Qojanasyr týraly fılm túsiriledi – sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Túrki álemine ortaq folklor keıipkeri Qojanasyr týraly fılm túsiriledi – TRT
Bakýde VI Dúnıejúzilik mádenıetaralyq dıalog forýmy aıasynda «Nasreddın Qoja (Qojanasyr) – qıyn kúnderdiń dosy» fılmine qatysty baspasóz máslıhaty ótti. Bul týraly Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Baspasóz máslıhatynda BAQ ókilderiniń suraqtaryna Túriksoı Bas hatshysy Sultan Raev, fılmniń stsenarısti, ári rejısseri Vagıf Mustafaev jáne prodıýseri Zaýr Darabzade jaýap berdi.
«TRT»-nyń keltirgen derekterine súıensek, 2023 jyldyń qazan aıynda Túrki áleminiń mádenı astanasy Shýsha qalasynda ótken Túriksoı Turaqty keńesiniń 40-shy otyrysynda túrki áleminiń ortaq folklor keıipkeri Qojanasyr týraly fılm túsirý týraly sheshim qabyldanǵanyn eske salǵan Raev fılmdi Uıymǵa múshe elderdiń mádenıet mınıstrlikteri men Túriksoı uıymy túsiretinin aıtty.
Túrki áleminine ortaq fılminiń Ázerbaıjanmen qatar Túrkııa, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstanda túsirilmek. Rejısser Vagıf Mustafaevtyń aıtýynsha, fılmde túrik memleketteriniń rejısserleri bas qosady. Sol arqyly bar kúsh-jigerlerin úlken jaýapkershilikpen jumsap, kórermendi qýantýdy maqsat etedi.
Aıta keteıik, prodıýser Zaýr Darabzade bolsa fılmniń osy jyldyń tamyz aıynda túsirile bastalatynyn aıtty.
Shyńjań, Altaı: 7 mıllıon mal kókteýge kóshti – «Halyq gazeti»
Altaı aımaǵy dástúrli mal sharýashylyǵymen aınalysatyn óńir. Qoraly qoı Shyńjańnyń Altaı qalasyndaǵy Qyzyltas qalashyǵynyń jaıylymynda jaıylyp júr. Bul týraly Qytaıdyń «Halyq gazeti» habarlady.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetterine súıensek, Altaı iri mal sharýashylyq óńiri sanalady. Jyl saıyn kóktem bastalǵannan keıin maldyń kóp bóligi qystaýlyqtan kókteýlikke qaraı qonys aýdarady. Qazirgi ýaqytta búkil aımaq boıynsha 7 mıllıon bas (tuıaq) mal kókteýlikke qaýipsiz kóshirildi, munda 45 kún aıaldaǵannan keıin taý qoınaýyndaǵy jazǵy jaıylymǵa, jaılaýǵa kóshiriledi.
Almatyda parsy tilinen olımpıada ótti – Parstoday
Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń ǵylym onkúndiginiń is-sharalar kúntizbesine sáıkes Fılologııa ınstıtýty men Almatydaǵy Iran Islam Respýblıkasy Bas konsýldyǵynyń uıymdastyrýymen Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda parsy tilin ekinshi shet tili retinde oqıtyn stýdentter arasynda qalyptasqan dástúrmen jetinshi ret tildik olımpıada ótti.
Bul týraly Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi de habarlady.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, olımpıadanyń ashylýyna Almaty qalasyndaǵy Iran Islam Respýblıkasynyń Bas konsýly Mohsen Faǵanı, Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Strategııalyq damý jáne áleýmettik jumys jónindegi prorektory Rysbekova Janar Qasymbekqyzy, Fılologııa ınstıtýtynyń dırektory Ashınova Kúnıpa Ahatovna, Almatydaǵy Iran Islam Respýblıkasy Bas konsýldyǵynyń mádenı ókildiginiń basshysy Hosseın Aǵazade, ınstıtýttyń kóshbasshylary, oqytýshylary jáne stýdentteri qatysty.
