Kóz aldyńyzda sýǵa batyp bara jatqan adamdy qalaı qutqarýǵa bolady

ÓSKEMEN. QazAqparat - ShQO qutqarýshylary sýda týyndaǵan shuǵyl jaǵdaılarǵa oraı aqyl-keńes berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Sýǵa batýdyń ártúrli sebepteri bolýy múmkin, biraq olardyń negizgileri - alysqa júzý, daýyl kezinde shomylý, mas bolý, júze almaý, deneniń gıpotermııasy, úrlengen qoldaǵysh quraldardyń, balalardyń qaraýsyz qalýy.

Shomylý kezinde ózińizdi jáne balalardy qalaı qorǵaýǵa bolady?

Jazataıym oqıǵalardan saqtanýdyń eń jaqsy tásili - júzýdi jaqsy bilý jáne sýda ózin-ózi ustaý erejelerin saqtaý.

Sýda kútpegen jaǵdaıǵa tap bolsańyz, qalaı batyp ketpeýge bolady?

Eger aıaq nemese qolyńyz tartylsa, sabyr saqtap, arqaǵa jatyńyz, sosyn sol qalypta aqyryndap jaǵaǵa júzýge tyrysyńyz. Bul jaǵdaıda tartylǵan aıaqtyń bas barmaǵyn ózińizge tartý kerek.

Quıynǵa túsken jaǵdaıda, bir ret ókpege kóbirek aýa jınap, sýǵa súńgip, aǵyn boıymen kúshti serpilis jasap, betine qalqyp shyǵý kerek.

Sý beti tolqyp jatqanda tolqyndar arasyndaǵy aralyqta tynys alýdy muqııat baqylaýyńyz kerek. Tolqyndarǵa qarsy júzgen kezde úlken tolqynǵa aqyryn kóterilip, odan túsý kerek.

Sizdi ózende kúshti aǵyn alyp ketse, kúsh jumsamańyz jáne onymen kúrespeńiz. Tek dıagonal boıymen jaqyn jaǵalaýǵa qaraı aǵynmen júzińiz.

Sýǵa bata bastasańyz ne isteý kerek?

Sabyr saqtańyz jáne úreılenbeńiz. Kóldeneń kúıde bolý úshin ókpege aýa jınap, ony ustap, baıaý dem shyǵaryńyz. Aıqaılaýǵa tyryspańyz.

Sýǵa batyp bara jatqan adamdar fızıologııalyq turǵydan aıqaılaı almaıdy, al aıqaılaýǵa tyrysý sýǵa batýmen aıaqtalady.

Sýǵa batyp bara jatqan adamdy qalaı qutqarýǵa bolady?

Qasyńyzda sýǵa túsip júrgen adam birtúrli kúmándi áreket ete bastasa ne isteý kerek? Eń aldymen, odan «bári durys pa?» dep surańyz. Eger shomylýshy sizben sóılesse, onda bári jaqsy.

Eger ol kórmeı turǵandaı jaýap qaıtarmasa, onda ony qutqarýǵa shamamen bir mınýt qana ýaqytyńyz bar, áıtpese ol sý astyna ketedi. Sýǵa tolyq batyp bara jatqan adamdar sý betinde 20-dan 60 sekýndqa deıin ǵana bolýy múmkin.

Mundaı jaǵdaılarda eń bastysy - ýaqytty qur ótkizip almaý. Dereý adamdardy kómekke shaqyryńyz. Jaqyn mańda qutqarý quraldarynyń bar-joǵyn qarańyz.

Eger sýǵa batyp bara jatqan adamǵa kómektesem dep sheshseńiz, sýdyń, jeldiń, kedergilerdiń jáne qashyqtyqtyń barysyn eskerińiz. Adamǵa jaqyndaı otyryp, ony tynyshtandyrýǵa jáne jigerlendirýge tyrysyńyz.

Eger ol óz is-áreketin basqara alsa, onda ol sizdiń ıyǵyńyzdan ustaýy kerek. Áıtpese, batyp bara jatqan adamnyń astyna túsip, ony ustap, jaǵaǵa súıreńiz.

Eger adam sýǵa batyp ketse, ony tereńdikten tabýǵa tyryspańyz. Sýǵa batyp bara jatqan adam sýda 5 mınýtqa deıin bolsa, tiriltýge bolady.

Zardap shegýshini shyǵaryp alyp, ony qarap shyǵyńyz, joǵarǵy tynys joldaryn sýdan jáne bógde zattardan bosatyńyz, tynys almasa jáne júregi soqpaı qalǵan jaǵdaıda dereý reanımatsııalyq is-sharalarǵa kirisińiz. Jedel járdem men qutqarýshylardy shaqyryńyz.

Eger sýǵa batyp bara jatqan adamǵa kómek qajet bolsa, «112»nómirine qońyraý shalyńyz.