QR Prezıdentiniń Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda sóılegen sóziniń tolyq mátini

ASTANA. KAZINFORM – Aqordanyń baspasóz qyzmeti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq quryltaıdyń «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» atty úshinshi otyrysynda sóılegen sóziniń tolyq mátinin jarııalady.

Qurmetti qaýym!

Ardaqty aǵaıyn!

Eń aldymen, men barshańyzǵa Kórisý kúni qutty bolsyn degim keledi. Qystan aman-esen shyqqan týǵan-týys, aǵaıyn bir-birimen qaýyshyp jatyr. El arasynda Kórisý kúni elimizdiń batys aımaǵyna tán mereke degen túsinik bar. Biraq bul qazaqtyń kóneden kele jatqan dástúri ekenin umytpaýymyz kerek. Sondyqtan biz tutas el bolyp, Naýryz meıramyn osy kúnnen, ıaǵnı Kórisý kúninen bastap toılaǵanymyz jarasymdy bolary sózsiz.

Bıyl Ulystyń Uly kúni qasıetti Oraza aıynyń alǵashqy kúnderimen tuspa-tus kelip otyr. Ulttyq quryltaı da Áz-Naýryz qarsańynda ótip jatyr. Ulystyń uly kúni tabıǵat pen tutas tirshilik jańarady. Al quryltaıda qoǵamdyq qundylyqtardy jańǵyrtý úshin mańyzdy qadamdar jasalady. Jańarý men jańǵyrý jaqsylyqqa jol ashady. Sondyqtan quryltaı músheleriniń jylyna bir ret alqaly jıynda bas qosýy ıgi dástúrge aınaldy.

Alǵashqy otyrys ult uıasy Ulytaý jerinde ótse, byltyr kıeli Túrkistanda jınaldyq. Búgin taǵy bir tarıhı ólke – Atyraý oblysyna kelip otyrmyz. Úshinshi otyrystyń Jaıyq jaǵasynda ótip jatqany tegin emes. Áıgili Saraıshyq qalasy osy jerge tıip tur. Bul shahar Ulyq ulystyń, keıin Qazaq handyǵynyń mańyzdy ákimshilik jáne saýda ortalyǵy bolǵany tarıhtan belgili. Uly Jibek Jolynyń boıynda turǵan qala bir kezderi aıryqsha geostrategııalyq ról atqarǵan. Batys pen Shyǵystyń ekonomıkalyq, saıası, mádenı qarym-qatynasyna erekshe yqpal etken. Ataqty handarymyz osy jerge ordasyn tigip, el bılegen. Birqatary Saraıshyqta máńgilik mekenin tapqan. Tarıhshylardyń paıymdaýynsha, Qazaq handyǵyn qýatty memleketke aınaldyrǵan Qasym han osynda jerlengen. Bir sózben aıtsaq, Saraıshyq – tól shejiremizde aıryqsha orny bar kıeli shahar.

Biz eldigimizdiń negizin qalap, ony urpaqqa tabystaǵan babalar rýhyna taǵzym etemiz. Alaıda ótkenimen ǵana ómir súretin jurt órkenıetti el bola almaıdy. Ult sapasyn jaqsartamyz desek, bir el bolyp jańa qundylyqtar júıesin qalyptastyrýymyz qajet. Quryltaı – eshqashan toı toılap, áńgime-dúken quratyn jıyn bolǵan emes, keleshekte de ondaı bolmaıdy.

Aldyńǵy eki otyrysta elimizdi damytýǵa qatysty mańyzdy bastamalar kóterildi. Onyń birazy oryndaldy. Jalpy, ózgerister barlyq salada bolyp jatyr. Men byltyr kúzdegi Joldaýymda jańa ekonomıkalyq saıasatqa kóshetinimizdi aıttym. Aqpannyń basynda Úkimet aýysty, jańa mindetter júkteldi. Degenmen naǵyz damyǵan el bolý úshin tek ekonomıkalyq maqsat qoıý jetkiliksiz.

Áleýmettik, sharýashylyq, ıdeologııalyq jáne basqa da salalardaǵy baǵdarymyzdy aıqyndap, naqty sharalardy qolǵa alýymyz kerek. Sondyqtan bıyl Ulttyq quryltaıdy jyldaǵydaı jazda emes, erterek ótkizip otyrmyz. Osy oraıda birqatar ózekti máselege arnaıy toqtalǵym keledi.

Eń aldymen, halyqtyń bereke-birligin saqtaý eldigimiz úshin asa mańyzdy. Bul týraly únemi aıtyp júrgenimdi bilesizder. Yntymaǵy jarasqan, ortaq maqsatqa uıysqan ult eshqashan utylmaıdy. eshteńeden qur qalmaıdy. Bul iste zııaly qaýym aıryqsha ról atqarady. Ásirese, elge sózi ótetin aǵa býynnyń orny bólek. Olar – qazaqtyń qaımaǵy, ulttyń maqtanyshy. Eldiń tutastyǵy zııaly qaýymnyń birliginen bastalady. ıAǵnı, aldymen el aǵalarynyń arasynda aýyzbirshilik bolýy kerek. Olar urpaqqa ónege bolatyn kesek áńgime aıtýy qajet. Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy, Ulttyq quryltaıdyń múshesi Mereke Qulkenov jaqynda osy másele týraly oryndy pikir bildirdi. Halqymyzdyń kórnekti tulǵalary birin-biri moıyndap, ózara qurmet kórsete bilse, ultymyz uıysa túsedi dep aıtty.

Qazir ertede ótken oqıǵalarǵa, belgili bir tulǵalarǵa qatysty talqylaý kóbeıip barady. Qalamgerlerimiz, tipti, Shyńǵys hannyń tegi kim dep, aıtysyp-tartysyp jatatyn boldy. Keńes zamanyndaǵy tulǵalardy, ásirese, Alash kósemderi men Keńes qaıratkerlerin salystyryp, bir-birine qarsy qoıady. Dál osyndaı sóz tartystarynyń aqıqatyna jetý qıyn, jetkenniń ózinde el ishine iritki salatyn mundaı daý-damaıdyń esh qajeti joq. Ár dáýirdiń óz ereksheligi bar. Árbir tulǵa óziniń kózqarasyna, dúnıetanymyna qaraı jáne óz qoǵamynyń múddesine sáıkes elge qyzmet etti. Olar, ıaǵnı, sol zamannyń qaıratkerleri bir kezderi ustanǵan baǵytyna bola daýlassa, endigi urpaq kimniń isi durys, kimdiki burys dep daýryǵyp júr. Jalpy, burynǵy jáne qazirgi tarıhtyń túrli kezeńderin, tulǵalaryn bir-birine qarsy qoıýǵa bolmaıdy. Túptep kelgende, munyń bári – bizdiń tarıhymyz. Bul – halqymyzdyń júrip ótken joly. Sol sebepti, qalaı desek te, tarıhymyzǵa shynaıy kózben qarap, ony sol qalpynda qabyldaýymyz kerek.

Ult jylnamasy eldi biriktiretin faktor bolýǵa tıis. Ashyǵyn aıtýymyz kerek, biz tarıhqa kelgende kóbinese emotsııaǵa berilip ketemiz. Ótken zamandy orynsyz qazbalaý jaqsylyq ákelmeıdi, onyń paıdasynan góri, zııany kóp. «Óspeıtin eldiń balasy ónbeıtin daýdy qýady» dep beker aıtpaǵan. Ótken is ótti, endi ony eshkim ózgerte almaıdy. Ýaqyt eń ádil tóreshi ekenin umytpaıyq. Bizge bitpeıtin daý-damaı emes, myzǵymas yntymaq pen birlik kerek. Qazirgi tarıhı kezeńde halqymyzdyń sózi de, isi de – bir bolýy qajet. Sondyqtan zııaly qaýym, eń aldymen, elimizdiń birligin nyǵaıtýǵa basa nazar aýdarǵany jón.

Aǵa býyn jas urpaqqa jol nusqap, baǵyt-baǵdar berýi kerek. Elimizde kózi ashyq, kókiregi oıaý, oıy ushqyr, bilimdi jastar kóp. Biz olardyń boıyna asyl qasıetterdi sińirýimiz qajet. Uly Abaıdyń «Birińdi qazaq, biriń dos, kórmeseń, istiń bári – bos» degen sózi áli de ózekti bolyp tur. Men zııaly qaýym ókilderiniń bir-birine árdaıym tilektes bolǵanyn qalaımyn. Ózara janashyr bolý, túptep kelgende, elge janashyr bolý degen sóz. Taǵy da qaıtalap aıtqym keledi: usaq-túıek áńgimeni qoıý qajet.

Qazaqty bólip-jarýǵa bolmaıdy. Biz jalpyulttyq deńgeıde oılaýǵa umtylýymyz kerek. Mysaly, árbir qazaq ata-babasyn qurmetteıdi, rýhyna taǵzym etedi. Sondyqtan shejire bizdiń mádenı kodymyzdyń ajyramas bóligine aınalǵan. Biraq biz tek qana osy túsinikpen shektelip qalmaýymyz qajet. Eń bastysy, bul máseleni eshqashan saıasatpen aralastyrýǵa bolmaıdy.

Sońǵy kezde ata-babasynyń, jerlesiniń esimin ulyqtaýdy surap, ujymdyq hat jazý ádetke aınalyp barady. Atasyna eskertkish qoıýdy, kóshege atyn berýdi ótinetinder kóbeıdi. Bul – jaǵymsyz jaǵdaı. Mundaı ustanymdar elimizdiń birtutas ıdeologııalyq keńistigine zııan keltiredi. Urpaq tárbıesine kesirin tıgizedi. Tipti, shetelde bizdi kóne zamanǵa jáne keńestik kezeńge qatysty monýmentter qaptaǵan «Eskertkishter eli» dep aıtatyn boldy.

Onomastıka salasynda belgili tarıhı tulǵalarmen qatar, jalpyulttyq qundylyqtar da nazardan tys qalmaýǵa tıis. Táýelsizdik, respýblıka, birlik sııaqty memlekettiligimizdiń basty tuǵyry sanalatyn negizgi uǵymdarǵa basa mán berý kerek. Eldigimizdi saqtaımyz, myqty memleket bolamyz desek, osynyń bárin esten shyǵarmaǵan abzal.

Shyn máninde, jeke múddesin emes, el múddesin bárinen bıik qoıatyn azamattar urpaqqa úlgi bolýy qajet. Ásirese, qazirgi geosaıası jaǵdaıda bul mindet asa mańyzdy ekenin umytpaǵan jón. Osy oraıda men áıgili qalamger, kórnekti memleket qaıratkeri Ábish Kekilbaevty aıryqsha atap ótkim keledi. Ol – rýhanııat salasynda, memlekettik qyzmette erekshe qoltańbasyn qaldyrǵan birtýar tulǵa, klassık jazýshy. Men Ábekeńmen qyzmettes boldym, jaqyn aralastym. Ábish Kekilbaıuly naǵyz taý tulǵaly azamat edi. Ol ishki mádenıeti óte joǵary jan bolatyn. Eshqashan bireýdi bireýge qarsy qoımaıtyn, bárine súıispenshilikpen qaraıtyn. Ár aımaqtan ózine sálem berýge kelgen azamattarǵa esigi qashanda aıqara ashyq edi. Onymen tildesken adamdar rýhtanyp, qanattanyp shyǵatyn. Ábekeń usaq-túıek áńgimege berilmeıtin, jalpy adamzatqa ortaq máseleler týraly oılanyp, tolǵanatyn. Bir sózben aıtsaq, Ábish Kekilbaev naǵyz zııaly adam, kemeńger tulǵa boldy.

