QR Úkimetiniń qaýlysymen memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalary bekitildi
***
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysy
2013 jylǵy 2 shilde, Astana, Úkimet Úıi №673
Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalaryn bekitý týraly
«Turǵyn úı qatynastary týraly» 1997 jylǵy 16 sáýirdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy 10-1-babynyń 6-1) tarmaqshasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti qaýly etedi:
1. Qosa berilip otyrǵan Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalary bekitilsin.
2. Osy qaýlyǵa 1, 2-qosymshalarǵa (qyzmet babynda paıdalaný úshin) sáıkes Qazaq KSR Mınıstrler Kabınetiniń, Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderiniń kúshi joıyldy dep tanylsyn.
3. Osy qaýly alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen bastap kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi.
Qazaqtan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri S. AHMETOV.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2013 jylǵy 2 shildedegi № 673 qaýlysyna 1-qosymsha
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń kúshi
joıylǵan keıbir sheshimderiniń tizbesi
1. «Qazaq KSR memlekettik menshikti jekeshelendirýdiń kýpondyq tetigi týraly erejeni iske asyrý jónindegi sharalar týraly» Qazaq KSR Mınıstrler Kabınetiniń 1991 jylǵy 5 qarashadaǵy № 667 qaýlysy.
2. «Qazaqstan Respýblıkasynda memlekettik turǵyn úı qoryn jekeshelendirý erejesin bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1992 jylǵy 24 qańtardaǵy № 66 qaýlysy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 1992 j., № 3, 48-qujat).
3. «Memlekettik turǵyn úı qorynan satyp alǵan turǵyn úıge azamattardyń menshik quqyǵyn resimdeý tártibi týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1992 jylǵy 3 aqpandaǵy № 87 qaýlysy.
4. «Qazaqstan Respýblıkasynda memlekettik turǵyn úı qoryn jekeshelendirý týraly erejege ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1992 jylǵy 20 shildedegi № 610 qaýlysy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 1992 j., № 29, 431-qujat).
5. «Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1993 jylǵy 21 qazandaǵy № 1043 qaýlysy.
6. «Memlekettik turǵyn úı qoryn jekeshelendirý týraly erejege tolyqtyrý engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1993 jylǵy 17 qarashadaǵy № 1143 qaýlysy.
7. «1992 jylǵy 1 qańtardan keıin paıdalanýǵa berilgen memlekettik turǵyn úı qoryn jekeshelendirýdiń tártibi týraly erejeni bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1994 jylǵy 3 qańtardaǵy № 2 qaýlysy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 1994 j., № 1, 4-qujat).
8. «Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1994 jylǵy 3 qańtardaǵy № 2 qaýlysyna ózgeris engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Mınıstrler Kabınetiniń 1995 jylǵy 11 qańtardaǵy № 31 qaýlysy.
9. «Qazaqstan Respýblıkasy Azamattyq kodeksiniń (jalpy bólim) qabyldanýyna baılanysty Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý, kúshi joıylǵan dep taný týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1996 jylǵy 19 qańtardaǵy № 71 qaýlysymen bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine engiziletin ózgertýler men tolyqtyrýlardyń 3-tarmaǵy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 1996 j., № 6, 26-qujat).
10. «Respýblıkalyq bıýdjet esebinen ustalatyn jáne Astana qalasyna qonys aýdarǵan memlekettik organnyń ortalyq apparaty qyzmetkeriniń ózi turyp jatqan qyzmettikke teńestirilgen turǵyn úıdi satyp alý shartynyń nysanyn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 24 maýsymdaǵy № 592 qaýlysy.
11. «Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 24 maýsymdaǵy № 592 qaýlysyna ózgerister engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 4 tamyzdaǵy № 738 qaýlysy.
12. «Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 24 maýsymdaǵy № 592 qaýlysyna ózgeris engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 27 tamyzdaǵy № 810 qaýlysy.
13. «Qazaqstan Respýblıkasy Ykimetiniń 1997 jylǵy 24 shildedegi № 1173 jáne 1998 jylǵy 24 maýsymdaǵy № 592 qaýlylaryna ózgerister engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 11 qarashadaǵy № 1148 qaýlysynyń 2-tarmaǵy.
14. «Qazaqstan Respýblıkasy Ykimetiniń 1998 jylǵy 24 maýsymdaǵy № 592 qaýlysyna tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 22 jeltoqsandaǵy № 1317 qaýlysy.
15. «Astana qalasyna qonys aýdarǵan memlekettik organdardyń ortalyq apparaty qyzmetkerlerin turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń keıbir máseleleri» týraly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1998 jylǵy 22 jeltoqsandaǵy № 1317 qaýlysy.
16. «Memlekettik turǵyn úı qorynyń jataqhanalaryndaǵy bólmelik úlgidegi turǵyn úı-jaılardy jekeshelendirý máseleleri» týraly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1999 jylǵy 16 qazandaǵy № 1560 qaýlysy.
