QR Ulttyq mýzeıinde «Beıbarys sultan jáne onyń dáýiri» atty kórme ótedi
Bul rette, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıinde 10 maýsym men 10 tamyzǵa deıingi aralyqta «Beıbarys sultan jáne onyń dáýiri» kórmesin ótkizý josparlanyp otyrǵandyǵyn aıta keteıik.
Kórmeniń negizgi maqsaty kelýshilerdi Mysyr men Sırııaǵa bılik júrgizgen mámlúk sultany Beıbarys sultannyń ómirimen jáne tarıhymen tanystyrý.
Bárimizge belgili nusqa boıynsha Beıbarys sultan (1223 nemese 1225-1277) Qara teńizden soltústikke qaraı «Deshti Qypshaqta», ıaǵnı Qypshaqtar dalasynda dúnıege kelgen. XIV ǵasyrdaǵy Mysyr tarıhshysy ál-Aını óziniń «Ikdý al-djýman fı tarıh ahl al-azman» eńbeginde bylaı dep jazady: «Beıbarys bın Abdýlla qypshaq násilinen». Al Án-Nývaırıdyń málimetteri boıynsha, Beıbarys túrki jurtynan, qypshaqtyń Elbórili taıpasynan shyqqan.
Mámlúk memleketiniń tórtinshi sultany Rýkn ad-dın Beıbarys-Ál-Mansýrı Ál-Mysrıdiń taǵdyry óte qyzyqty, sonymen qatar qarama-qaıshylyqtar men shıelenisterge toly. Beıbarystyń ákesi - Jamaq, anasy - Áınek. Onyń aqsúıekter rýynan shyqqanyn tarıhshylar dáleldegen. Sol kezde berish rýy Qyrym óńirinde turǵan (qazirgi zamanda berish kóbinese Atyraý oblysynda qonystanǵan). Ámir Aıtegin ál-Bundýqtar Dımashq ony qul bazarynda satyp alǵan. Sondyqtan Baıbarys ál-Bundýqtarı dep atalǵan.
Beıbarys taqta 17 jyl (1260-1277 jj.) otyrdy. Ol bılik qurǵan jyldary Mysyr qýatty memleketke aınaldy. Arnalar, keme jasaý verfteri, eldiń shekaralarynda áskerı bekinister ornatyldy. Kaırde saraılar men meshitter salyndy. Sondaı-aq, qolóner, eginshilik, ǵylym, saýda, óner damydy.
Beıbarys sultan Palestına men Sırııada Irandaǵy mońǵol jáne eýropalyq kresshilerge toıtarys bergen soǵystarymen tanymal. Halyq ony Abýl-Fýtýh, ıaǵnı Jeńisterdiń atasy dep ardaqtaǵan.
Kórmege Beıbarys sultannyń ómiri men el bıleý tarıhyn baıandaıtyn Kaır qalasynan ákelingen Islam óneri mýzeıi jınaǵynyń jádigerleri qoıylady.
Sonymen birge Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıinde 6 maýsym men 10 shilde aralyǵynda QR Eńbek sińirgen óner qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Erbolat Tólepbaıdyń jeke kórmesin ótkizý josparlanýda. Kórmege E. Tólepbaıdyń shyǵarmashylyǵynyń ár kezeńderinde jasaǵan kórkem týyndylary qoıylady dep kútilýde.
Frantsýz postımpressıonıstteriniń baǵytyn jalǵastyrýshy E. Tólepbaıdyń ózindik stıli erekshe, kóz tartady. Ashyq túster, qarapaıym da mánerli pishinder, aıqyn beınelerdiń ıilimdiligi Matıss jáne Kandınskııdi eriksiz eske túsiredi. Solaı bola tura, sýretshiniń kartınalary eýropalyq jáne azııalyq dúnıeni seziný stılin úılesimdi biriktiredi. Oǵan qosa, onyń júmystary ulttyq erekshelikti de joǵaltpaǵan.
E. Tólepbaıdyń týyndylaryndaǵy kópmaǵynaly, pálsapalyq jáne keı-keıde qaıǵyly mánmátin dástúrli taqyryptardy taldaý arqyly týyndaıdy. Qazaqstannyń jeri men adamdary, dalasy men qalasy, ótkeni men búgingisi, adamǵa degen súıispenshilik jáne óz jerińe degen jaýapkershilik máseleleri sýretshi jumystarynyń basty taqyryptary bolyp tabylady. Sýretshiniń týyndylary Memlekettik Tretıakov galereıasynda, Reseı Federatsııasynyń memlekettik mýzeılerinde, Á. Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıinde (Almaty), Qazaqstan Respýblıkasynyń oblystyq mýzeılerinde, Qazaqstan, TMD, Eýropa, Amerıka, Azııanyń jeke toptamalarynda saqtaýly.