Sondaı-aq búgin ortamyzda Quryltaı múshesi, asa kórnekti mádenıet qaıratkeri, Qazaqstannyń Eńbek Eri Іlııa Jaqanov otyr. Іlekeń de – naǵyz memleketshil tulǵa, zııaly qaýym ishindegi asa bedeldi aǵamyz. Árdaıym salmaqty oı, salıqaly pikirimen elge syıly bolyp júrgen ardaqty azamat. Biz halqymyzdyń osyndaı perzentterin, olardyń ómir jolyn jan-jaqty dáripteýimiz kerek, laıyqty qurmet kórsetýimiz qajet.

Kelesi másele. Tilimizdiń qoldaný aıasyn keńeıte túsý memlekettik saıasattyń basty baǵyty bolyp qala beredi. Bul – biz úshin myzǵymas ustanym. Elimizde qazaq tiline degen suranys jyl ótken saıyn artyp keledi. Qazaq tili bıznestiń, ǵylym men tehnıkanyń tiline aınala bastady. Bul úrdisti odan ári damytýdyń eń tıimdi ári tóte joly – aǵartýshylyq. Qazir iri kitap dúkenderinde qazaq tilindegi týyndylardyń úlesi arta tústi. Sońǵy kezde baspagerlerdiń jańa býyny álemdik bestsellerge aınalǵan shyǵarmalardy aýdaryp júr. Kóptegen kitaptardy shyǵaryp jatyr. Aýdarylǵan kitaptardyń ishinde kórkem ádebıet qana emes, iskerlik baǵyttaǵy týyndylar da kóp. Memlekettik saıasattyń máni – osynda.

Eshkimdi májbúrlemeı, kúndelikti ómirdegi qajettilikti arttyrý arqyly tilimizdiń tuǵyryn nyǵaıta beremiz. Memlekettik tilge qatysty qur sózden eshteńe shyqpaıdy. Eń bastysy, naqty is bolýy kerek. Osy tusta, halyqaralyq «Qazaq tili qoǵamy» týraly erekshe atap ótkim keledi. Qazir Ulttyq quryltaıdyń múshesi Raýan Kenjehanuly bastaǵan jańa býyn ókilderi uıym tizginin qolǵa aldy. Men qoǵamnyń «Qazaq tili» endaýment qoryn qurý týraly usynysyn qoldadym. Osy jaqsy bastamany qolynda qarjysy bar azamattar jalǵastyryp áketti. Tilimizge qamqorlyq tanytqan jandarǵa erekshe rızashylyǵymdy bildiremin. Qaltaly, janashyr azamattar qordy ulǵaıtýǵa úles qosady dep senemin.

Men ekonomıkany damytý úshin «Kreatıvti ındýstrııanyń» mán-mańyzy zor ekenin únemi aıtyp júrmin. Bul memlekettik tildiń bolashaǵy úshin de óte mańyzdy. Qazaq tilin damytamyz desek, qazirgi zamanǵy ádis-tásilderdi barynsha tıimdi paıdalanǵan durys. Tek aqparattyq tehnologııanyń paıdaly jaǵyn alyp, zııandy jaǵynan saq bolǵan jón. Ashyǵyn aıtsaq, ınternetti talǵamsyz paıdalaný bala tárbıesine teris yqpal etip jatyr. Bul – ókinishke qaraı, aqıqat. Balalar túgili, ata-analar da áleýmettik jelidegi maǵynasyz kontentke tym áýes.

Biz, eń aldymen, jastardy kitap oqýǵa baýlýymyz kerek. Sonda jappaı kitap oqıtyn ultqa aınalamyz. Táýelsizdik kezeńinde elimizde kitaphana isi kenjelep qaldy. Toqsanynshy jyldardaǵy alasapyran ýaqytta myńdaǵan kitaphana jabyldy. Mıllıondaǵan kitap qorynan aıyryldyq. Sońǵy jyldary jaǵdaıdy túzeý úshin áreket jasalyp jatyr.

Kitaphana – memlekettiń, ulttyń negizgi jady. Elimiz úshin qundy tarıhı derekter men materıaldardyń deni kitaphanada saqtalady. Sondyqtan kitaphana isin damytýǵa beı-jaı qaraýǵa bolmaıdy. Kitap oqyrmanǵa qoljetimdi bolýy kerek. Ózderińizge málim, men byltyr Túrkistanda ótken quryltaıda elimizde táýlik boıy jumys isteıtin zamanaýı kitaphana salý týraly aıttym. Ondaı kitaphanalar kóptegen elde bar. Meniń tapsyrmammen Almatyda jáne Astanada kóp uzamaı osyndaı tamasha ǵımarattar boı kótermek. Jalpy, bul salany jetildirý úshin basqa da aýqymdy sharalardy qolǵa alý qajet. Almatyda keıbir kitaphanalar zaman talabyna saı jańǵyrtyldy. Onda jastardyń shyǵarmashylyqpen aınalysyp, bilimin ushtaýyna tolyq múmkindik bar. Oblys ákimderi osy jaqsy tájirıbeni jalǵastyrýy kerek.

Kitapqumarlyq – jaqsy qasıet. Mysaly, kóptegen memleket Ulttyq kitap kúnin atap ótedi. Bórihan Nurmuhamedov, Aıdos Sarym, Danııar Áshimbaev bastaǵan quryltaı músheleri osyndaı bastama kóterdi. Men olardyń Ulttyq kitap kúnin belgileý týraly usynysyn qoldaımyn. Biraq ony mazmundy etip ótkizý qajet. Mysaly, túrli is-sharalar uıymdastyryp, arnaıy jármeńkeler ótkizý qajet. Shyn máninde, ozyq oıly ult bolýdyń eń tóte joly – kitap oqý. Sondyqtan kitap oqý mádenıetin qoǵamda barynsha ornyqtyrýymyz kerek.

Biz bolashaqqa senimmen qadam basý úshin tól tarıhymyzdyń aýqymy keń ekenin tolyq sezinip, mádenı muramyzdy saqtap, ony dáripteýimiz qajet. Qazaqstan – Uly daladaǵy kóshpendiler órkenıetiniń tikeleı murageri. Jer júzine Altyn Orda degen atpen tanylǵan áıgili Joshy Ulysy Ortalyq Eýrazııanyń baıtaq dalasyndaǵy eń qýatty memleket retinde moıyndalǵan. Osy ortaǵasyrlyq derjavanyń geosaıası murasy birqatar Eýrazııa memleketiniń, sonyń ishinde Qazaq handyǵynyń qurylýyna negiz boldy. Ulyq Ulystyń jerinde san alýan etnos jáne din ókilderi bir shańyraqtyń astynda ómir súrdi. Túrli mádenıetter ózara astasyp, memleket qurý isiniń biregeı úlgisi qalyptasty.

Joshy áýleti 6 ǵasyr boıy Ortalyq Eýrazııanyń taǵdyryna tikeleı yqpal etti. Ulan-ǵaıyr aýmaqta birtutas órkenıet qurýǵa umtyldy. Joshy ulysy Uly dalany meken etken halyqtardyń san ǵasyrlyq damý baǵdaryn aıqyndap otyrdy. Ulyq ulys memleketti basqarý isin jańa deńgeıge kóterdi. Onyń Rım ımperııasymen uqsastyǵy da – osynda.

Bıyl Joshy ulysynyń negizi qalanǵanyna 800 jyl toldy. Búgingi jıynymyz da osy mereıli beleske tuspa-tus kelip otyr. Munyń zor sımvoldyq máni bar. Biz asta-tók toı jasaýǵa emes, salmaqty zertteý júrgizýge basa mán berýimiz kerek. Joshy ulysy Qazaqstannyń memlekettilik dástúrinde aıryqsha oryn alady.

Elimizdiń ótkeni, búgini men bolashaǵy onyń tarıhı murasymen tyǵyz astasyp jatyr. Endeshe, Altyn Orda týraly halyqaralyq arenadaǵy túsinik Qazaqstanmen tikeleı baılanysty bolýy kerek. Jaqynda Altyn Ordanyń tarıhy jáne áıgili tulǵalary týraly kóp serııaly derekti fılm túsirý úshin tıisti jumystar bastaldy. Oǵan sheteldiń tanymal mamandary tartylyp jatyr. Fılm belgili halyqaralyq platformalar arqyly kórsetilýi kerek. Jalpy, elimizdi álemge tanytý úshin Altyn Orda brendin jan-jaqty jáne keńinen paıdalaný qajet. Ony tolyq zertteý úshin tabandy jumys isteý kerek. Bul baǵytta biraz sharýa atqaryldy. Meniń bastamammen Joshy Ulysyn zertteıtin ǵylymı ınstıtýt quryldy.

Qazir Qazaqstannyń jeti tomdyq jańa akademııalyq tarıhyn jazý úshin naqty jumys júrgizilip jatyr. Oǵan 250-den astam ǵalym, sonyń ishinde 60 sheteldik maman jumyldyryldy. Akademııalyq basylymnyń osyndaı úlgisin ázirleý tájirıbesinde alǵash ret Joshy ulysyna jeke tom arnalmaq. Ony daıyndaýǵa Reseıdiń kórnekti tarıhshysy Vadım Trepavlov ta atsalysty. Ókinishke qaraı, ol jaqynda ómirden ozdy. Biraq Vadım Trepavlov óte qundy zertteý materıaldaryn ázirlep, ony kóptomdyqtyń redaktsııalyq alqasyna tabystap ketti. Bul – Qazaqstan men Reseıdiń tarıhı mektepteri arasyndaǵy tıimdi yqpaldastyqtyń jarqyn kórinisi.

Byltyr Qazaqstan ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar komıtetine múshe bolyp saılandy. Mundaı múmkindikti utymdy paıdalanýymyz kerek. Altynemel jáne Barsakelmes ıÝNESKO muralary tizimine engizildi. Rýhanı mańyzy bar jumysty jalǵastyrý qajet. Elimizde qaıtalanbas tabıǵı jáne tarıhı mekender kóp. Osyndaı teńdesi joq oryndardyń biri – bizdiń ulttyq maqtanyshymyz bul – Ústirt qoryǵy. Ondaǵy tylsym tabıǵat kórinisteri týrısterdiń erekshe qyzyǵýshylyǵyn týǵyzady. Sheteldiń tanymal kásibı fotograftary ony sýretke túsirý úshin alystan arnaıy keledi.

Bul jerdegi taǵy bir tańǵajaıyp mura – jerasty meshitteri. Batys aımaqta osyndaı 20-dan astam meshit bar. Tarıhı nysandar ártúrli kezeńde salynǵan jáne bir-birinen ózgeshe. Munyń ózi elimizdiń rýhanı keńistiginde erekshe dástúrler bolǵanyn jáne tamyry tereńde jatqanyn kórsetedi. Biz onyń bárin muqııat saqtap, jer júzine tanytýymyz qajet. Men tıisti memlekettik organdarǵa Ulttyq komıssııamen birlesip, osy nysandardy ıÝNESKO muralary tizimine qosý jónindegi jumysty bastaýdy tapsyramyn.

Qazaqstandy «Tańbaly tastar mekeni» dep beker aıtpaıdy. Eshkiólmes jotasy – Eýrazııa qurlyǵyndaǵy petroglıfi eń kóp jerdiń biri. Arpaózen, Quljabasy, Saýysqandyq saılarynda kóptegen tarıhı sýret saqtalǵan. Bul jádigerler – Dala órkenıetiniń san myń jyldyq shejiresi. Sońǵy jyldary qurylysqa qajet degen jeleýmen keıbir jádigerlerimiz búlinip jatyr. Biz teńdessiz tarıhı nysandarymyzdy joıýǵa jol bermeı, muqııat qorǵaýymyz kerek. Quzyrly organdarǵa tıisti shara qabyldaýdy tapsyramyn. Qajet bolsa, zańnamaǵa ózgeris engizý máselesin qarastyrǵan jón.

