QR Ulttyq mýzeıine Ermıtajdyń kóne qarý-jaraq qory ákelindi
Kórmeniń maqsaty - Ermıtaj qoryndaǵy qarý-jaraq sheberliginiń jaýharymen tanystyrý. Kórmege kelýshiler qarý-jaraq isteriniń kupııalarymen tanysýǵa, sondaı-aq, Batys pen Shyǵysta ónerdiń damýy men tarıhy, qarý-jaraq túrleri, onyń óndiris ortalyqtary týraly tanymdyq bilim qoryn molaıtýǵa jáne ataqty qarý-jaraq sheberleri týraly meılinshe tolyq aqparat alýǵa múmkindik beredi.
Esterińizge sala keteıik, Ermıtaj - Reseıde ornalasqan dúnıe júzindegi eń iri kórkemsýret pen tarıhı-mádenı murajaı. Ol 1764 jyly Sankt-Peterbýrg qalasynda ІІ Ekaterınanyń jeke qory negizinde uıymdastyrylǵan bolatyn. 20 ǵasyrdyń 20 - 30-jyldary murajaı qaıta jınaqtalyp, ondaǵy eksponat sany arta tústi. Ermıtajda alǵashqy qaýymdyq qurylys kezindegi jáne ejelgi shyǵys, kóne, orta ǵasyr óneri eskertkishteri molynan jınaqtalǵan.
Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy baılanys kúni búginge deıin qaımaǵy buzylmaı keledi. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıinde «Shyǵys jáne Batys: memlekettik Ermıtaj qorynan kóne qarý-jaraq» atty kórmesi osy eki el arasyndaǵy dostyq qarym-qatynastyń, bir-birine degen senimniń kórinisi.
Atalmysh kórmede 70-ke jýyq qarý-jaraq óneriniń týyndylary qoıylǵan. Olardyń ishinde Túrkııa, Iran, Úndistan, Japonııa, Frantsııa, Italııa, Germanııa, Ispanııa jáne taǵy basqa elderdiń soǵys, ańshylyq jáne saltanatty qarýlary bar.
Sharaǵa QR Memlekettik hatshysy G. Ábdiqalyqova, Mádenıet jáne sport mınıstri A. Muhamedıuly, QR Parlament depýtattary, memlekettik organdar, dıplomatııalyq korpýs ókilderi, EKSPO-2017 kórmesiniń sheteldik qonaqtary men ǵylymı ıntelegentsııa qatysty.
Kórmeniń ashylýyna qatysqan, Reseı Federatsııasynyń Qazaqstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi M. Bocharnıkovtiń sózine súıinsek, Reseıdiń mádenı astanasy Sankt-Peterbýrg qalasy men Astana qalasynyń arasynda uqsastyqtar óte kóp. Mysaly, Sankt-Peterbýrg eldiń astanasy bolý úshin memleket basshysynyń arnaıy tapsyrysymen salynǵan. Astana da solaı. Eki qala da ózenniń boıynda ornalasqan. Jáne eń bastysy eki qalada da eki memlekettiń eń úzdik mýzeıleri ornalasqan.
Kórmeniń hronologııalyq sheńberi qarý-jaraq qolóneriniń aýqymdy tarıhı kezeńin, naqtyraq aıtsaq 400 jyldan astam ýaqytty qamtıdy. Bunda XV ǵasyrda qoldanylǵan qarý-jaraqtan bastap, XIX ǵasyrdyń sońyna deıingi aralyqta paıda bolǵan qarý -jaraq nusqalary qoıylǵan.
Esterińizge sala keteıik, alǵash ret qarý-jaraq ańshylyqta qoldanylatyn jáne qorǵaný men shabýyl quraly retinde paıdalanylǵan bolatyn. Tek keıin ǵana ol qarýly soǵys júrgizý quralyna aınalǵan.
Kórme eksponattary qarý-jaraq sheberleriniń sándik-qoldanbaly ónerdiń damýyna qosqan úlesine baǵa berýge, sol sııaqty qarý-jaraqtyń úzdik úlgileri arqyly olardyń iskerligi men sulýlyǵynyń úılesý jarasymdylyǵyn kórsetedi. Qarý-jaraq zerinde tehnıkalyq jabdyqtarynyń damýy men joǵary mádenı deńgeıi mýzeıge kelýshilerdi tań qaldyrady. Kórsetilgen buıymdar óziniń praktıkalyq mańyzdylyǵyn joǵaltyp alsa da, olardy bezendirýdiń joǵary mádenı deńgeıi qarý-jaraqtyń tarıhy men damýy jáne burynǵy qarý-jaraq ustalarynyń talanty men sheberligi týraly aıtyp beredi.
«Shyǵys jáne Batys: memlekettik Ermıtaj qorynan kóne qarý-jaraq» atty kórme 20 qyrkúıekke deıin jalǵasady.