17. «Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2000 jylǵy 28 shildedegi № 421 Jarlyǵyn iske asyrý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2001 jylǵy 27 sáýirdegi № 567 qaýlysymen bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine engiziletin ózgeristerdiń 2-tarmaǵy (Qazaqstan Respýblıkasynyń PÚAJ-y, 2001 j., №15, 200-qujat).
18. «Astana qalasynda ortalyq memlekettik organdar men memlekettik mekemeler qyzmetkerleri úshin turǵyn úı salýǵa úlestik qatysýǵa jáne satyp alýǵa bólinetin qarajatty paıdalaný týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2004 jylǵy 9 naýryzdaǵy № 294 qaýlysynyń 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasy.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2013 jylǵy 2 shildedegi № 673 qaýlysymen bekitilgen
Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalary
1. Jalpy erejeler
1. Osy Memlekettik turǵyn úı qorynan beriletin turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalary (budan ári - Qaǵıdalar) «Turǵyn úı qatynastary týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 1997 jylǵy 16 sáýirdegi Zańynyń 10-1-babynyń 6-1) tarmaqshasyna sáıkes ázirlendi jáne memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úılerdi jekeshelendirý tártibin aıqyndaıdy.
2. Osy Qaǵıdalarda mynadaı negizgi uǵymdar paıdalanylady:
1) memlekettik turǵyn úı qory - memleketke menshik quqyǵynda tıesili jáne kommýnaldyq turǵyn úı qoryna, memlekettik kásiporynnyń turǵyn úı qoryna, sondaı-aq memlekettik mekemeniń turǵyn úı qoryna kiretin turǵyn úıler;
2) kommýnaldyq turǵyn úı qory - turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý jónindegi arnaıy memlekettik mekemege bekitilgen, jergilikti atqarýshy organdardyń qaraýyndaǵy turǵyn úıler;
3) memlekettik kásiporynnyń turǵyn úı qory - memlekettik kásiporynnyń qaraýyndaǵy turǵyn úıler;
4) memlekettik mekemeniń turǵyn úı qory - turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý jónindegi arnaıy memlekettik mekemeni qospaǵanda, memlekettik mekemelerdiń qaraýyndaǵy turǵyn úıler;
5) turǵyn jaı - turaqty turýǵa arnalǵan jáne soǵan paıdalanylatyn, belgilengen tehnıkalyq, sanıtarııalyq jáne basqa da mindetti talaptarǵa saı keletin jeke turǵyn úı birligi (dara turǵyn úı, páter, jataqhanadaǵy bólme);
6) turǵyn jaıdy jekeshelendirý - azamattardyń memlekettik turǵyn úı qory úılerindegi ózderi turatyn úı-jaılardy menshigine satyp alýy, ol Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady;
7) qyzmettik turǵyn jaı - memlekettik mekemeniń turǵyn úı qorynan beriletin jáne ózderiniń eńbek qatynastarynyń sıpatyna baılanysty mindetterin oryndaýy kezeńinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqty jumyspen qamtý týraly zańnamasyna sáıkes jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń belsendi sharalaryna qatysatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn qonystandyrýǵa arnalǵan aıryqsha quqyqtyq rejımdegi turǵyn jaı;
8) qyzmettik turǵyn jaıǵa teńestirilgen turǵyn jaı - kommýnaldyq turǵyn úı qorynan memlekettik qyzmetshilerge, bıýdjettik uıymdardyń qyzmetkerlerine, áskerı qyzmetshilerge, ǵaryshkerlikke kandıdattarǵa, ǵaryshkerlerge, arnaýly memlekettik organdar qyzmetkerlerine jáne memlekettik saılanbaly qyzmet atqaratyn adamdarǵa nemese memlekettik kásiporynnyń turǵyn úı qorynan osy memlekettik kásiporynnyń qyzmetkerlerine beriletin turǵyn jaı;
9) jataqhana - eńbek sharty boıynsha jumys isteıtin adamdardyń, oqý kezeńinde stýdentter (kýrsanttar, aspıranttar) men oqýshylardyń, sondaı-aq jataqhananyń menshik ıesimen nemese ıesimen eńbek sharty bar basqa da adamdardyń turýy úshin arnaıy salynǵan nemese qaıta jabdyqtalǵan turǵyn ǵımarat;
10) turǵyn úıdiń qaldyq quny - turǵyn úıdiń tabıǵı tozýyn shegergendegi turǵyn úıdiń bastapqy quny;
11) ótinish berýshi - osy Qaǵıdalarǵa sáıkes memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi jekeshelendirýge ótinish bergen tulǵa;
12) turǵyn jaıdy jaldaý (jalǵa alý) sharty - oǵan sáıkes jaldaýǵa berýshi (jalǵa berýshi) jaldaýshyǵa (jalǵa alýshyǵa) turǵyn jaıdy ne onyń bir bóligin turaqty nemese ýaqytsha ıelený jáne paıdalaný quqyǵyn beretin shart;
13) jaldaýshy (jalǵa alýshy) - turǵyn jaıdy jaldaý shartyndaǵy turǵyn jaıdy nemese onyń bir bóligin turaqty nemese ýaqytsha ıelenýge jáne paıdalanýǵa alýshy tarap.