Biz baı tarıhı-mádenı muralarymyzdy saqtaý úshin arheologııa salasynda tártip ornatýymyz kerek. Elimizde kásibı arheologtar tapshy, arheologııalyq qazba júrgizý úshin lıtsenzııa berý isinde sheshimin tappaǵan túıtkilder bar. Conyń saldarynan Qazaqstandy arheologııa salasyndaǵy kúmándi adamdar jaılap aldy. Olar qurylys fırmalaryna jekelegen jer telimderiniń tarıhı-arheologııalyq mańyzy joq degen jalǵan ǵylymı qorytyndylar berip júr. Osy qyzmeti úshin qyrýar aqsha alady.

Dál sol sııaqty «qaraqshy-arheologtar» máselesi de bar. Sońǵy jıyrma jyl ishinde elimizdegi asa mańyzdy arheologııalyq eskertkishterdiń kóbi ábden tonaldy. Tipti, elimizdiń aýmaǵynan tabylǵan qundy jádigerlerdi Qazaqstandaǵy, sheteldegi jeke kollektsııalardan jáne álemniń ártúrli murajaılarynan kóretin boldyq. Bul máseleni shuǵyl qolǵa alý kerek. Atap aıtqanda, arheologııa salasyna qatysty zańdardy jetildirý, lıtsenzııa berý isin retteý jáne arheologııalyq qazba jumystaryn zańsyz júrgizgeni úshin jazany kúsheıtý qajet. Tarıhı-mádenı mura sanatyna kiretin nysandarǵa restavratsııa jasaý isin retke keltiretin sharalardy kúsheıtken jón. Tarıhı jádigerlerimizdi shetel murajaılarynan Qazaqstanǵa qaıtarý jumystaryn jandandyrý da mańyzdy. Ondaı múmkindik bolmasa, elimizdegi murajaılarǵa qoıý úshin jádigerlerimizdiń dálme-dál kóshirmesin jasaý kerek. Ártúrli fraktsııanyń ókili ári Quryltaı múshesi sanalatyn Májilis depýtattary bul máseleni sheshýge kúsh-jigerin salady dep senemin.

Endigi másele – ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtý. Men «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatymda Ulystyń uly kúnin búkil el bolyp jańasha atap ótetinimizdi aıttym. Jaqynda osyǵan baılanysty arnaıy tujyrymdama qabyldandy. Árıne, búkil álem jurtshylyǵymen birge qarsy alatyn Jańa jyl merekesinen bas tartpaımyz. Biraq Áz Naýryzdyń mártebesin kóterip, mazmunyn baıyta túsemiz. Mysaly, Kórisý kúninen bastalatyn meıram kezinde ár kúnniń óz ataýy bolady. Sonyń biri Ulttyq kıim kúni dep atalady. Basqa jurt qazaqty kıiminen tanıtyn bolýy kerek. Men byltyr aýyzashar bergen kezde osy máselege arnaıy toqtaldym.

Keıbir iri kompanııalar men oqý oryndary ulttyq naqyshta kıiný úrdisin engizip jatyr. Bul – óte oryndy bastama, ony qoldap, aýqymyn keńeıte túsken jón. Ásirese, qazirgi tańda mundaı qadamdardyń mán-mańyzy aıryqsha. Sebebi sońǵy jyldary el ishinde qara kıinip, tumshalanyp júretin adamdar paıda bolǵany barshańyzǵa málim. Olar – bóten emes, óz azamattarymyz. Halqymyzdyń dúnıetanymynda qara kıinip júrý degen atymen bolmaǵan. Bul – elikteýshilikten, ásire-dinshildikten týǵan úrdis. Biz salt-dástúrimizden ajyramaýymyz kerek. Radıkaldy neofıttar halqymyzdyń saltynda joq kıim úlgileri arqyly da jat dinı ıdealdardy qoǵamǵa tańýǵa tyrysyp júr. Bul bizdiń dástúrli uǵymdarymyz ben qundylyqtarymyzǵa jasalyp jatqan ashyq shabýyl ekeni anyq. Biz babalarymyzdyń san myńjyldyq dinı ilimi men rýhanı baǵdaryna arqa súıeýimiz kerek. Elimizdiń rýhanı derbestigin saqtap, ony nyǵaıta túsemiz desek, túrki halyqtarynyń kópshiliginiń, sonyń ishinde qazaqtardyń dástúrli dini – sýnnıttik baǵyttaǵy hanafı mázhabyna den qoıýymyz qajet.

Dúnıege aqyl-parasatpen qaraý jáne erkin oılaý sekildi hanafızmge tán qasıetter ıslam órkenıetiniń qaıta órleýine jol ashty. Sondaı-aq bizdiń óńirde óner-ǵylymnyń órkendeýine jáne Ál-Farabı sııaqty uly oıshyldardyń tarıh sahnasyna shyǵýyna yqpal etti. Islam dininiń Uly dala tórinde taralyp, tamyr jaıýyna orasan zor úles qosqan, túrki álemindegi sopylyq ilimniń negizin qalaǵan Qoja Ahmet ıAsaýı muralaryn tereń zerdelep, dáripteýge de aıryqsha nazar aýdarǵan jón. Bul másele boıynsha eń áýeli óz elimizdiń jáne sheteldiń ǵalymdaryn shaqyryp, arnaıy sımpozıým ótkizý qajet.

Osy oraıda, ıAsaýı kesenesine qatysty kóne jádiger týraly aıta ketkim keledi. Islam elderinde áıgili din qaıratkerleriniń beıiti mindetti túrde japqyshpen jabylady. Mádınadaǵy Muhammed Paıǵambardyń qabiri de osylaı búrkelgen. Bul – Islam órkenıetiniń dástúri. Al qasıetti Túrkistandaǵy ıAsaýı qabirinde kópten beri arnaıy japqysh joq. Talaı zamannan kele jatqan kóne japqyshty qalpyna keltirý jumysy biraz jyl buryn bastalyp, aıaqsyz qalǵan. Men quzyrly memlekettik organǵa osy qundy murany tezirek sapaly jóndeýden ótkizip, tarıhı ornyna qaıtarýdy tapsyramyn.

Biz halqymyzdyń rýhanı negizin qurmetteı otyryp, memleketimizdiń zaıyrly el retindegi mártebesin kúsheıte túsýimiz kerek. Qazaqstan óziniń memlekettiligine jáne qoǵamdyq moralyna qaıshy kelmeıtin dinı nanym-senimderdiń, túrli tanymdar men ilimderdiń bárine túsinistikpen qaraıdy. Biraq biz batystyń, ıa bolmasa basqa da kózqaras ıeleriniń yqpalymen tól mádenıetimizge jat ári álemniń dýalıstik negizine kereǵar qundylyqtardy nasıhattaýshylardyń jetegine erip kete almaımyz, ketpeımiz de! Destrýktıvti nasıhattarǵa bizdiń elimizdegi balalar da ilesip ketip júr. Sondyqtan munyń zardap-zalaly óte zor bolýy múmkin. Tarazy basynda óskeleń urpaqtyń rýhanı jaǵynan saý-salamatty bolý máselesi tur. Bizdiń osyǵan qatysty ustanymymyzǵa saıası ahýal da, jer júzinde sánge aınalǵan jańa úrdister de áser ete almaıdy.

Biz dástúrli otbasy qundylyqtaryn tabandy túrde ornyqtyra berýimiz qajet. Islam qaǵıdalaryn óreskel burmalap, qatyp qalǵan dogma retinde qabyldaıtyn otbasylardaǵy áıelderdi kemsitý, tipti qorlaý faktilerine erekshe nazar aýdarǵan jón. Mundaı otbasylardyń turmys-tirshiligi ǵylym men tehnıkanyń jetistikterine toly XXI ǵasyrdyń ómir saltyna múlde úılespeıtin soraqy tyıymdar men tártipterge negizdelgen. Keıbir adamdar ádeıi keri ketýdi qalap, orta ǵasyrlarǵa tán eski tanym-túsinik pen is-áreketke boı uratyn sııaqty kórinedi.

Elimizde qyz alyp qashýdy, kóp áıel alýdy ulttyq dástúr sanap, el ishinde dáriptegisi keletinder bar. Bul – múldem aqtaýǵa bolmaıtyn zańsyzdyq, qarańǵylyq, tipti, masqara tirlik. Órkenıetti qoǵamda ár azamattyń abyroıy, quqyǵy jáne bostandyǵy baǵa jetpes qundylyq bolýy kerek. Sondyqtan mundaı aqylǵa syımaıtyn áreketterdi qatań synǵa alý jetkiliksiz. Oǵan quqyqtyq baǵa berilip, birjola tosqaýyl qoıylýǵa tıis.

«Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar». Ata jolyn saqtaımyz desek, ǵasyrlar boıy babalarymyz ustanǵan asyl dinimizdi saqtaıyq. Dástúrli ıslam – halqymyzdyń ulttyq biregeıligin tanytatyn basty qundylyqtyń biri. Biz ony berik ustaný arqyly ekstremızmge jáne kertartpalyqqa qarsy tura alamyz.

Jurtymyzdyń ózine ǵana tán ereksheligi bar. Biz osy mádenı kodymyzdy saqtap, babalar jolymen júrýimiz kerek. Ulttyq biregeıligimiz memlekettik rámizderde aıqyn kórinis tapqan. Men byltyr aımaqtardyń nyshanyn, ıaǵnı sımvolıkasyn júıelep, biryńǵaı standartqa keltirý qajettigin aıttym. Nyshandardan sol óńirdiń ereksheligimen qatar, elimizdiń bolmys-bitimi de baıqalýǵa tıis. Qazir osy baǵytta naqty jumys jasalyp jatyr. Buǵan mamandar, sarapshylar jáne belsendi azamattar atsalysýda.

Sonymen qatar olar Memlekettik nyshandarymyzdy túgel jańǵyrtý týraly pikir aıtyp jatqanyn bilemin. Bizdiń Kók týymyzda min joq. Onda elimizdiń biregeı bolmysy naqty beınelengen. Ánuranymyz da naǵyz ulttyq rýhty pash etedi. Qazaqtyń Ánurany álemniń ár túkpirinde shyrqalyp júr. Jańa jyldy jaqyndarymyzdyń ortasynda Ánuranmen qarsy alý jaqsy dástúrge aınaldy. Bir sózben aıtsaq, Ánuranymyzdyń sózi de, áýeni de halyqtyń júregine ábden ornyqqan.

Al Eltańbamyzǵa qatysty synı pikirler aıtylyp qalady. Ony Keńes zamanyndaǵy Gerbke uqsatyp jatady. Tym eklektıkalyq, kúrdeli deıdi. Mundaı oıdy el isine beı-jaı qaramaıtyn belsendi azamattar ǵana emes, mamandar da aıtyp júr. Oryndy paıymdar eskerýsiz qalmaýy kerek. Ortaq kelisimge kelgen jaǵdaıda arnaýly komıssııa qurýǵa bolady. Bul komıssııa máseleni jan-jaqty qarastyryp, qoǵamdyq talqylaý ótkizedi. Sosyn Qazaqstannyń jańa Eltańbasynyń jobasyn jasaýǵa ashyq baıqaý jarııalanady.

Ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtýmen qatar, el qorǵaǵan erlerdiń esimin jadymyzda jańǵyrtý da mańyzdy. Qazir kóptegen memlekette ótken kúnniń eleýli oqıǵalaryna qatysty kózqarastar aqparattyq jáne saıası oıynnyń quralyna aınalyp barady. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys eski shejirege aınalǵan saıyn tarıhı jáne áskerı taqyryptaǵy alyp-qashpa ańyz áńgimeler kóbeıe tústi. Qazaqstan árqashan tarıhı shyndyqtyń jáne adamzat jylnamasyndaǵy eń qandy qasap týraly shynaıy kózqarastyń saqtalǵanyn qalaıdy. Kelesi jyly álemde Uly Jeńistiń 80 jyldyǵy keńinen atap ótiledi. Ulttyq quryltaıdyń múshesi, Májilis depýtaty Edil Jańbyrshın durys aıtty, aıtýly datany merekeleýge daıyndyqty qazirden bastaýymyz kerek.

