaqsartý úshin bar bereshekti óteý qajet, ol jaǵdaıdyń jaqsarýyna septigin tıgizedi. Bereshek ótelgen bolsa, kredıttik uıymdar jańa qaryz resimdeý múmkindigin qarastyra alady.
Ekinshi – depozıt ashý kerek. Bul faktor kredıttik mindettemelerdiń tarıhyna tikeleı áser etpeıdi, biraq Sizdiń paıdańyzǵa jaraýy múmkin. Óıtkeni kredıtke berilgen ótinimdi qaraý kezinde bank depozıttiń bar-joǵyn nazarǵa alady. Al eger, únemi tolyqtyryp tursańyz, bul tólem qabilettiligin kórsetetin jaqsy nyshan.
Kredıttik tarıhty jaqsartý – ýaqytty talap etetin protsess. Biraq onsyz kezekti kredıt nemese bólip tóleý múmkindigin ala almaıtynymyzdy túsiný qajet.
Kredıttik tarıhty daýlaý
Kredıttik tarıhtaǵy aqparatty daýlaý – BKB onlaın rejıminde tegin usynatyn qyzmet.
Eger Siz derbes kredıttik eseptegi (DKE qandaı da bir aqparatpen kelispeıtin bolsańyz, Sizdiń aqparatty daýlaý týraly ótinishpen BKB-ǵa júginýge quqyǵyńyz bar. BKB Sizdiń joldanymyńyzdy qaraıdy jáne aqparatty berýshige – kredıtter beretin uıymdarǵa (bankter, mıkroqarjy uıymdary, lombardtar jáne t.b.) suratý jiberedi. Aqparat berýshi suratýdy qarap, BKB-ǵa jaýap beredi. Aqparat berýshiden alynǵan aqparattyń negizinde Sizge BKB-dan tıisti nátıje jiberiledi. Aqparat berýshiler túzetýler engizgen jaǵdaıda, Sizge túzetilgen DKE usynylady. Kredıttik tarıhtaǵy aqparatty daýlaý týraly Sizdiń ótinishińizdiń mártebesin BKB-nyń www.1cb.kz portalynda qadaǵalap otyrý qajet.
Kredıttik tarıhtaǵy aqparatty daýlaý úshin ne qajet?
Sizdiń 10 kún buryn alǵan ózekti kredıttik esebińiz bolýy kerek. ETsQ bolǵan kezde DKE-ni www.1cb.kz saıtynan onlaın alýǵa bolady. Júrip-tura alatyn azamattar (JTA) bazasynda tirkelgen qoldanystaǵy telefon nómiri.
Kredıttik reıtıng
Zańnamaǵa sáıkes kredıttik bıýrolar tek kredıttik esepti ǵana emes, sondaı-aq jeke tulǵalar úshin derbes kredıttik reıtıngti de bere alady.
Derbes kredıttik reıtıng – bul kredıttik tarıhtyń jazbalary negizinde avtomatty túre esepteletin ball. Árbir qaryz alýshy óziniń derbes kredıttik reıtıngin bile alady.
Kredıttik reıtıngtiń deńgeıine merzimdi keshiktirý, qoldanystaǵy kredıtterdiń sany, kollektorlarǵa satylǵan boryshtardyń bolýy sııaqty jáne basqa da faktorlar yqpal etedi.
Qaryz alýshynyń óziniń reıtıngine jaýapty qaraýǵa tıis. óıtkeni ol kezekti kredıtti resimdeý kezinde ǵana emes, sondaı-aq basqa da jaǵdaılarda qajet bolýy múmkin. Mysaly, jumys berýshi jumysqa qabyldaý kezinde kredıttik tarıhtyń aqparatyn esepke alady. Eger tólenbegen kredıtter nemese kredıtterdi tóleýmen baılanysty problemalar bolatyn bolsa, jumys berýshi jumysqa qabyldaýdan bas tarta alady.