3. Memlekettik qyzmetshiler men bıýdjettik uıymdardyń, memlekettik kásiporyndardyń qyzmetkerleri, ǵaryshkerlikke kandıdattar, ǵaryshkerler, memlekettik saılanbaly qyzmet atqaratyn adamdar, eger olar memlekettik qyzmette, memlekettik kásiporynda nemese bıýdjettik uıymdarda (memlekettik saılanbaly qyzmette bolý merzimin qosa alǵanda) keminde on jyl jumys istese, sondaı-aq eńbek qatynastary mynadaı negizder boıynsha:
1) uıymnyń taratylýy, qyzmetkerler sanynyń nemese shtatynyń qysqartylýy boıynsha;
2) odan ári jumys isteýge kedergi keltiretin syrqatyna baılanysty;
3) zeınetkerlikke shyǵýyna baılanysty toqtatylsa, jumys istegen merzimine qaramastan, ózderi turatyn qyzmettik turǵyn jaılarǵa teńestirilgen turǵyn jaılardy qaldyq quny boıynsha jekeshelendire alady.
Ǵarysh qyzmeti salasynda on bes jyldan astam jumys ótili bar ǵaryshkerlikke kandıdattar, ǵaryshkerler turǵyn jaıdy óteýsiz jekeshelendiredi.
Qyzmettik turǵyn jaıǵa teńestirilgen turǵyn úı berilgen qyzmetker qaıtys bolǵan jaǵdaıda, jekeshelendirý quqyǵy qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń jumys istegen merzimine qaramastan, qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń otbasy múshelerine ótedi.
4. Memlekettik mekemelerdiń qyzmetkerleri, eger olar memlekettik qyzmette, bıýdjettik uıymdarda nemese memlekettik kásiporyndarda (memlekettik saılanbaly qyzmette bolý merzimin qosa alǵanda) keminde on jyl jumys istese, sondaı-aq eger eńbek qatynastary mynadaı negizder boıynsha:
1) uıymnyń taratylýy, qyzmetkerler sanynyń nemese shtatynyń qysqartylýy boıynsha;
2) odan ári jumys isteýge kedergi keltiretin syrqatyna baılanysty;
3) zeınetkerlikke shyǵýyna baılanysty toqtatylsa, jumys istegen merzimine qaramastan, ózderi turatyn qyzmettik turǵyn úılerdi qaldyq quny boıynsha jekeshelendire alady.
Qyzmettik turǵyn jaı berilgen qyzmetker qaıtys bolǵan jaǵdaıda, jekeshelendirý quqyǵy qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń jumys istegen merzimine qaramastan, qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń otbasy múshelerine ótedi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqty jumyspen qamtý týraly zańnamasyna sáıkes jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń belsendi sharalaryna qatysýshy retinde qyzmettik turǵyn jaı berilgen Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary, eger qyzmettik turǵyn úıde keminde bes jyl tursa, ózderi turatyn qyzmettik turǵyn úılerdi qaldyq quny boıynsha jekeshelendire alady.
2013 jylǵy 1 qańtarǵa áskerı qyzmette kúntizbemen eseptegende on jáne odan da kóp jyl bolǵan áskerı qyzmetshiler memlekettik turǵyn úı qorynan berilgen qyzmettik turǵyn jaıdy osy Qaǵıdalarda kózdelgen sharttarda jáne tártippen (jabyq jáne oqshaýlandyrylǵan áskerı qalashyqtarda, shekara zastavalarynda jáne komendatýralarda ornalasqan turǵyn úılerdi qospaǵanda) jekeshelendirýge quqyly.
2013 jylǵy 1 qańtarǵa áskerı qyzmette kúntizbemen eseptegende on bes jáne odan da kóp jyl bolǵan áskerı qyzmetshiler kúntizbemen eseptegende áskerı qyzmettiń jıyrma jyly ótkennen keıin qyzmettik turǵyn úıdi óteýsiz jekeshelendirýge quqyly.
5. Qyzmetin ótkergen kezeńde sol eldi mekende qyzmettik turǵyn úıge teńestirilgen turǵyn úı berilgen áskerı qyzmetshiler, arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerleri áskerı qyzmettegi, arnaýly memlekettik organdarda qyzmettegi on jyl áskerı qyzmet ótilinen keıin, al eńbek sińirgen jyldary, naýqastanýy nemese shtattyń qysqarýy boıynsha qyzmetten bosaǵan kezde qyzmet merzimine qaramastan, ony (áskerı qalashyqtarda, shekara zastavalarynda jáne ózge de jabyq obektilerde ornalasqan turǵyn úı-jaılardy qospaǵanda) jekeshelendirýge quqyly.
Mundaı turǵyn jaılardy onyń jabyq jáne oqshaýlandyrylǵan áskerı qalashyqtarda, shekara zastavalarynda ornalasýynyń saldarynan jekeshelendirý múmkin bolmaǵan jaǵdaılarda, jekeshelendirý quqyǵy basqa jerlerden satyp alý (salý) úshin tıisti turǵyn úıdiń qunymen óteledi.