Sońǵy jyldary memleketimiz tarıhı ádildikti qalpyna keltirýge basa mán berip otyr. «Tól shejiremizdiń aqtańdaq betterin» ashý úshin júıeli jumys júrgizilip jatyr. Ótkendi saralap, oǵan shynaıy baǵa berýdiń mańyzy zor. Sol úshin muraǵat materıaldaryn muqııat zertteý qajet. Osy oraıda «Qazaqstannyń qaharman maıdangerleri» jobasyn erekshe atap ótkim keledi. Jobaǵa Qazaqstannyń Eńbek Eri, Májilis depýtaty, Ulttyq quryltaıdyń múshesi Baqtyqoja Іzmuhambetov jetekshilik etedi. Zertteýshiler bul jumyspen otyz jyl boıy tabandy túrde aınalysyp keledi. Osy kezeńde Qazaqstannan shyqqan jaýyngerlerdiń taǵdyry men erligi týraly 56 tom eńbek jaryq kórdi. Onyń 6 tomy maıdan shebinde bolǵan áıelderge arnalǵan.

Jeńistiń 80 jyldyǵyna oraı zertteýler tyń qarqynmen jalǵasady dep senemin. Surapyl soǵys kezindegi aǵa býynnyń óshpes erligi men eren eńbegin urpaq jadynda jańǵyrtý óte mańyzdy. Memleket bul baǵyttaǵy jumysty jalǵastyra beredi.

Málik Ǵabdýllın, Sabyr Rahımov, Álııa Moldaǵulova, Mánshúk Mámetova jáne basqa da batyrlardyń esimi eldi mekenderge, túrli nysandarǵa, kóshelerge berilgen. Ýchılışelerdi, avıatsııa bazalaryn jáne áýejaılardy batyr qyrandarymyzdyń esimimen ataý dástúrge aınaldy. Mysaly, Aqtóbedegi Áýe qorǵanysy kúshteriniń áskerı ınstıtýty Talǵat Bıgeldınovtiń atymen atalady. Qaraǵandydaǵy avıatsııa bazasyna Núrken Ábdirovtiń, Atyraýdaǵy halyqaralyq áýejaıǵa Hıýaz Dospanovanyń esimi berilgen. Bul baǵyttaǵy jumysty jalǵastyrý qajet. Osy oraıda maıdan shebinde erekshe qaharmandyǵymen daralanǵan áıgili ushqysh, Keńes Odaǵynyń eki márte batyry Sergeı Lýganskııdiń erligi laıyqty baǵalanýǵa tıis. Almatynyń bir kóshesi osy qalada týǵan dańqty ushqyshtyń esimimen atalady. Qazaqstan áýe qorǵanysy kúshteriniń Taldyqorǵandaǵy áýe bazasyn da Sergeı Lýganskııdiń atymen ataǵan jón dep sanaımyn.

Sondaı-aq biz kezinde erligi elenbeı qalǵan batyrlarymyzǵa «Halyq qaharmany» ataǵyn berýdi ıgi dástúrge aınaldyrdyq. Eń joǵary áskerı ataq 2022 jyly marqumdar Tóleýǵalı Ábdibekovke, Aleksandr Nesmııanovqa jáne Ybyraıym Súleımenovke berildi. Al 2023 jyly júz jasaǵan aqsaqaldarymyz Ábdiǵalı Qaımoldın men Ivan Gapıch osy mártebeli ataqqa ıe boldy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy batyrlardyń erligi – búgingi jáne bolashaq Otan qorǵaýshylar úshin shynaıy úlgi-ónege.

Elimizdiń jylnamasyna esimi altyn árippen jazylǵan batyrlarymyz az emes. Men halqymyzdyń osyndaı úsh dańqty perzentine jeke toqtalǵym keledi. Maıdanǵa vzvod komandıri retinde attanǵan Saǵadat Nurmaǵambetov soǵysty Berlın túbinde batalon komandıri bolyp aıaqtady. Surapyl soǵystyń barlyq qıyndyǵyn kórgen ol Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri boldy. Aıryqsha qolbasshylyq qabiletimen aty ańyzǵa aınalǵan taǵy bir tulǵa – Baýyrjan Momyshuly. Ol maıdan shebindegi eń qıyn shaıqastarǵa qatysty, batalon, polk, dıvızııa basqardy. Onyń qorshaýdan shyǵý tásili keıin soǵys ónerine «Momyshuly spırali» degen ataýmen endi. Raqymjan Qoshqarbaevtyń óshpes erligi de búginde esh talas týdyrmaıdy. Ol – alǵashqylardyń biri bolyp Reıhstagqa tý tikken batyr.

Men byltyr Ulttyq quryltaıdyń otyrysynda birqatar ordenderdi kórnekti tulǵalarymyzdyń atymen ataý týraly aıtqanymdy bilesizder. Mundaı tájirıbe kóptegen elde bar. Bul otanshyldyqty jáne ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Qazir memlekettik nagradalar júıesin jetildirý úshin naqty sharalar qolǵa alyndy. Bul jumyspen Respýblıkalyq komıssııa aınalysyp jatyr. Elimizde áskerı jáne kúshtik qurylym qyzmetkerlerine arnalǵan «Aıbyn» ordeni bar. Osy mártebeli ordenniń túrli dárejesin Saǵadat Nurmaǵambetovtiń, Baýyrjan Momyshulynyń jáne Raqymjan Qoshqarbaevtyń esimimen ataǵan jón dep sanaımyn. Bul tarıhı ádildikti qalpyna keltirý jolyndaǵy mańyzdy qadam bolmaq. Sol arqyly qaharmandarymyzdyń erligin urpaq jadynda jańǵyrtamyz. Bul bastama osy marapattyń mazmunyn baıyta túsedi. Halqymyzdyń birtýar perzentterine tán erlik rýhy osy ordenderdiń mártebesin bıiktetedi. Sondaı-aq nagrada ıegerlerine Otanymyzǵa qaltqysyz qyzmet etýge erekshe jiger beredi. Men buǵan kámil senemin.

Kelesi másele. Biz jaqsylyqqa jetemiz desek, jaǵymsyz ádetterden arylýymyz kerek. Jaqsydan úırenip, jamannan jırene bilýimiz qajet. ıAǵnı, shyn máninde ozyq ult bolý úshin jaqsylyqqa umtylýmen qatar, elimizdiń ósip-órkendeýine kedergi bolatyn jaman ádet, jaǵymsyz qylyq jáne qaýipti keselden qutylýymyz kerek. Bul – ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrý jolyndaǵy óte mańyzdy qadam. Uly Abaı «Bes nárseden qashyq bol, bes nársege asyq bol» degen. Bul – árıne, eshqashan eskirmeıtin, mán-mańyzyn joǵaltpaıtyn ósıet. Biraq ár zamannyń ózine tán syn-qaterleri bar. Jahandaný úrdisine, jańa tehnologııanyń damýyna jáne basqa da sebepterge baılanysty qoǵamǵa qaýipti jańa keselder paıda boldy. Ásirese, biz mynadaı bes keselmen búkil el bolyp kúresip, birjola tosqaýyl qoıýymyz kerek. Aldymen, esirtki saýdasy, sonyń ishinde sıntetıkalyq esirtki aınalymy. Ókinishke qaraı, bul indet jappaı beleń alyp barady. Tek byltyrdyń ózinde esirtkige qatysty 7,5 myńnan astam qylmys anyqtaldy. Zańsyz aınalymnan 41 tonna esirtki alyndy.

Nashaqorlyq, ásirese, balalar arasynda tez taralyp, jastarymyz ýlanyp jatyr. Esirtkimen kúres belsendi júrgizilmese, erteń bári kesh bolýy múmkin. Qazir esirtki satqan qylmysker qatań jazaǵa tartylady. Meniń usynysym: esirtki zattaryn óndiretin adamdardyń jazasyn barynsha qataıtý kerek. Ony eń aýyr qylmystarǵa teńestirý qajet. Parlamentti bul bastamany qoldaýǵa shaqyramyn.

Men byltyrǵy Quryltaıda balalar men jastardyń densaýlyǵyna, ıaǵnı tutas ulttyń bolashaǵyna orasan zor zııan keltirip jatqan «veıpterdiń» taralýyna tosqaýyl qoıý úshin naqty sharalar qabyldaý qajettigin aıttym. Qazir Parlamentte veıpterdi elge ákelgen, ony óndirgen jáne taratqan adamdardy qylmystyq jaýapkershilikke tartýdy kózdeıtin zań jobasy qaralyp jatyr. Bul qadam búginde sánge aınalǵan osy bir qaýipti keseldiń taralýyn edáýir shektep, betin qaıtaratynyna senimdimin.

Densaýlyqqa zııan ári uıat ádettiń biri – nasybaı atý. Onyń qalaı jasalatyny – belgili, eshqandaı sanıtarlyq talap saqtalmaıdy. Quramynda túrli dertti, sonyń ishinde onkologııalyq aýrýlardy qozdyratyn zattar bar. Nasybaıdy óndirýge jáne taratýǵa 2015 jyly tyıym salynǵan. Biraq áli kúnge deıin kóshede, tipti azyq-túlik dúkenderinde ashyq satylyp jatyr. Quqyq qorǵaý mekemeleri eshqandaı shara qoldanyp jatqan joq. Qazir – HHІ ǵasyr, joǵary tehnologııa men jasandy ıntellekti qarqyndy damyǵan zaman. Al bizdiń azamattarymyz aýzyna nasybaı salyp, qaqyryp-túkirip júredi. Osy jaǵymsyz qylyqty ata dástúri sanaıdy. Shyn máninde, bul – baryp turǵan mádenıetsizdik. Ony toqtatý qajet. Jalpy, nasybaı óndirip, ony taratqany úshin zań júzinde belgilengen jaýapkershilik tym tómen. Qazir osyǵan qatysty zańdarǵa túzetý engizý máselesi qarastyrylyp jatyr. Onda veıp qana emes, nasybaı taratqany úshin de qylmystyq jaýapkershilikke tartý kózdelgen. Bul qadam nasybaıǵa tolyq tyıym salýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq aqparat quraldary arqyly jan-jaqty túsindirý jumysy júrgizilýge tıis. Bul – ult saýlyǵyna da, elimizdiń abyroı-bedeline de kesirin tıgizetin ádet. Biz órkenıetti el bolamyz desek, odan tolyq arylýymyz kerek.

Sol sııaqty taǵy bir qaýipti kesel – lýdomanııa, ıaǵnı qumarpazdyq. Keıbir málimetterge qarasaq, 400 myńǵa jýyq azamat – býkmekerlik keńseler men kazınolardyń turaqty klıenti. Bul – tutas bir qalanyń halyq sanyna para-par kórsetkish. Shyn máninde, lýdomanııa – beıbit kúnde eldiń shyrqyn buzyp jatqan qater. Sonyń kesirinen talaı shańyraq shaıqaldy. Talaı azamat zań buzyp, qylmysqa uryndy. Qumar oıyn úshin qaryzǵa batyp, ózine qol jumsaǵan jandar týraly habarlar, ókinishke qaraı, kún saıyn tarap jatady. Bul dert jas urpaqqa óte úlken zııan keltiredi. Onlaın-oıyndar balalardyń kúndelikti ermegine aınalyp barady.

Quzyrly organdar byltyr ınternet-kazınonyń belgisi bar 4 myńnan astam saıtty buǵattady. Biz nashaqorlyqqa jáne esirtki bıznesine qarsy kúresý úshin keshendi jospar qabyldadyq. Úkimet lýdomanııamen kúreske qatysty dál sondaı jospar qabyldaýy kerek. Qumarpazdyqqa zań júzinde shekteý qoıý qajet. «Amanat» partııasy fraktsııasynyń bastamasymen osy másele boıynsha tıisti zań jobasy ázirlendi. Parlamentte qaralyp jatqan sol jobany osy sessııanyń sońyna deıin qabyldaý qajet. Biz jastardyń qumar oıynǵa salynyp, arzan tabysqa umtylýyna jol bermeýimiz kerek. Adal eńbekpen tapqan tabys qana berekeli bolady.

