QR Bas prokýratýrasy balalarǵa qatysty jynystyq zombylyqtyń ósýine alańdaýshylyq bildirdi
Otyrys barysynda QR Bas prokýrory ásirese sábılerge jasalyp jatqan aýyr qııanattyń artýyna aıryqsha alańdaýshylyq bildirdi.
Ártúrli jastaǵy balalarǵa tónip turǵan qaýip-qaterler búgingi tańda ótkir máselege aınalyp, aýqymdy sıpatqa ıe bolýda. «2010 jyly 491 sábı, al 2014 jyly 943 sábı túrli qanypezerlerdiń qurbanyna aınalǵan. Búginniń ózinde osyndaı jan túrshigerlik oqıǵalar kún saıyn derlik tirkelýde. Ústimizdegi aıdyń basynan beri kámeletke tolmaǵandarǵa jynystyq qysym kórsetýdiń 16 faktisi tirkelip úlgergen", - dep habarlady ol. .
A.Daýylbaev atap ótkendeı, sońǵy ýaqytta jynystyq zorlyq-zombylyq kórsetý faktileriniń, onyń ishinde kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty qylmystardyń jıilep ketýi talqylanyp otyrǵan taqyryptyń ózektiligin arttyryp otyr. Sońǵy bes jyldyń ishinde osy saladaǵy tirkelgen quqyq buzýshylyqtardyń sany eki esege ósken (2010 jylǵy 1885-ten 2014 jyly 3623-ke deıin). Osy bir keleńsiz kórsetkish bıylǵy jyldyń alǵashqy bes aıynyń qorytyndysy boıynsha da saqtalyp otyr. Solaı bola tura, jynystyq qylmystardyń tergelýi men ashylýynyń sapasyna qatysty olqylyqtar az emes, isti sozbalańǵa salý, qylmysty jasyrý faktileri kóptep kezdesedi. Sońǵy bes jyl ishinde jynystyq tıispeýshilikke qatysty úsh myńǵa jýyq (2 988) qylmystyq quqyq buzýshylyq ashylmaı qalǵan, onyń ishinde 605 qylmys kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty jasalǵan.
Úılestirý keńesiniń músheleri atap ótkendeı, bul saladaǵy qylmystardy eskertý úshin quqyq qorǵaý jáne sot organdarynyń, bilim beretin jáne medıtsınalyq mekemelerdiń kúshterin biriktiretin kelisilgen is-qımyl júıesin qurý qajet. Osy jumystyń aıasynda kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty jynystyq tıispeýshilikke qarsy qylmystardyń aldyn alý men joıý jónindegi úkimettik baǵdarlama ázirlep, qabyldaý kerek.
Atap aıtqanda, balalarǵa jynystyq zorlyq-zombylyq jasaýǵa qarsy is-qımyl jasaý jónindegi zańdyq bazany jetildirýge aıryqsha nazar aýdaryldy. Bul qylmysqa jaýapkershilikti qatańdatý, balalarǵa zorlyq kórsetip sottalyp shyqqan adamdarǵa ákimshilik qadaǵalaýdy kúsheıtýdi qamtamasyz etý máselelerin de qamtıdy. Bul rette azamattar qandaı da bir turǵylyqty jerde buryn bala zorlap sottalyp shyqqan adamdar turatyndyǵy týraly mindetti túrde habardar bolýlary qajet.
Úılestirý keńesiniń músheleri zorlyq-zombylyq faktileriniń aldyn alý úshin beıtanys adamdarmen sóılesý erejelerin uqtyryp, ómir men densaýlyqqa qater tónetin jaǵdaılarda ózin-ózi qalaı ustaýdy túsindirý arqyly jas balalarmen maqsatty túrde únemi jumys júrgizip otyrýdyń qajettigin atap ótti.
Bas Prokýror mundaı qylmyskerlerge kesilgen jazany jeńildetýdiń shartty túrde merziminen buryn bosatý, shartty túrde sottaý, raqymshylyq jasaý, jeńil jazaǵa aýystyrý, t.b. sııaqty qandaı da bir sharalaryn engizýge tyıym salýdy usyndy. Bul sanattaǵy qylmystardy tergeýdiń tıimdiligin arttyrý maqsatynda kúdiktiden jaýap alǵan kezde polıgrafologııalyq zertteýdi paıdalanýdy zańmen bekitý usynyldy.
Balalardyń densaýlyǵy men sanaly damýyna zııan keltiretin aqparattardan qorǵanýdyń sharalaryn jasaý qajet. Qoǵamda, ınternet-ortada balalarǵa kórsetiletin zorlyq-zombylyq faktilerin, qatygezdikti, balalar pornografııasyn taratýǵa qatysty jelilik betterdiń bolýyna múldem tózbeýshilik jaǵdaıyn qalyptastyrý asa mańyzdy. Azamattyq qoǵam ınstıtýttarymen jáne BAQ-pen ózara tyǵyz is-qımyl jasasý bul jumystardyń tıimdiligin arttyrýǵa yqpal etpek.
Atqarýshy organdarǵa jaǵdaılary jaısyz otbasylarda tárbıelenip jatqan jetkinshekterdiń quqyqtary men múddelerin qorǵaýdy qamtamasyz etý jónindegi jumystardy kúsheıtý qajettigi eskertildi. Balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý barysynda olardyń mektepke baratyn qaýipsiz joldaryn anyqtap, ony beınekameralarmen jabdyqtaý asa mańyzdy, bul oqýshylardyń júrý baǵyttaryn ata-analar men synyp jetekshileriniń jiti qadaǵalap otyrýlaryna septigin tıgizbek. Sondaı-aq balalardyń keshki jáne túngi ýaqyttarda eresek adamdardyń ertip júrýinsiz kóshede, qoǵamdyq oryndarda bolýyna shekteý qoıýdyń zańmen bekitilgen sharalaryn qarastyrý jáne erejeni buzǵandardyń jaýapkershilikke tartylýyn belgileý usynyldy.
Bas Prokýror aýmaqtyq prokýrorlarǵa jynystyq tıispeýshilikke qarsy qylmystardyń, onyń ishinde kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty qylmystardyń profılaktıkasy men saqtandyrý isi boıynsha ýákiletti organdardyń qyzmetterin tıisti túrde úılestirýdi qamtamasyz etýdi, qylmystyq ozbyrlyq faktileriniń tergelýine jáne ashylýyna qadaǵalaý jasaýdy kúsheıtýdi tapsyrdy.