Kúntizbemen eseptegende jıyrma jáne odan da kóp jyl eńbek sińirgen áskerı qyzmetshiler, arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerleri turǵyn úı-jaıdy óteýsiz jekeshelendirýge quqyly.
Qyzmettik turǵyn jaıǵa teńestirilgen turǵyn jaı berilgen áskerı qyzmetshi nemese arnaýly memlekettik organnyń qyzmetkeri qaıtys bolǵan jaǵdaıda, jekeshelendirý quqyǵy qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń jumys istegen merzimine qaramastan, qaıtys bolǵan (qaza tapqan) adamnyń otbasy múshelerine ótedi.
Osy tarmaqta kózdelgen jeńildikter bir ret qoldanylady.
Kórsetilgen jeńildikter keminde jıyrma jyl qyzmet atqarǵan, áskerı ataqtarǵa ıe bolý jáne nysandy kıim kıip júrý quqyqtary 2012 jylǵy 1 qańtardan bastap joıylǵan adamdarǵa da qatysty qoldanylady.
6. Birneshe jaldaýshy turatyn turǵyn úıdi barlyq jaldaýshylardyń jáne olardyń kámeletke tolǵan otbasy músheleriniń kelisimimen ǵana jekeshelendirýge bolady. Bul jaǵdaıda turǵyn úı barlyq jaldaýshylardyń ortaq úlestik menshigine ótedi.
7. Mynalar memlekettik turǵyn úı qorynan ózderi turatyn turǵyn úılerdi menshigine óteýsiz alady:
1) Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylary. Turǵyn úı berilgen Uly Otan soǵysynyń múgedegi nemese qatysýshysy qaıtys bolǵan jaǵdaıda, ony óteýsiz alý quqyǵy onyń otbasy múshelerine ótedi;
2) 1 jáne 2-toptaǵy múgedekter;
3) Chernobyl atom elektr stantsııasyndaǵy apattyń, basqa da radıatsııalyq apattar men azamattyq nemese áskerı maqsattaǵy obektilerdegi avarııalardyń saldarlaryn joıýǵa qatysqan, sondaı-aq ıadrolyq synaqtar men oqý-jattyǵýlarǵa tikeleı qatysqan adamdar;
4) Semeı ıadrolyq synaq polıgonyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń saldarynan zardap shekken Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary;
5) burynǵy Keńestik Sotsıalıstik Respýblıkalar Odaǵyn qorǵaý kezinde, áskerı qyzmettiń ózge de mindetterin basqa kezeńderde oryndaý kezinde nemese maıdanda bolýǵa baılanysty aýrýǵa shaldyǵý saldarynan, sondaı-aq Aýǵanstanda nemese urys qımyldary júrgizilgen basqa da memleketterde áskerı qyzmetin ótkerý kezinde jaralaný, kontýzııa alý, mertigý saldarynan múgedek bolǵan áskerı qyzmetshiler;
6) Aral mańyndaǵy ekologııalyq qasiret saldarynan zardap shekken Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary;
7) kúntizbemen eseptegende jıyrma jáne odan da kóp jyl eńbek sińirgen áskerı qyzmetshiler, sondaı-aq arnaýly memlekettik organdardyń qyzmetkerleri;
8) ǵaryshkerlikke kandıdattar, ǵaryshkerler. Turǵyn úı berilgen ǵaryshkerlikke kandıdat, ǵaryshker qaza tapqan (qaıtys bolǵan) jaǵdaıda, ony óteýsiz alý quqyǵy qaza tapqan (qaıtys bolǵan) adamnyń muragerlerine aýysady.
8. Kommýnaldyq turǵyn úı qorynan halyqtyń áleýmettik osal toptaryna beriletin turǵyn úıdi jaldaýshy qaldyq quny boıynsha jekeshelendire alady.
9. Memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi jaldaýshy kámeletke tolǵan otbasy músheleriniń kelisimimen jáne kámeletke tolmaǵandardyń quqyqtaryn eskere otyryp, jekeshelendiredi.
10. Mynalar:
1) olardyń biri satyp alýdy júzege asyrýǵa kelispegen jaǵdaıda, jekelegen jaldaý sharttaryna sáıkes birneshe jaldaýshyǵa jalǵa beriletin;
2) ýaqytsha qurylystardaǵy;
3) belgilengen sanıtarııalyq jáne tehnıkalyq talaptarǵa saı kelmeıtin;
4) odan ári turýǵa jaramsyz bolýyna baılanysty turǵyn emes úı-jaılar etip qaıta jabdyqtalýǵa tıis;
5) áskerı qalashyqtardyń, shekara zastavalarynyń jáne ózge de jabyq obektilerdiń aýmaǵynda ornalasqan;
6) erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda ornalasqan;
7) buzylýǵa tıis;
8) jalǵyz turǵyn úıi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen avarııalyq jaǵdaıda dep tanylǵan Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń paıdalanýyna kommýnaldyq turǵyn úı qorynan berilgen;
9) «Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaýly memlekettik organdary týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, arnaýly memlekettik organdardyń turǵyn úı qorynan qyzmetkerlerge 2013 jylǵy 1 qańtardan bastap berilgen turǵyn úılerdi jekeshelendirýge bolmaıdy.