Turmystyq zorlyq-zombylyq, býllıng pen agressııa da qazirgi ýaqyttaǵy qaterli úrdis. Ashyǵyn aıtsaq, qoǵamda qatigezdik kúsheıip barady. Bireýge til tıgizip, ar-namysyn taptap, tipti, uryp-soǵýǵa daıyn turatyndar az emes. Jedel járdem jáne qoǵamdyq kólik júrgizýshilerine shabýyl jasalǵanyn bilesizder. Adamǵa álimjettik kórsetý, qorlaý durys emes. Mundaı teris áreketterge kóz juma qaraýǵa bolmaıdy. «Aýrýyn jasyrǵan óledi». Sondyqtan biz osy qoǵamdyq dertti jasyrmaı, ashyq aıtýymyz kerek. Azamattarymyz úıde de, túzde de ózin qaýipsiz sezinýge tıis. Bir sózben aıtqanda, qaýipsiz ortada ómir súrýi kerek. Zań men tártip qatań saqtalýǵa tıis, ıaǵnı qoǵamda Zań ústemdigi bolýy qajet. Eń bastysy, biz meıirimdi ári mádenıetti urpaq tárbıeleýimiz kerek.

Taǵy bir kesel, bul – vandalızm. Ókinishke qaraı, qoǵamdyq múlikten bastap, myńjyldyq mádenı muralarǵa deıin – bárin jappaı búldirý keıingi kezde ádetke aınalǵan. Býrabaıdaǵy Jumbaqtasty, Baıanaýyldaǵy Kempirtasty qarańyzdar. Eń jaýhar jerlerimizdiń sulýlyǵy shımaıdyń astynda qalyp jatyr. Úıdegi lıftini, aýladaǵy oıyn alańyn, kóshedegi aıaldamany qıratýdyń qandaı qısyny bar?! Munyń bári – baryp turǵan tártipsizdik, mádenıetsizdik. Órkenıetti eldiń árbir azamaty qoǵam múlkin óz múlkindeı qorǵaýy kerek. Dúnıe júzinde, naqty aıtqanda, Japonııada, Ońtústik Koreıada, Qytaıda, Sıngapýrda jaǵymdy mysaldar kóp, osy elder kópke úlgi bolyp otyr. Al biz nege olardan kem bolýymyz kerek?

Kelesi túıtkil – ysyrapshyldyq. Shyn máninde, yrystyń bastaýy – únemshildik. Damyǵan elderde jaryq pen sýǵa deıin únemdep paıdalaný joǵary deńgeıdegi qoǵamdyq mádenıetke aınalǵan. Al bizde buǵan múlde kereǵar jaǵdaı qalyptasqan. Mıllıondaǵan adamnyń ysyrapshyldyǵy búkil eldiń baılyǵyn jelge ushyrady. Mysaly, sý máselesi. Bizde sýdy únemdeýge baılanysty qalyptasqan dástúr joq. Ony ashyq moıyndaýymyz kerek. Al sý bolashaqtyń baılyǵy ekenin búkil álem moıyndaıdy. Bul – Qazaqstan úshin asa mańyzdy másele. Sebebi elimizde sý tapshylyǵy paıda boldy. Bizde materıaldyq qana emes, rýhanı ysyrapshyldyq ta bar. Ózińdi, elińdi damytýǵa qajetti qanshama altyn ýaqyt ónbeıtin daý-damaıǵa, esh paıdasy joq iske jumsalyp jatyr. Árqaısymyz únemshil ári uqypty bolsaq, elimizdiń berekesi arta túser edi. Urpaqtyń sanasyna osyny sińire berýimiz qajet. Osy derttiń bárinen túbegeıli arylsaq, ultymyzdyń sapasyn jaqsartamyz, ony múlde jańa deńgeıge kóteremiz.

Qoǵamǵa qaýipti keseldermen kúresýge zııaly qaýym, aqparat quraldary, úkimettik emes uıymdar, barlyǵy bir kisideı jumylýy kerek. Muny árbir azamattyń jáne búkil qoǵamnyń mindeti dep túsiný qajet. Sebebi bul – ulttyń bolashaǵyna tikeleı qatysy bar másele.

Kelesi másele. Ulttyq quryltaıda biz mádenı-gýmanıtarlyq salanyń jáne ıdeologııanyń jańa baǵdaryn aıqyndaımyz. Osynyń bári ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtý jáne elimizdi qarqyndy damytý úshin óte mańyzdy. Degenmen ózgeristerdiń basty maqsaty – halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý. Sondaı-aq ár azamattyń jan-jaqty damýyna jaǵdaı jasaý.

Osyǵan oraı ekonomıkany damytatyn jańa múmkindikterdi únemi izdep otyrý kerek. Bizge ájeptáýir mýltıplıkatıvtik nátıje beretin jobalar qajet. Sol úshin Úkimetke bıyl aýqymdy tórt ınfraqurylymdyq bastamany júzege asyrýdy tapsyramyn. Eń aldymen, qazir jumys istep turǵan 55 jylý ortalyǵyn tolyǵymen jóndeý qajet. Uzyndyǵy keminde 6,5 myń shaqyrym bolatyn ınjenerlik júıeni jańǵyrtý kerek. Bul qadam azamattar men kásipkerlerge kórsetiletin kommýnaldyq qyzmettiń sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi.

Baspana – jurttyń turmys sapasyn tanytatyn taǵy bir mańyzdy kórsetkish. Bıyl 1 naýryzdan bastap iske qosylǵan «Otaý» ıpotekalyq baǵdarlamasy el ishinde úlken suranysqa ıe bolyp otyr. Buǵan qosa aýyl jáne aýdan ortalyǵynyń turǵyndaryna arnalǵan jańa turǵyn úı baǵdarlamasyn qolǵa alý kerek. Bul rette áleýmettik turǵyda osal toptaǵy jandar úshin nesıe ósimi 7 paıyzdan aspaýy qajet. Sonymen qatar satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin baspana sanyn birneshe ese kóbeıtýdi Úkimetke tapsyramyn. Jeńildetilgen jańa ıpotekanyń engizilýi jáne jalǵa beriletin turǵyn úıdiń kóptep salynýy qurylys qarqynyn arttyrady. Qurylys salasynda júz myńdaǵan otandasymyz adal eńbek etip júr. Eń bastysy, bul baǵdarlama baspanaǵa muqtaj kóptegen adamnyń úı alýyna jol ashady.

Jol salý jáne ony jóndeý jumystary da ekonomıkanyń damýyna tyń serpin beredi. Mundaı sharalar keminde 12 myń shaqyrym avtokólik jolyn qamtıdy. Sonyń nátıjesinde eldi mekenderge kólikpen qatynaý edáýir jeńildeıdi. Azamattardyń barys-kelisi jandanyp, bıznestiń belsendiligi artady.

Budan bólek, Úkimet gaz tartylǵan eldi mekenderdiń sanyn barynsha arttyrýǵa jáne 1700 shaqyrym gaz jelisin jańǵyrtýǵa tıis. Bul 300 myńnan astam adamdy kógildir otynmen qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Osy ınfraqurylymdyq bastamalardy júzege asyrý barysynda jergilikti bıznes pen otandyq kásiporyndardyń múmkindigin tolyq iske jaratý qajet.

Ekonomıkany dáıekti damytý úshin elimizdiń básekedegi artyqshylyqtaryn túgel paıdalaný kerek. Qazaqstandy Eýrazııa qurlyǵyndaǵy negizgi tranzıttik habtyń birine aınaldyrý úshin batyl qadamdar jasaýǵa tıispiz. Taıaýda biz Sıan qalasynda kólik-logıstıka ortalyǵyn iske qostyq. Qazaqstan men Qytaı bolashaǵy zor bul jobany «Bir beldeý, bir jol» atty jahandyq bastama aıasynda birlesip júzege asyrdy. Dál osy aptada Ázerbaıjanǵa Sıan qalasynan alǵashqy konteıner poıyzy kelip jetti. Jańa logıstıka ortalyǵy Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵdary arqyly tasymaldanatyn júk kólemin edáýir arttyrýǵa yqpal etedi. Biz elimizdiń aýmaǵy arqyly ótetin kólik dálizderin birtindep damytyp, syrtqy saýda aınalymynyń ulǵaıýyna barynsha jaǵdaı jasaýymyz kerek. Sol úshin logıstıka ortalyqtary men qoımalar salyp, temir jol qurylysynyń qarqynyn arttyramyz. Sondaı-aq teńiz tasymalynyń ınfraqurylymyn jaqsartyp, ózgertýge yńǵaıly tarıf saıasatyn júrgizemiz. Munyń bári elimizdiń turǵan jerin barynsha tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beredi. Ekonomıkanyń kóptegen salasyn damytýǵa septigin tıgizedi.

Bolashaǵy zor taǵy bir baǵyt – IT-tehnologııalar. Qazaqstanda osy jyldyń sońyna deıin sýperkompıýter jasap, jańa data-ortalyqty iske qosý josparlanǵan. Biz Kaspıı teńiziniń tabany arqyly talshyqty-optıkalyq baılanys jelisin salýdy kózdep otyrmyz. Bul joba Eýropa men Azııa arasynda taǵy bir tsıfrly dáliz ornatýǵa jol ashady. Men jaqynda «Qazaqstan temir joly» kompanııasynyń Innovatsııa ortalyǵynda boldym. Ortalyq qyzmetiniń arqasynda eńbek ónimdiligin arttyrýǵa, shyǵyndardy azaıtýǵa múmkindik betetin ozyq tehnologııa osy salaǵa engizilip jatyr. Bul jumysqa elimizdiń jáne sheteldiń bilikti IT-mamandary jumyldyryldy.

Temirjoldyń ótkizý múmkindiginiń artýy, janar-jaǵar maıdyń únemdelýi jáne kompanııa tabysynyń kóbeıýi – tsıfrlandyrý isiniń naqty ári kózge kórinetin nátıjesi. Tsıfrly ekojúıeni osylaı qalyptastyrý kerek. Úkimet osy jumystyń aýqymyn keńeıtip, ony ekonomıkanyń barlyq salasyna engizýge tıis.

Taǵy bir másele – bıýdjet qarjysyn únemdeý. Úkimet bul máseleni árdaıym basty nazarda ustaýǵa tıis. Qazir bıýdjettiń kirisi men shyǵysy qaıta qaralyp jatyr. Qarjyny ońdy-soldy jumsaýǵa bolmaıdy, bul – aqıqat. Memlekettik mekemelerdiń bıýdjetin tekserip otyrmasa, shyǵystary ulǵaıa beredi. Muny qatań baqylaýda ustaý kerek. Taǵy da qaıtalap aıtamyn. Qarajat eń qajet jobalarǵa, eń mańyzdy máselelerdi sheshýge jumsalýy qajet.

Men búgin taǵy bir ózekti máselege qatysty oıymdy ortaǵa salǵym keledi. Biz sońǵy jyldary kásipkerlikti damytýǵa aıryqsha mán berip otyrmyz. Basty maqsat – elimizdi aımaqtaǵy ashyq naryqtyq ekonomıkasy bar mańyzdy ortalyqqa aınaldyrý. Osy oraıda, ulttyq býrjýazııaǵa zor mindet júkteledi. Men ulttyq býrjýazııa týraly oı-tujyrymdy osydan 24 jyl buryn Davos ekonomıkalyq forýmynda atap óttim. Bul jerde ulttyq degen sóz kásipkerdiń ultyna emes, onyń azamattyq sana-sezimine qatysty aıtylyp otyr. ıAǵnı, elimizge qoǵam aldyndaǵy joǵary jaýapkershiligin sezinetin jáne Qazaqstandy damytýǵa eleýli úles qosatyn ulttyq býrjýazııa kerek.