Olımpıadaǵa parsy tilin ekinshi shet tili retinde oqyp jatqan Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ stýdentteri ózara baq synap, bilimderin ortaǵa salǵan.
Іs-sharany Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti Fılologııa ınstıtýtynyń dırektory Ashınova Kúnıpa ashyp, parsy tiliniń mańyzdylyǵy, ýnıversıtette parsy tilin oqyp jatqan stýdentterdi únemi qoldap, kómektesip jatqan Iran Islam Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy men mádenı ókildiginiń basshysyna alǵys aıtyp, olımpıadaǵa qatysatyn stýdentterge sáttilik tilegen.
Aıta keteý kerek, olımpıadanyń jabylýynda Almatydaǵy Iran Bas konsýldyǵynyń mádenı ókildiginiń basshysy Hosseın Aǵazade jeńimpazdardy marapattap, árqaısysyna aqshalaı syıaqy berdi.
3 aıda Ózbekstanǵa 1,5 mıllıon sheteldik týrıst keldi – «ÓzA»
2024 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda Ózbekstanǵa 1,5 mıllıon sheteldik týrıst keldi. Statıstıka agenttiginiń málimetinshe, 2024 jyldyń alǵashqy 3 aıynda Ózbekstanǵa týrıstik maqsatpen 1 mıllıon 519 myń sheteldik azamat kelgen. Bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 31,7 myń adamǵa nemese 2,1 paıyzǵa artqan, - dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, bıylǵy jyldyń qańtar-naýryz aılarynda Ózbekstanǵa týrıstik maqsatpen kelgen shetel azamattarynyń sany jarııalanǵan.
Atap aıtqanda, Tájikstan – 536,5 myń adam, Qyrǵyzstan – 442 myń adam, Qazaqstan – 262,6 myń adam, Reseı – 134,2 myń adam, Túrkimenstan – 31 myń adam, Túrkııa – 21,5 myń adam, Úndistan – 11,6 myń adam, Qytaı – 10 myń adam, Ońtústik Koreıa – 7,6 myń adam, Germanııa – 3,8 myń adam, basqa elder – 58,5 myń adam saıahattap kelgen eken.
Muqııat Jarmuqametuly Shyńjań ólkelik Halyq úkimeti tóraǵasynyń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy – «Jenmın jıbao»
Muqııat Jarmuqametuly esimdi qandasymyz Shyńjań-Uıǵyr avtonomııaly ólkesi Halyq úkimeti tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy, dep habarlaıdy «Jenmın jıbao».
Atalǵan BAQ-tyń habarlaýynsha, 8 mamyr kúni Úrimjide Shyńjań-Uıǵyr avtonomııaly ólkesiniń XIV Halyq ókilderi jınalysy turaqty komıtetiniń X májilisi ótken. Daýys berýden keıin Muqııat Jarmuqametulyn Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi Halyq úkimetiniń tóraǵasynyń orynbasary laýazymyna taǵaıyndaý týraly sheshim qabyldanǵan. Artynsha konstıtýtsııalyq ant qabyldaý rásimi ótken.
Aıta keteıik, Muqııat Jarmuqametuly 1967 jyly qazanda QHR Altaı aımaǵynyń Jemeneı aýdanynda týǵan. Ortalyq partııa mektebiniń aspıranty, Qytaı kommýnıstik partııasynyń múshesi, qazir ShUAÓ halyq úkimetiniń orynbasar tóraǵasy, ShUAÓ kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy, Qytaı memlekettik kásipodaqtar federatsııasynyń orynbasar tóraǵasy(qosymsha óteıdi). Kezinde orynbasar ákim, aýdandyq partkomnyń orynbasar tóraǵasy, aımaqtyq ákimshilik mekemesiniń bas hatshysy, orynbasar ýálı(aımaq ákimi), orynbasar oblys ákimi, Shyńjań Uıǵur avtonomııaly ólkelik Halyq quryltaıy turaqty kómıtetiniń orynbasary qatarly mindetterdi ótegen.