Eńbek sharty boıynsha jumys isteıtin adamdarǵa, oqý kezeńinde stýdentterge (kýrsanttarǵa, aspıranttarǵa) jáne oqýshylarǵa berilgen tósektik úlgidegi, sondaı-aq bólmelik úlgidegi turǵyn úı-jaılar da jekeshelendirýge jatpaıdy.
11. Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda memlekettik turǵyn úı qorynan bir turǵyn úıdi ǵana jekeshelendirýge quqyly.
2. Memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi jekeshelendirý tártibi
12. Turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly sheshimdi mynalar qabyldaıdy:
1) kommýnaldyq turǵyn úı qorynan - jergilikti atqarýshy organdardyń turǵyn úı komıssııalary;
2) memlekettik kásiporyndardyń turǵyn úı qorynan - memlekettik kásiporyndardyń turǵyn úı komıssııalary;
3) memlekettik mekemelerdiń turǵyn úı qorynan - memlekettik mekemelerdiń turǵyn úı komıssııalary.
Turǵyn úı komıssııalary týraly úlgi erejeni turǵyn úı qatynastary salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrýdy júzege asyratyn ýákiletti organ bekitedi.
13. Turǵyn úıdi jekeshelendirý osy Qaǵıdalarǵa qosymshaǵa sáıkes turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartpen resimdeledi.
14. Ótinish berýshi jekeshelendirý tártibinde turǵyn úıdi menshikke satyp alý úshin turǵyn úı komıssııasynyń qaraýyna mynadaı qujattardy usynady:
1) ózderi turatyn úı-jaılaryn jekeshelendirýge jaldaýshynyń kámeletke tolǵan barlyq otbasy músheleri qol qoıǵan ótinish;
2) ótinish berýshi men onyń otbasy músheleriniń jeke kýálikteriniń ne pasporttarynyń kóshirmeleri;
3) nekege turý (buzý), otbasy músheleriniń qaıtys bolýy, balalardyń týýy týraly (qajettiligine qaraı) kýálikterdiń kóshirmeleri;
4) jaldaý ( jalǵa alý) shartyn ne turǵyn úı orderiniń kóshirmeleri;
5) aýmaqtyq ádilet organynyń anyqtamasy (ótinish berýshide jáne onymen turaqty turatyn otbasy múshelerinde Qazaqstan Respýblıkasy boıynsha menshik quqyǵynda olarǵa tıesili turǵyn úıdiń joq nemese bar ekendigi týraly);
6) anyqtama bıýrosynyń nemese aýyldyq okrýg ákiminiń tıisti eldi mekende turatynyn rastaıtyn anyqtamasy;
7) ótinish berýshiniń otbasy músheleri dep basqa adamdar tanylǵan jaǵdaıda alǵashqysy olardy ótinish berýshiniń otbasy músheleri dep taný týraly sot sheshimin usynady;
8) halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn azamattar qosymsha ótinish berýshiniń (otbasynyń) halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatynyn rastaıtyn qujat;
9) memlekettik qyzmetshiler, bıýdjettik uıymdardyń qyzmetkerleri, áskerı qyzmetshiler, arnaýly memlekettik organdar qyzmetkerleri jáne memlekettik saılanbaly qyzmet atqaratyn adamdar jumys ornynan (qyzmetten) anyqtamany nemese qyzmetkerdiń eńbek qyzmetin rastaıtyn qujattyń kóshirmesin qosymsha usynady. Ǵaryshkerlikke kandıdattar, ǵaryshkerler Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti beretin mártebesin rastaıtyn qujattardy usynady;
10) turǵyn úıdi jaldaý sharty boıynsha bereshegi joqtyǵyn rastaıtyn qujat;
11) osy Qaǵıdalardyń 7-tarmaǵyna sáıkes jekeshelendirgen jaǵdaıda - memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi jeke menshikke óteýsiz alýǵa quqyǵy bar azamattardyń sanatyna jatatyndyǵyn rastaıtyn qujat.
Osy Qaǵıdalarda kózdelmegen qosymsha qujattardy talap etýge tyıym salynady.
15. Turǵyn úı komıssııalary ótinish berýshi osy Qaǵıdalardyń 14-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy tapsyrǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly sheshim qabyldaıdy ne jazbasha túrde dáleldi bas tartý týraly sheshim shyǵarady.
16. Turǵyn úı komıssııasy mynadaı negizder boıynsha:
1) ótinish berýshi osy Qaǵıdalardyń 3, 4, 5, 6, 9 jáne 11-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmegen;
2) ótinish berýshi osy Qaǵıdalardyń 14-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy usynbaǵan jaǵdaıda turǵyn úıdi jekeshelendirýden dáleldi bas tartýdy shyǵarady.