Men Memleket basshysy retinde árbir máseleni ashyq talqylaýǵa daıynmyn. Ózderińizge málim, kásipkerlerimizben únemi kezdesip júremin. Bıznes ókilderi belgili bir saladaǵy saıasatty jetildirýge qatysty strategııalyq bastama kóteredi dep senemin. Olar ekonomıkanyń túrli salasyn damytý týraly naqty usynys aıtady dep úmittenemin. Alaıda keıbir kásipkerler aldymen eldiń emes, óziniń máselesin aıtyp qalýǵa tyrysady. Tipti, bıznes-jobasyna qoldaý kórsetýdi, ózine jeńildik berýdi suraıdy. Sol úshin memlekettik organdarǵa tapsyrma berýimdi ótinedi. Bir sózben aıtsaq, baıaǵy, úırenshikti jolymen júrgisi keledi. Óz múddesin bárinen joǵary qoıyp, jeke máselesin memleket esebinen sheshýge umtylady.

Basqa jurtqa qarańyzdar. Kóptegen eldiń, tipti, kórshi elderdiń ózinde iri kásipkerler memleketke alaqan jaımaıdy. Kerisinshe, týǵan elin damytýǵa óz erkimen qyrýar qarjy jumsaıdy. Osy elde kásibin jasap, baıyǵan adamdar qara basynyń ǵana emes, eldiń de qamyn oılaýǵa tıis dep sanaımyn. Olar jeke múddesin qoǵam múddesimen úılestire bilýi qajet.

Elge janashyr isker azamattar bizde de az emes. Mundaı azamattar qoǵamǵa qajetti kóptegen jobaǵa qarjy salyp, ıgi isterdiń basy-qasynda júr. Qaıyrymdylyq jáne volonterlik bastamalarǵa demeýshilik jasap keledi. Memleket te otanshyl azamattardy ózgelerge úlgi etip, olarǵa qoldaý kórsetedi. Árıne, aımaqtarda óz qarjysyna meshit salǵan kásipkerlerdiń nıeti túzý, ony túsinýge bolady. Alaıda jańa mektep, jataqhana, aýrýhana, kitaphana, murajaı nemese sport saraıyn turǵyzý áldeqaıda mańyzdyraq. Munyń saýaby mol. Keıingi urpaq ta osyndaı ıgi isterge alǵys aıtary anyq.

Bıznes ókilderi barlyq salada belsendi bolýy qajet. Muqtaj jandarǵa qolynan kelgenshe kómek kórsetip, árdaıym áleýmettik jaýapkershilik tanytýy kerek. Sonda ǵana, shyn máninde, jańa ulttyq býrjýazııa qalyptasady dep aıta alamyz. Dál osyndaı ulttyq býrjýazııa ókilderi básekege qabiletti ekonomıka qurýǵa jáne halqyna qaltqysyz qyzmet etýge qashanda daıyn bolady.

Qurmetti dostar!

Bizdiń naqty qundylyqtarymyz bolmasa, damý jolynda tyń serpilis jasaýymyz jáne kóshbasshy elder qataryna qosylýymyz neǵaıbyl. Jańa ǵana Bala quqyqtary jónindegi ýákil Dınara Zákıeva halyqaralyq tájirıbeden mysal keltire otyryp, jalpyulttyq qundylyqtar júıesin bekitýdi usyndy. Talqylaý barysynda Dıhan Qamzabekuly, Murat Ábenov, Shaımardan Nurymov jáne basqa da Quryltaı músheleri osy ıdeıany aıtqanyn bilemin. Men qoǵamda jańa etıka qalyptastyrý qajettigin únemi aıtyp júrmin. Alaıda azamattarǵa qandaı da bir qundylyqty kúshpen tańý qıyn, tipti, múmkin emes deýge bolady.

Saıası reformalar zańdarǵa túzetý engizý, ınstıtýtsıonaldyq ózgeris jasaý arqyly júzege asyrylady. Biraq qoǵamdyq etıkaǵa kelgende, zańdardy ózgertý jetkiliksiz. Barynsha muqııat bolýdy talap etetin bul sharýaǵa Ulttyq quryltaı músheleri de belsene atsalysa alar edi. Jasampazdyq rýhynyń qoǵamda tereń ornyǵýy, eskirgen qasań qaǵıdalar men el ishine iritki salatyn jaǵymsyz áreketterdiń kelmeske ketýi óte mańyzdy.

Zııaly qaýymnyń keıbir ókilderi, tipti memlekettik qyzmetshiler de orynsyz baıbalam salyp, aınalasyn synap-mineýdi ádetke aınaldyrdy. Muny doǵarý kerek. Qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi talqylaǵanda baıypty bolǵan jón. Únemi artqa qaraılap, ótken kúnge ókpe arta berýge bolmaıdy. Álem qaýymdastyǵynda laıyqty ornyn ıelenýdi qalaıtyn ult ózin ózgelerden kem sezinýden jáne áleýetin álsiretetin jalǵan túsinikterden arylyp, bolashaqqa nyq senimmen qaraýy kerek.

Men barlyq pikirdi qoryta kele, ulttyń jańa kelbetin aıqyndaıtyn negizgi qundylyqtarǵa toqtalǵym keledi.

Bul, eń aldymen, táýelsizdik jáne otanshyldyq. Ár azamat Otanǵa degen súıispenshiligin sózben ǵana emes, naqty ispen kórsetýi qajet. Táýelsizdiktiń qadir-qasıetin tereń sezinip, ony baǵalaı bilýi kerek. Biz ádiletti memleket pen otanshyl, adal azamattardyń kúsh-jigerin úılestirip jumyldyrý jáne halqymyzdyń mádenı kodyn únemi zaman talabyna saı beıimdep otyrý arqyly ǵana eń mańyzdy mindetimizdi oryndaı alamyz, ıaǵnı qasterli Táýelsizdigimizdi saqtap, nyǵaıta túsemiz.

Biz birtutas ult jáne halyqaralyq qaýymdastyqtyń jaýapty múshesi retinde ulttyq múddemizdi, egemendigimiz ben Táýelsizdigimizdi qorǵaýǵa árdaıym daıyn bolýymyz qajet. Bul, ásirese, álemde «zańnyń kúshi emes, kúshtiniń zańy» degen qaǵıdat ústemdikke ıe bolyp, egemendigi osal memleketterdiń mańdaıyna ózgege kiriptar bolý jazylǵan-mys degen paıymǵa jol berile bastaǵan búgingi zamanda óte ózekti.

Qazir resýrstarǵa, ınvestıtsııaǵa, kólik logıstıkasy men kommýnıkatsııaǵa qyzý talas júrip, jahandyq báseke kúsheıe túskenin barshańyz kórip otyrsyzdar. Halyqaralyq máseleler men olardy retteý joldary týraly, sonyń ishinde aımaqtyq qurylymdardyń ekonomıkalyq jáne saıası túıtkilderdi sheshetin qudireti jaıly burynǵy paıym-túsinikter qazirgi asa kúrdeli ári qarama-qaıshylyqqa toly zamanda tym ásirelengen, tipti, ańǵal kózqaras sııaqty kórinedi.

Bizge álemdegi oqıǵalar jáne olardyń ulttyq múddemizge tıgizetin áseri týraly keshendi taldaý qajet. Bul – quzyrly mekemelerdiń, ǵalymdar men saıasattanýshylardyń mindeti. Elimiz syndarly dıalog, belsendi dıplomatııalyq jáne syrtqy ekonomıkalyq qyzmet arqyly ekijaqty jáne kópjaqty yntymaqtastyqty damyta beredi.

Eýrazııa keńistigindegi jáne Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy yqpaldastyq úderister árdaıym bizdiń basty nazarymyzda bolady. Qazaqstan túrki elderiniń yntymaqtastyǵyn damytýǵa óz úlesin qosady.

Elimizdegi memlekettik apparattyń syrtqy jáne ishki saıasatqa qatysty sheshimderiniń bári popýlızmdi jáne qubylmaly ahýaldardy emes, irgeli jalpyulttyq múddelerdi negizge alýy kerek. Memlekettik deńgeıdegi árbir sheshimdi qabyldar aldynda onyń máni jáne saldary týraly jan-jaqty taldaý jasalýǵa tıis. Halyqaralyq sammıtterdiń qujattar arqyly talapqa saı bekitilip, naqty mindettemeler júkteıtin sheshimderi qaıta qaralmaıtyndyqtan, ásirese, syrtqy saıasat salasyna muqııat bolǵan jón.

Taǵy bir irgeli qundylyq – birlik jáne yntymaq. Bizdiń kúshimiz – birlikte. Jurtymyz basyna túsken taýqymettiń bárin myzǵymas birliktiń arqasynda jeńip keledi. Orasan zor syn-qaterler paıda bolǵan qazirgi zamanda yntymaq-birliktiń mańyzy arta tústi. Qazaqstan – bárimizdiń qasıetti qara shańyraǵymyz. Sondyqtan árbir azamat el taǵdyryna óz taǵdyryndaı qaraýǵa tıis. Bizdiń kúshimiz – yntymaqta. Elimizdiń áleýmettik saıasaty osy qundylyqqa negizdelgen. Memleket te, qoǵam da kómekke shyn muqtaj adamdardy qoldaýǵa qashanda daıyn. Bizdiń eriktilerimizdiń eren eńbegi – janashyr bolýdyń shynaıy úlgisi. Olar kez kelgen sátte ózgelerge rııasyz kóńilmen kómektesýge umtylady. Bıznes ókilderi jáne basqa da azamattarymyz túrli qaıyrymdylyq sharalarǵa belsene atsalysady. Bul da – tileýles bolýdyń aıqyn kórinisi. Halqymyzdyń qanyna sińgen janashyrlyq, qamqorlyq, baýyrmaldyq sııaqty asyl qasıetter bizdiń ulttyq ereksheligimiz bolyp qala beredi.

Kelesi qundylyq – ádildik jáne jaýapkershilik. Shyn máninde, bul memlekettiń de, qoǵamnyń da aınymas temirqazyǵy bolýǵa tıis. Barlyq salada ádildik bolsa, áleýmettik teńdik ornaıdy, tatýlyq pen kelisim nyǵaıa túsedi. Men memleket basshysy retinde Ádiletti Qazaqstandy qurýdy ózimniń basty mindetim dep sanaımyn. Prezıdent bolyp saılanǵan alǵashqy kúnderden bastap ádildik qaǵıdasyn qatań ustanyp kelemin. Bul ıdeıa 2022 jyly qyrkúıekte jarııalanǵan Joldaýymda tolyqqandy tujyrymdama retinde kórinis tapty. Osy oraıda «ádildik» uǵymynyń saıası rıtorıkada jáne tájirıbede qoldanylýy belgili bir syn-qaterler týyndatyp, azamattardy shamadan tys úmittendirip, olardyń bılikke talabyn kúsheıte túsýi múmkin degen pikir bar. Menińshe, bul ádildik uǵymynyń aıasyn taryltady, jurt ony ıgilikter men resýrstardy teń bólý dep qana qabyldaıdy. Shyn máninde, ádildik – eń aldymen, jurttyń bárine birdeı quqyq berý jáne jaýapkershilikti barshaǵa teń júkteý degen sóz. Ádildik pen jaýapkershilik – tyǵyz baılanysty uǵymdar. Basqasha aıtsaq, jaýapkershilik bolmasa, ádildik te bolmaıdy. Árkim óz isine, mindetine jaýapkershilikpen qarasa, jeke azamat ta, búkil el de tabysqa jetedi. Ádildiktiń qýaty – osynda.

Taǵy bir mańyzdy qundylyq bul – Zań jáne Tártip. Zań aldynda – bári birdeı. Bul – barshaǵa ortaq myzǵymas qaǵıda. Memleket júgensizdikke, tártipsizdikke jáne beıberekettikke eshqashan jol bermeıdi. Muny árbir azamat jete túsinýge tıis. Barsha azamat, barlyq jerde, sonyń ishinde áleýmettik jelide de zańdy múltiksiz saqtaýy kerek. Zańǵa qaıshy keletin, qoǵamǵa iritki salatyn jáne arandatýshylyq pıǵyldaǵy kez kelgen áreketke qatań tyıym salynady. Biz «jasampaz plıýralızmdi tolyq qoldaımyz, elge iritki salatyn radıkalızmge túbegeıli qarsymyz» degen qaǵıdatty berik ustanamyz. El ishindegi tártipke árqaısymyz jaýaptymyz.

Álemdi shynymen ózgertkiń kelse, ózgeristi qarapaıym nárseden basta dep beker aıtylmaǵan. ıAǵnı, otbasyńda bereke bolýyn oıla, jumys ornyńdy, úı-jaıyńdy, aýlańdy retke keltir, qoǵamdyq orynda ádep saqta.

Quqyqtyq mádenıettiń deńgeıin ańǵartatyn aıqyn kórsetkishtiń biri – azamattarymyzdyń kólik júrgizý máneri. Jol júrý erejesin jappaı buzýdyń jáne jol ústindegi dórekiliktiń zardaptary asa aýyr bolyp tur. Jyl saıyn myńdaǵan adam kólik apatynan qaza tabady. Bul – solardyń jaqyn-jýyqtary úshin ǵana emes, tutas elimiz úshin qaıǵyly jaǵdaı.

Zań bar jerde, tártip bar. Kóbinese qıyn sátterde azamattardyń tártipke baǵynýy olardyń qaýipsizdigine kepil bolady. Jaqynda Almaty qalasynda jer silkingende keıbir balabaqshalar men mektepterdegi balalar uıymshyldyqtyń ozyq úlgisin kórsetti. Osydan-aq balany balabaqshadan jáne bastaýysh synyptan bastap tártipke baýlýdyń qanshalyqty mańyzdy ekenin aıqyn kórýge bolady.

Kelesi mańyzdy qundylyq – eńbekqorlyq jáne kásibı biliktilik. Óz kásibin óte jaqsy biletin, oǵan ábden berilgen, eńbekqor adam ǵana tabysqa jete alady. Men Memleket basshysy retinde azamattardyń, ásirese, jastardyń kózi ashyq, dúnıetanymy keń bolǵanyn qalaımyn. «Týǵan jerge týyń tik» deıdi halqymyz. óte maǵynaly ósıet. Jas urpaq bul sózdiń mán-maǵynasyna tereń boılaýy qajet. Qazaqstan – barsha azamatymyzdyń ortaq Otany, qasterli mekeni. Onyń qaı túkpiri de – bizdiń týǵan jerimiz. Jastar elimizdiń barlyq aımaǵyn birdeı jaqsy kórip, tutas elimizdiń damýyna úles qosqany abzal.

Men oblystarǵa sapar kezinde jastardyń kóbi týǵan aýylynan syrtqa shyǵýǵa qulyqsyz ekenin baıqaımyn. Meniń tapsyrmammen aldyńǵy jyly batys aımaqtyń jastary úshin 10 myń bilim granty bólindi. Ókinishke qaraı, sol granttyń kóbi ıgerilmeı qaldy. Sondyqtan grant sanyn eselep qysqartýǵa týra keldi. ıAǵnı, jastarymyz qolda bar múmkindikti paıdalanbaı otyr.

Ómir boıy bir jerde, bir aýylda otyrǵan jastardyń keleshegi jáne kózqarasy qandaı bolady? Bul suraqtyń jaýaby – anyq. Aıtpasa da túsinikti. Shyn máninde, buǵan úlkender de kináli. Kóbinese, ata-analar balasyn alysqa jibergisi kelmeıdi. Sonyń kesirinen kóptegen jastar eńbek naryǵynda básekege qabiletsiz bolyp, áleýmettik járdemaqyǵa qol jaıyp otyr. Bul – masyldyq degen sóz.

Bala eseıgen soń qanattanyp, uıadan ushýǵa tıis. Basqa aımaqtarda, tipti, shetelde bilim alýy qajet. Ózge jurttyń qalaı ómir súrip jatqanyn kórgeni abzal. Sondaı-aq qaı jerde ózine jáne eline paıdasy tıse, sol jerge baryp eńbek etýi kerek.

Búginde soltústik aımaqtarda jumys kúshi jetispeıdi. Ol jaqta tegin bilim alýǵa, jaqsy jumys isteýge barlyq múmkindik bar. Memleket berip otyrǵan osy múmkindikti durys paıdalaný qajet. Biz myńdaǵan shaqyrym jerde kóship-qonyp júrgen kóshpendilerdiń urpaǵy ekenimizdi umytpaıyq. Qazirgi jastar zamanaýı kóshpendiliktiń jaqsy jaqtaryn ıgere bilýi kerek. Kóshi-qon – dúnıe júzine ortaq qalypty qubylys.

Biz shetelge baryp, qara jumys istep júr dep, kórshi eldiń azamattaryn mensinbeı qaraǵan adamdardy da kórdik. Shyn mánine kelgende, sol shetelde júrgen adamdar jańa daǵdylardy ıgeredi, jańa kásipterdi meńgeredi. Olar óz eliniń ekonomıkasyn damytýǵa edáýir úles qosyp júr. Amerıkanyń ózinde Ortalyq Azııadaǵy kórshiles elderdiń myńdaǵan azamattary turyp jatyr. Kóbi bıznesin júrgizip, saýdamen aınalysady, arasynda qaltaly adamdar paıda bolýda. Biraq olar óziniń ulttyq ereksheligin joǵaltqan joq.

Eń damyǵan elderdiń azamattary da shetel asyp, tabys tabýǵa namystanbaıdy. Zamanaýı kóshpendiler, Modern Nomads degenimiz – osy. Bul – búkil álemde bolyp jatqan úrdis.

Sońǵy jyldary bizdiń de jastarymyz shetelge jıi shyǵa bastady. Qazir Qazaqstannyń 200 myńǵa jýyq azamaty zańdy túrde syrtta jumys istep júr. Tabys tabý úshin shetelde beıresmı eńbek etip júrgender de bar. Qaı jerde bolsyn, eńbektiń, kásiptiń jamany bolmaıdy. Tek bári zańdy bolýy kerek. Sonda memleket olardyń quqyǵyn qorǵap, qandaı bir jaǵdaı bolsa, kómektese alady. El ishinde nemese shetelde zańdy túrde jumys istep, tabys tabýǵa múmkindik týsa, odan bas tartpaǵan jón. Eń bastysy – adal eńbek etý, adal jolmen tabys tabý, adal azamat bolý.

Kelesi qundylyq – jasampazdyq jáne jańashyldyq. Bul – óte jyldam ózgerip jatqan qazirgi álemde ulttyń básekege qabiletti bolýynyń basty sharty. Ozyq damyǵan memleket qurý úshin bizdiń azamattarymyz jańasha oılaı bilýge jáne jasampazdyqqa umtylýy kerek. Sol sebepti biz qoǵamda bilimpazdyqty dáripteýge, bilim jáne ǵylym salasyn damytýǵa basa mán berip kelemiz.

Biz adam kapıtalyna arqa súıesek, ózimiz belgilegen aýqymdy ózgeristerdiń bárin júzege asyra alamyz. Elimizde talantty azamattar az emes. Olar tyń amal-tásilder qoldanyp, batyl sheshimder qabyldaǵanynyń arqasynda túrli salada zor tabysqa jetip júr.

Sońǵy jyldary kreatıvti ındýstrııa qarqyndy damyp keledi. Qazaqstannyń mádenı tolqyny keń qanat jaıyp, órenderimiz aımaqtyq jáne jahandyq deńgeıde tanyla bastaǵany kezdeısoqtyq emes. Ultymyzdyń orasan zor jasampazdyq áleýeti kıno, mýzyka, ádebıet jáne ónerdiń basqa da jańa salalarynda aıqyn kórinis tapqan. Kreatıvti ındýstrııa ekonomıkamyzdy órkendetýge tyń serpin beretinine senemin.

Elimiz birtindep postındýstrıaldy qoǵam úlgisine kóship keledi, ıdeıa men ınnovatsııa onyń basty qozǵaýshy kúshi sanalady. Biz ozyq tehnologııalarǵa negizdelgen bilim ekonomıkasyn qurýymyz qajet. Qazaqstan jappaı tsıfrlanǵan jáne jasandy ıntellekt júıesi qarqyndy damyǵan elge aınalýǵa tıis. Bul – bizdiń strategııalyq mindetimiz. Osy tehnologııa taıaý bolashaqta álemdi túbegeıli ózgertedi.

Biz barlyq salada tsıfrly nomadtar órkenıetiniń ozyq standarttaryna saı bolýymyz kerek. Jastarymyzdyń áleýeti men qarym-qabiletine qarasaq, «Qazaqstannyń qaryshty qadamyn» jasaýǵa bizdiń tolyq múmkindigimiz bar ekeni baıqalady. Basqa-basqa, biraq dál osy jerde batyl qımyldap, qulashymyzdy keń sermeýden qoryqpaý kerek. Árıne, munyń bári qatyp qalǵan qaǵıda emes. Alaıda ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrý jolyndaǵy negizgi baǵyt-baǵdar bola alady. Elimizdegi árbir azamat osy basty qundylyqtardy berik ustanýy kerek. Men usynǵan «Adal azamat» uǵymy munyń bárin túgel qamtıdy. Sonymen birge bul Ádiletti Qazaqstan ıdeıasymen úndesip jatyr. Biz osy irgeli qundylyqty urpaq sanasyna sińire berýimiz kerek.

Adal azamat degenimiz – jaqsy qasıetterge ıe bolyp, adal eńbek etetin jáne tabysqa adal jolmen jetetin adam. ıAǵnı, adaldyq pen ádildikti bárinen bıik qoıady. Ozyq oıly ult bolý úshin búkil qoǵam sana-sezimin ózgertip, jańa qundylyqtardy ornyqtyrýy kerek. Árbir adam «Adal azamat» degen atqa laıyq bolsa, elimizde ádil qoǵam ornaıdy.

«Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» – bir-birinen ajyramaıtyn uǵymdar. Osy úsh taǵandy ozyq ári tabysty elge aınalýdyń basty kilti deýge bolady. Balalar men jastardy tárbıelep, olardyń boıyna osy ozyq qundylyqtardy sińirýge aıryqsha kóńil bólinýi kerek.

Ózderińizge málim, sońǵy bes jylda biz ártúrli qundylyqtar jaıly jıi pikir almasyp, oı eleginen ótkizdik. Onyń bári ýaqytsha ǵana máni bar jalań taqyryptardy talqylaý emes, ıdeologııa salasynda júrgiziletin keshendi jumystyń naqty baǵdaryn aıqyndaý úshin jasaldy.

Men búgin mańyzdy ıdeologııalyq tujyrymdarymyz ben negizgi baǵyttarymyz týraly tarqatyp aıtyp berdim. Taǵy da bir qaıtalap óteıin: bul – Táýelsizdik jáne Otanshyldyq, Birlik jáne Yntymaq, Ádildik jáne Jaýapkershilik, Zań jáne Tártip, Eńbekqorlyq jáne Kásibı biliktilik, Jasampazdyq jáne Jańashyldyq. Ultymyz osy ıdeıalyq negizderdi basshylyqqa alsa, boljaýsyz jáne qarqyndy damyp kele jatqan HHІ ǵasyrda laıyqty ornyn tabady. Quzyrly memlekettik organdardyń bári óz jumysyn qaıta qarap, osy tuǵyrnamaǵa úılestirýi qajet. Atap aıtqanda, Oqý-aǵartý mınıstrligi mekteptegi tárbıe jumysyn uıymdastyrý tásilderin jańartýǵa tıis. Sonymen qatar joǵary oqý oryndary men kolledjder stýdenttermen júrgiziletin jumysqa osy qundylyqtardy úılestire kiriktirýi kerek. Atalǵan ıdealdar Qarýly kúshterimizdiń áskerı-patrıottyq is-sharalaryna da arqaý bolýy qajet.