17. Osy Qaǵıdalardyń 16-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen negizder boıynsha turǵyn úıdi jekeshelendirýden bas tartý ótinish ıesiniń osy Qaǵıdalardyń 14-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy usyna otyryp, turǵyn úı komıssııasyna qaıta ótinish berýine kedergi bolmaıdy.
18. Turǵyn úı komıssııasy turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly sheshim shyǵarǵannan keıin turǵyn úıdi beretin organ turǵyn úıdiń qaldyq qunyn:
1) memlekettik mekemeler «Memlekettik mekemelerdegi býhgalterlik esep pen qarjylyq eseptilik júıesin memlekettik retteýdiń keıbir máseleleri týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2011 jylǵy 24 aqpandaǵy № 95 buıryǵyna;
2) memlekettik kásiporyndar Qazaqstan Respýblıkasynyń býhgalterlik esep pen qarjylyq eseptilik týraly zańnamasynyń talaptaryna sáıkes esepteıdi.
19. Jekeshelendirý týraly sheshim shyǵarylǵannan keıin turǵyn úıdi memlekettik kásiporyndardyń jáne memlekettik mekemelerdiń memlekettik turǵyn úı qorynan kommýnaldyq menshikke berý Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2011 jylǵy 1 maýsymdaǵy № 616 qaýlysymen bekitilgen Memlekettik zańdy tulǵalarǵa bekitilip berilgen memlekettik múlikti memlekettik menshiktiń bir túrinen ekinshisine berý qaǵıdasyna sáıkes sheshim shyǵarylǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde júzege asyrylady.
Jekeshelendirý týraly sheshim shyǵarylǵannan keıin kommýnaldyq memlekettik kásiporynnyń jáne kommýnaldyq memlekettik mekemeniń turǵyn úı qorynan kommýnaldyq turǵyn úı qoryna turǵyn úıdi berý kúntizbelik otyz kún ishinde júrgiziledi.
20. Turǵyn úıdi beretin organ jekeshelendirýge jatatyn turǵyn úıdi kommýnaldyq turǵyn úı qoryna aýystyrýdy júzege asyrǵan kezde bir mezgilde ótinish berýshige tólenýi tıis soma kórsetilgen turǵyn úıdiń quny týraly anyqtama beriledi.
21. Jekeshelendirýge jatatyn turǵyn úı kommýnaldyq turǵyn úı qoryna aýystyrylǵannan keıin jergilikti atqarýshy organ men ótinish berýshi arasynda kúntizbelik otyz kúnniń ishinde turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shart jasalady.
22. Turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shart jasalǵannan keıin, osy Qaǵıdalardyń 23-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kúntizbelik otyz kún ishinde jergilikti bıýdjetke tólenýi tıis turǵyn úıdiń qunyn tóleý júrgiziledi.
Turǵyn úıdi menshikke óteýsiz alǵan kezde tólem júrgizilmeıdi.
23. Turǵyn úıdi jekeshelendiretin azamattar turǵyn úıdiń qunyn on jylǵa deıingi merzimge bólip-bólip tóleı alady. Turǵyn úıdiń qunyn bólip-bólip tóleýdiń kestesi, sharttary jáne merzimderi turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartta kózdeledi. Bul rette, turǵyn úıdi jekeshelendiretin azamattar turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartta belgilengen turǵyn úıdiń qunynan keminde otyz paıyz mólsherinde bastapqy jarna engizedi.
Turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly sharttyń ajyramas qosymshasy bolyp tabylatyn turǵyn úıdiń qunyn tóleý kestesinde bólip-bólip tóleýdi eskere otyryp, tólemniń jalpy somasy kórsetiledi.
24. Bólip tóleý jolymen turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly sheshimdi belgilengen tártipte alǵannan keıin ótinish berýshiniń jumys ornynyń ózgerýi onyń kórsetilgen sheshim boıynsha turǵyn úıdi jekeshelendirý quqyǵyn odan ári iske asyrýǵa áser etpeıdi.
25. Azamattar turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartta kózdelgen tólem kestesi boıynsha turǵyn úıdiń qunyn alty aı qatarynan tólemegen jaǵdaıda jergilikti atqarýshy organ azamattan alynǵan tólemniń somasy turǵyn úı qunynyń jartysynan artyq bolǵan jaǵdaıdy qospaǵanda, sotqa ótinish bergenge deıin kúntizbelik otyz kún buryn habarlama joldaı otyryp, turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty sot tártibinde buzady.
Turǵyn úı qunynyń jartysynan kóbin tólegen ótinish berýshi keste boıynsha alty aıdyń ishinde turǵyn úıdiń qunyn tólemegen jaǵdaıda jergilikti atqarýshy organ turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty buzbaı sot tártibinde bereshekti óndirip alady.
26. Óziniń bastamasy boıynsha turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty buzǵan kezde ne alty aı qatarynan tólem kestesi boıynsha turǵyn úıdiń qunyn tólemegen jaǵdaıda, turǵyn úıdiń qunyn óteý úshin engizilgen soma ótinish ıesine qaıtarylady, odan turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty jasaý men ony buzýǵa deıingi ýaqyt aralyǵynda memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi paıdalanǵany úshin tólemniń somasy shegeriledi. Osy soma jetkiliksiz bolǵan kezde ótinish ıesi turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty jasaý men ony buzýǵa deıingi ýaqyt aralyǵynda memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi paıdalanǵany úshin tólem somasyndaǵy aıyrmany óteıdi.
27. Turǵyn úıdi jekeshelendirý sharty eki danada jasalady, onyń bireýi jergilikti atqarýshy organda saqtalady, ekinshi ótinish berýshige beriledi.
Memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úılerdi jekeshelendirý qaǵıdalaryna qosymsha
Turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly
№____ úlgi shart
__________________________ 20_ j. «__»____________
(ákimshilik-aýmaqtyq birliktiń
jáne eldi mekenniń ataýy)
____________________________________________________________________
(jergilikti atqarýshy organnyń ataýy)
budan ári «Menshik ıesiniń ókili» dep atalatyn ____________________________
atynan ______________________________________________________________
(T.A.Á.)
jáne budan ári «Satyp alýshy» dep atalatyn (budan ári «Taraptar» atalatyn) __________________________________________________________ azamat
(T.A.Á.)
tómendegiler týraly osy shartty jasasty.
1. (Osy tarmaq turǵyn úı óteýli alynǵan jaǵdaıda toltyrylady).
1) «Menshik ıesiniń ókili» turǵyn úıge menshik quqyǵyn beredi, al «Satyp alýshy» jáne onymen birge turaqty turatyn otbasy músheleri, onyń ishinde ýaqytsha bolmaǵan adamdar_____________________
____________________________________________________________________
(otbasy músheleriniń T.A.Á.)
mynadaı mekenjaı boıynsha ornalasqan_________________________________
____________________________________________________________________
turǵyn úıdiń qunyn 20__ jylǵy «__» _______________ deıin tóleıdi (turǵyn úıdiń qunyn bólip-bólip tólegen jaǵdaıda tólem osy shartqa qosymshaǵa sáıkes turǵyn úıdiń qunyn tóleý kestesi boıynsha júrgiziledi) jáne ortaq birlesken jeke menshikke turǵyn úıdi satyp alady.
2) Turǵyn úı mynalardan turady:
jalpy alańy ____ m2, onyń ishinde turǵyn alańy ___ m2, turǵyn emes alańy ___ m2.
3) Turǵyn úı menshikke satyp alynǵanda «Satyp alýshyǵa» kondomınıým obektisiniń ortaq múlkindegi úles beriledi.
4) Turǵyn úıdiń quny ___________________________________________
(tsıfrlarmen jáne jazýmen)
teńge somasynda dep belgilendi.
5) «Satyp alýshy» kúntizbelik otyz kún ishinde turǵyn úıdiń qunyna somasyndaǵy ______________________________ aqysyn tóleıdi, bul
(tsıfralarmen jáne jazýmen)
20___ jylǵy «____» ________ № _____ qujatpen rastalady ne osy shartqa qosymshaǵa sáıkes Turǵyn úıdiń qunyn tóleý kestesi boıynsha turǵyn úıdiń qunyn _____ jylǵa deıingi merzimge bólip-bólip tóleıdi.
6) Turǵyn úıge menshik quqyǵy ol tirkeý organynda tirkelgen kúninen bastap paıda bolady.
Turǵyn úıge menshik quqyǵynyń paıda bolýy úshin negiz osy tarmaqtyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen turǵyn úıdiń qunyn tolyq tóleý bolyp tabylady.
2. (Osy tarmaq turǵyn úı óteýsiz berilgen jaǵdaıda toltyrylady).
1) «Menshik ıesiniń ókili» turǵyn úıge menshik quqyǵyn beredi, al «Satyp alýshy» jáne onymen birge turaqty turatyn barlyq otbasy músheleri, onyń ishinde ýaqytsha bolmaǵan adamdar__________________
____________________________________________________________________
(otbasy músheleriniń T.A.Á.)
mynadaı mekenjaı boıynsha ornalasqan_________________________________
____________________________________________________________________
turǵyn úıdi ortaq birlesken jeke menshikke satyp alady.
2) Turǵyn úı mynalardan turady:
jalpy alańy ____ m2, onyń ishinde turǵyn alańy ___ m2, turǵyn emes alańy ___ m2.
3) Turǵyn úı menshikke satyp alynǵanda «Satyp alýshyǵa» kondomınıým obektisiniń ortaq múlkindegi úles beriledi.
4) Turǵyn úıdiń quny ___________________________________________
(tsıfrlarmen jáne jazýmen)
teńge somasynda dep belgilengen.
5) Turǵyn úıge menshik quqyǵy ol tirkeý organynda tirkelgen kúninen bastap paıda bolady.
Osy shartqa Taptardyń qol qoıýy turǵyn úıge menshik quqyǵynyń paıda bolýyna negiz bolyp tabylady.
3. Taraptardyń quqyqtary men mindetteri:
1 «Menshik ıesiniń ókili»:
1) «Satyp alýshyǵa» sotqa bergenge deıin kúntizbelik otyz kún buryn habarlama jibere otyryp, azamat turǵyn úıdiń qunyn tólem kestesi boıynsha tólemegen jaǵdaıda osy shartty sot tártibinde buzýǵa;
2) osy shart boıynsha tólemniń ýaqytynda jáne tolyq aýdarylýyna baqylaýdy júzege asyrýǵa quqyly.
2. «Satyp alýshy»:
1) turǵyn úıdiń tolyq qunyn tóleı otyryp ne turǵyn úıdi óteýli satyp alǵan kezde on jyl merzimge deıin bólip-bólip tóleý arqyly jekeshelendirýge;
2) turǵyn úıdi bólip-bólip óteýli satyp alǵan kezde jekeshelendiriletin turǵyn úıdiń qunyn merziminen buryn óteýge;
3) turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty jasaý men ony buzýǵa deıingi ýaqyt aralyǵynda memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi paıdalanǵany úshin menshik ıesiniń ókiline tólemniń somasyn qaıtara otyryp, óziniń bastamasy boıynsha osy shartty buzýǵa quqyly.
3. «Menshik ıesiniń ókili»:
1) «Satyp alýshyǵa» sotqa bergenge deıin kúntizbelik otyz kún buryn sot tártibinde osy shartty buzý týraly habarlama berýge;
2) osy shart boıynsha, onyń ishinde on jylǵa deıin bólip-bólip tóleý tártibinde turǵyn úı qunynyń tólemin qabyldaýǵa;
3) turǵyn úıdiń qunyn bólip-bólip tóleýdi kózdeıtin turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty buzǵan kezde turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartty jasaý men ony buzýǵa deıingi ýaqyt aralyǵynda memlekettik turǵyn úı qorynan turǵyn úıdi paıdalanǵany úshin turǵyn úıdiń qunyn tóleý úshin tólengen somany shegere otyryp, turǵyn úıdi jekeshelendiretin azamattarǵa turǵyn úıdiń qunyn óteý úshin engizilgen somasyn qaıtarýǵa;
4) turǵyn úıdiń qunyn tolyq tólegen kezde memlekettik turǵyn úı qorynan turyp jatqan turǵyn úıdi «Satyp alýshynyń» menshigine berýge (turǵyn úıdi óteýli satyp alǵan kezde);
5) memlekettik turǵyn úı qorynan turyp jatqan turǵyn úıdi «Satyp alýshynyń» menshigine berýge (turǵyn úıdi óteýsiz satyp alǵan kezde) mindetti.
4. «Satyp alýshy»:
1) turǵyn úıdi óteýli satyp alǵan kezde tóleýge;
2) turǵyn úıdi bólip-bólip tóleýmen óteýsiz satyp alǵan kezde osy shartpen belgilengen turǵyn úıdiń qunynan otyz paıyzdan kem emes mólsherde bastapqy jarna engizýge, sondaı-aq osy shartqa qosymshaǵa sáıkes turǵyn úıdiń qunyn tóleý kestesi boıynsha turǵyn úıdiń qunyn tóleýge;
3) osy shart boıynsha óziniń quqyqtary men mindettemelerin úshinshi tulǵalarǵa bermeýge;
5) «Menshik ıesiniń ókili» suraý salǵan kezde turǵyn úıdiń quny tólengenin rastaıtyn qujattardy usynýǵa;
6) turǵyn úıdi óteýli satyp alǵan kezde turǵyn úıdiń quny tolyq tólengennen keıin turǵyn úıdi menshikke qabyldaýǵa mindetti.
4. Osy shart birdeı zańdy kúshi bar memlekettik jáne orys tilderinde «Satyp alýshy», «Menshik ıesiniń ókili» úshin eki danada jasalady jáne ol Taraptar qol qoıǵan sátten bastap kúshine enedi.
«Menshik ıesiniń ókili» «Satyp alýshy»
___________________________ ________________________
___________________________ ________________________
(derektemeleri) (derektemeleri), M.O.
Turǵyn úıdi jekeshelendirý týraly shartqa qosymsha
Turǵyn úıdiń qunyn tóleý kestesi
20__ jylǵy
№ Tólenetin soma
(teńgemen) Tóleýdiń tıisti merzimi
(kúni, aıy, jyly) Tóleýdiń naqty merzimi
(tólemdi rastaıtyn túbirtektiń nemese qujattyń nómirin kórsete otyryp)
1 20 j. « » qańtar 20 j. « » №
2 20 j. « » aqpan 20 j. « » №
3 20 j. « » naýryz 20 j. « » №
4 20 j. « » sáýir 20 j. « » №
5 20 j. « » mamyr 20 j. « » №
6 20 j. « » maýsym 20 j. « » №
7 20 j. « » shilde 20 j. « » №
8 20 j. « » tamyz 20 j. « » №
9 20 j. « » qyrkúıek 20 j. « » №
10 20 j. « » qazan 20 j. « » №
11 20 j. « » qarasha 20 j. « » №
12 20 j. « » jeltoqsan 20 j. « » №