Negizgi qundylyqtarymyzdy buqaralyq aqparat quraldary men kreatıvti ındýstrııa, ásirese, kıno, mýzyka jáne ádebıet arqyly dáripteý asa mańyzdy. Salalyq vedomstvo kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzatyn tyń jobalar usynýǵa tıis. Jańa qoǵamdyq etıkany ornyqtyrý isinde ortalyq organdar ǵana emes, óńirlik bılik te mańyzdy ról atqarady. Ortalyq pen aımaqtar tyǵyz baılanysta jumys isteýi kerek. Mysaly, el ishindegi eńbek kóshi-qonyn jandandyrý máselesi boıynsha Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi men oblys ákimdikteri ózara úılesimdi áreket etip, jumyla jumys isteýi qajet. Usynylyp otyrǵan qundylyqtar júıesi aǵartýshylar men qoǵam belsendilerine baǵyt-baǵdar bola alady.

Ozyq qundylyqtar bizdiń bolmysymyzdyń ajyramas bóligine aınalýy úshin ony qoǵamda jan-jaqty dáripteýdiń tıimdi tásilderin izdeý, usyný jáne taratý qajet. Sizder, Ulttyq quryltaıdyń músheleri, osy kúrdeli ári mańyzdy jumystyń alǵy shebinde bolýǵa tıissizder.

Syrttan kelmegen, ómirden irgesin ajyratpaǵan bul qundylyqtar tól tarıhymyzǵa, mádenıetimizge, bolashaqqa umtylysymyzǵa negizdelgen. Sondaı-aq barsha azamattarymyzdyń múddesine saı keledi. Ony keńinen dáriptep, ilgeriletý úshin memlekettik apparat pen qoǵamdyq kúshterdiń bári bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp, jumyla jumys isteýi qajet. Prezıdent Ákimshiligine bul jumysty baqylaýǵa alýdy jáne ıdeologııa salasyndaǵy mindetterdi oryndaý úshin keshendi jospar jasaýdy tapsyramyn.

Qurmetti dostar!

Elimizdi jan-jaqty jańǵyrtý úshin keń aýqymdy jumys jasalyp jatyr. Búgingi aıtylǵan bastamalar – sonyń bir bóligi ǵana. Kóptegen áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler áli de bar. Onyń bári halyqtyń kúndelikti turmys-tirshiligine tikeleı áser etedi. Biz ony birtindep sheship jatyrmyz. Biraq barlyǵyn bir kúnde retteý múmkin emes. Sondyqtan oǵan ýaqyt, túsinistik jáne sabyr qajet.

Dúnıe júzinde qalyptasyp otyrǵan asa kúrdeli ahýal jaǵdaıdy ýshyqtyryp tur. Keıbir saıasatkerlerdiń jaýapsyz málimdemesin ózderińiz oqyp jatyrsyzdar, olar túrli arandatýshylarǵa dem berýde.

Bizdiń aldymyzda úsh aıryq jol tur: quldyraý, toqyraý nemese órleý. Biz árdaıym órleýdi tańdaımyz. Árıne, órge shyǵý ońaı emes. Talaı qıyndyq týyndaýy múmkin. Soǵan qaramastan, tek alǵa umtylýymyz kerek.

Sońǵy bes jylda kóptegen mańyzdy bastamany júzege asyrdyq. Nátıjesinde Qazaqstan saıası turǵydan túbegeıli ózgerdi. Halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý úshin naqty sharalar qolǵa alyndy. Bul jumys toqtamaıdy, jalǵasa beredi.

Úkimetke ekonomıkany túbegeıli reformalaý úshin barlyq quzyret berildi. Halqymyz onyń nátıjesin kóp uzamaı kóredi dep senemin. Biraq eń bastysy – naqty maqsat qoıyp, soǵan umtylý. Osyny jete túsingen jón. Ár azamat elimizdiń qaıda bet alǵanyn, erteńimiz qandaı bolatynyn bilýi kerek. Bul – óte mańyzdy.

Árıne, elimizdiń bolashaqtaǵy beınesi san qyrly, ony árkim árqalaı túsinýi múmkin. Alaıda onyń negizgi sulbasyn «Ádiletti Qazaqstan – Adal azamat – Ozyq oıly ult» degen úshtaǵan uǵym arqyly sıpattaýǵa bolady. Bul úsheýi bir-birinen bastaý alady jáne ózara tyǵyz baılanysty.

Elimiz strategııalyq baǵdarynan eshqashan aýytqymaıdy. Biz myqty demokratııalyq ınstıtýttary jáne damyǵan quqyqtyq júıesi bar ádiletti memleket quramyz. El ishinde zań men tártip qatań saqtalady. Bul – saıasatymyzdyń tuǵyrly qaǵıdaty. Biz barshaǵa jáne árbir adamǵa birdeı múmkindik beretin qoǵam qalyptastyramyz. Adal azamattar tabandy eńbegimen elimizdiń damýyna óz úlesin qosady.

Biz «birligimiz – áralýandyqta» degen qaǵıdany berik ustanyp, elimizdegi beıbitshilik pen kelisimdi saqtaıtyn bolamyz. Túrli dinder men konfessııalardy jaqyndastyrýdy jáne qazirgi zamanǵy ózekti máselelerge qatysty dıalog ornatýdy kózdeıtin mártebeli mıssııamyzdy atqara beremiz. Biz azamattarymyzdyń ál-aýqatyn arttyratyn, barsha álemniń kásipkerleri, ınvestorlary men talantty adamdary qyzyǵatyn ashyq ári damyǵan ekonomıka quramyz. Búkil qoǵam bolyp jemqorlyqqa qarsy kúresti jalǵastyramyz. Bizge jáne urpaǵymyzǵa eshkim syrttan kelip jarqyn bolashaqty jasap bermeıdi.

Qaǵıdamyz – ádildik, tiregimiz – jaýapkershilik, maqsatymyz – órleý. Elimiz osy qundylyqtardy berik ustana otyryp, damý kókjıegin sózsiz keńeıte túspek. Al árbir adal adam adal eńbegimen adal tabysqa jetedi.

Men jýyrda Prezıdenttik jastar kadr rezerviniń múshelerimen arnaıy kezdestim. Sonda aıtqan oıymdy elimizdiń barsha jastaryna taǵy da qaıtalaǵym keledi. Qazaqstannyń bolashaǵy – sizderdiń qoldaryńyzda. Kóp uzamaı memleketti basqarý isi, ıaǵnı el tizgini búgingi jastardyń qolyna ótedi. Sizder osy jaýapkershilikti qazirden bastap sezinýlerińiz qajet. Ózderińizge júkteletin tarıhı mıssııany oryndaýǵa qashanda daıyn bolýlaryńyz kerek.

Biz jasampaz halyq bolýymyz qajet. Oǵan áleýetimiz tolyq jetedi. San ǵasyrlyq tarıhynda qazaq memlekettiginiń qurylymy talaı ret ózgerdi. Biraq eldigimizdiń tuǵyry qashanda –berik, ultymyzdyń rýhy – árdaıym asqaq. Biz ozyq oıly ult retinde tek qana alǵa umtylýymyz kerek. Ónimdi eńbek etip, sapaly bilim alyp, ortaq maqsatqa jumyla bilýimiz qajet. Sonda bolashaǵy jarqyn, qýatty memleketti birge quramyz.

Qurmetti jıynǵa qatysýshylar!

Ulttyq quryltaı jumysy júıeli, mańyzdy qoǵamdyq ınstıtýt retinde qalyptasty. Quryltaı músheleri naǵyz eldik máselelerdi kóteretin «birtutas komandaǵa» aınalýǵa tıis. Sizder jumys barysynda kóptegen utymdy usynys berip júrsizder. Birqatar bastama júzege asyrylyp jatyr. Búgin de jańa ıdeıalar aıtyldy. Onyń bári muqııat qaralyp, mańyzdy usynystar boıynsha naqty sharalar qolǵa alynady. Quryltaı barynsha tıimdi ári ońtaıly qyzmet etip jatyr dep sanaımyn. Aldaǵy ýaqytta da belsendi jumysty jalǵastyra bergen jón.

Ózderińiz bilesizder, men osy basqosýǵa aımaq ókilderin shaqyrý týraly tapsyrma berdim. Búgin, mine, ortamyzda atyraýlyq aǵaıyndar da otyr. Sonyń ishinde ekologııa máselelerin kóterip júrgen belsendi azamattar bar. Jalpy, Atyraý jurtshylyǵy oblystyń ekologııalyq ahýalyna alańdap otyrǵanyn bilemin. Qalada káriz júıesin, sý qubyryn salý óte mańyzdy. Infraqurylym ábden eskirgen. Sonyń kesirinen jerasty sýlary jáne Jaıyq ózeni lastanyp jatyr. Oblys ortalyǵynda qoqysty suryptaýǵa jáne óńdeýge qatysty túıtkilder bar. Atyraýda qoqys suryptaıtyn keshen salynǵan. Ákimdik ony jaqyn arada iske qosýǵa tıis. Sondaı-aq qoqys polıgonyn dereý retke keltirýi qajet. Bul máseleler mindetti túrde óz sheshimin tabýy kerek. Qazir osyǵan baılanysty naqty jumys atqarylyp jatyr. Úkimetke jáne oblys ákimdigine bul mańyzdy jumysty aıaǵyna deıin jetkizýdi tapsyramyn. Bul másele meniń baqylaýymda bolady.

Jalpy, Atyraý oblysynyń damýyna erekshe mán berý kerek. Sondyqtan Úkimet pen ákimdik arnaıy jospar boıynsha jumys isteıdi. Men kezinde osynda Onkologııa ortalyǵyn salý týraly tapsyrma berdim. Biraq qarjy máselesi tolyq sheshilmeı, sozylyp ketti. Endi oǵan jer qoınaýyn ıgerýmen aınalysatyn kásiporyndar qarjy bóletin boldy. Qurylys kelesi jyly aıaqtalady.

Sondaı-aq oblys ákiminiń aıtýynsha, Radıologııa korpýsynyń qurylysyn qarjylandyrý máselesi de sheshimin tapty. Bul nysan jyl sońyna deıin salynyp bitedi. Osy jobalarǵa demeýshilik kórsetken azamattarǵa jáne kompanııalarǵa rızashylyǵymdy bildiremin. Budan bólek, bıyl birneshe emhana, ońaltý ortalyǵy jáne basqa da áleýmettik nysandar paıdalanýǵa beriledi.

Qurmetti qaýym!

Shyn máninde, mundaı alqaly jıyndardy aımaqtarda ótkizýdiń mán-mańyzy zor. Sol arqyly oblystardyń damýyna tyń serpin beremiz. Osy úrdis aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Áıgili Qasym han – Saraıshyqta, Abylaı han – Býrabaıda ordasyn tikkeni belgili. Esildiń boıynda – Kenesary han memlekettigimizdi saqtap qalý úshin talaı joryqqa shyqqan. Bul aımaq tól shejiremizde aıryqsha oryn alady. Sondyqtan Ulttyq quryltaıdyń tórtinshi otyrysyn kelesi jyly Kókshetaýda ótkizýdi usynamyn.

Al búgin búkil azamattarǵa Oraza qabyl bolsyn degim keledi!

Barshańyzǵa zor densaýlyq, baq-bereke tileımin!

Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn!