Qoı terisin jamylǵan polıtseıler - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 17 qyrkúıek, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Qostanaı oblystyq narkologııalyq dıspanser dárigerleriniń málimetinshe, ústimizdegi jyldyń alǵashqy jartysynyń ózinde ǵana óńirde esirtkige elitken 3293 adam esepke alynǵan. Olardyń arasynda 25 jasóspirim, 328 áıel bar eken. Bul jolda adasqan jasóspirimder qatarynyń ótken jylǵa qaraǵanda óskeni de baıqalady. Árıne, esirtkiniń zııany týraly óte kóp aıta berýge de bolady. Al osy esirtki qaıdan keledi, kim taratady, jastardy osy qasiretti jolǵa kim ıtermeleıdi? Ústimizdegi jyly oblystyq sot qaraǵan shýly isten keıin jurt jaǵasyn ustady. Esirtki bıznesimen aınalysqan, ony taratqandarǵa syrttan qamqor bolǵan basqa emes, polıtseılerdiń ózi bolsa ne deısiz?.. dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qoı terisin jamylǵan polıtseıler» atty maqalada.

Basylymnyń atap ótýinshe, jylan ordasy sekildi esirtki bıznesimen aınalysqan úlken top - 16 adam sot aldynda jaýap berdi. Solardyń arasyndaǵy 10-y polıtseı edi. 2011 jyly Qostanaı qalasynyń turǵyny R.Asylbaeva degen A.Petrenko jáne N.Kıselevalarmen qosylyp, Qostanaıǵa geroındi mol mólsherde ákelýdiń, saqtaýdyń, satýdyń asa qıturqy syzbasyn oılastyrǵan qylmystyq top qurady. Áıelder mundaı «jospardy» oblystyq ishki ister departamentindegi laýazymdy adamdardyń, naqty aıtqanda, operatıvtik qyzmetkerler J.Іrge­baev, A.Bozbalın, N.Shýpov, S.Er­­maǵanbetov, D.Tsoı, T.Naý­­ryz­­baev, E.Orazaqov, N.Álma­ǵan­­betov, R.Ǵazızýllın, S.Mu­ha­med­ja­nov­tardyń kóme­ginsiz jú­zege aspaıtynyn bilgen. Po­lı­tseılerdiń tórteýi - maıor, bireýi - kapıtan, beseýi - aǵa leıtenant, bireýi kishi serjant sheninde bolǵan.

Oblysty shýlatqan esirtki isi 100 tomnan asyp ketti, olardy tergeý, dáleldeý, sottaý úderisi birneshe aıǵa sozyldy. Ábden ákki bolǵan toptyń aram isine kóz jetkizý, bultartpaı dáleldeý ońaıǵa túsken joq. Іstiń anyq-qanyǵyna jetip, qylmysty bultartpaı ashý úshin kúdiktilerdiń birnesheýin qaıta-qaıta tergeýge týra kelgen.

Astana qalasyndaǵy №40 Á.Marǵulan atyndaǵy mektep muǵalimderi men oqýshylary birigip, ıspannyń sedým gúlinen shyraıly «kilem» ázirledi. Mekteptiń bul jańalyǵynda EKSPO-2017 emblemasy beınelengen, dep jazady atalǵan basylym «Gúlmen órnektelgen EKSPO emblemasy» atty maqalada.

Týyndy týraly mektep dırektory E.Іrgebaev bylaı deıdi: «Mektebimiz «Gúlstan» jýrnaly jáne «Gúlzar» qoǵamdyq birlestigimen jumys istep kele jatqanyna 8 jyldaı ýaqyt boldy. «Gúlstan» jýrnalynyń arqasynda bozkilem jasaý tásilin úırenýdi qolǵa ala bastadyq. Mundaı dúnıeni ósimdik túrinde ósirý óte kúrdeli dúnıe ekendigin osy isti qolǵa alǵanda túsindik. Buǵan sedým degen ıspan gúli kerek eken, onyń jasyl túri men qyzyl túrin aldyryp, áýeli ábden kóterilgenshe dalaǵa egip qoıdyq. Karkasta topyraq qulap qalmaıtyndaı bolýy úshin onyń qańqasyna da asa mán berdik. Mektebimizdiń alǵashqy jańalyǵy EKSPO-2017 emblemasyna arnalǵany kezdeısoq emes. Sebebi, oqýshylarǵa ekologııany teorııalyq túrde ǵana emes, praktıkalyq turǵyda úıretsek degen maqsatty alǵa qoıyp otyrmyz. Biz bul jańalyǵymyzben toqtamaımyz, bolashaqta osy salany damytyp, kerekti dúnıelerdiń beınesin jasaýǵa kóshemiz degen josparymyz bar. Mysaly, mektebimiz atyn ıelengen Álkeı Marǵulannyń beınesin nemese elimizdiń kók baıraǵyn jasaý sekildi oıda júrgen ıdeıalar kóp».

***

Búkilqytaılyq halyq ókilderiniń jıylysy shetel aýmaǵyn óz quramyna qosyp alý týraly zańdy qalaı engizý qajettiligin jan-jaqty talqylap jatyr. Zań jobasyn Sýn Van Han atty depýtat usynǵan, dep jazady «Aıqyn» gazeti «Qytaıdan bastalǵan usynys qaıda aparady» atty maqalada.

Basylymnyń atap ótýinshe, daıyndalyp jatqan zańda Qytaı memleketi ózge aýmaqty shetel azamattarynyń qalaýymen jalpy halyqtyq referendým ótkizý arqyly qosyp ala alatyny jazylǵan. Egerde sol aımaq halqynyń basym bóligi Qytaıdyń qoltyǵyna kirip, azamaty bolýǵa nıet bildirilgen jaǵdaıda Qytaı úkimeti olardyń talabyn qanaǵattandy­rady. Bul týraly Van Han jergilikti jýrnalıstermen kezdesken kezde usynysynyń mán-jaıyn tómendegideı túsindirgen. Onyń nazarynan Reseıdiń Qytaımen shekaralas aımaǵy Qıyr Shyǵys óńiriniń azamattaryna Qytaı azamattyǵyn berý máselesi de qalys qalmaǵanǵa uqsaıdy. Dıplomat, qoǵam qaıratkeri Ádil Ahmetov 1991 jylǵa deıin Qytaımen baı­lanysty kelissózderdi osy elmen sheka­ralas burynǵy odaqtas respýblıkalar ókil­deriniń qatysýymen qurylǵan ke­ńestik ókimet delegatsııasy júrgizip kelse, 1992 jyldan bastap Qazaqstan Respýblı­kasy óz delegatsııasyn jasaqtap, Qytaı­men shekara máseleleri jónindegi kelis­sózderdi egemen el retinde qolǵa alǵanyn aıtady. Dıplomat, qaıratkerdiń aıtýyn­sha, qazaq-qytaı elderi arasyndaǵy sheka­ralardy delımıtatsııalaý týraly kelis­sóz­der 1992-1998 jyldary ótip, demarkatsııa 2002 jyly tolyǵymen aıaqtaldy. Kelis­sózderge burynǵy Reseı ımperııasy men Qytaı arasynda XIX ǵasyrda jasalǵan segiz shart pen hattamalar negiz boldy. 1994-1999 jyldar arasynda Qazaqstan Respýblıkasy men Qytaı Halyq Respýb­lıkasy arasynda ótken kelissózder nátı­jesinde, eki eldiń memlekettik shekarasy­nyń ótý syzyǵyn jáne onyń shekaralyq belgilermen belgilenýin naqty anyqtap, ári egjeı-tegjeıli sıpattap beretin ha­lyqaralyq bes kelisim jasaldy.

Saıasattanýshy Rasýl Jumaly kórshi elderge kóz súze bastaǵan Qytaı depýtaty usynysynyń ekinshi astaryna kóńil bólýimizdi ótindi. Bul jerde másele shekarasy aıqyndalǵan elder emes, kúni búginge deıin kelisimge kele almaǵan elder týrasynda bolyp otyr. Saıasattanýshynyń paıymdaýynsha, bizdiń eldiń táýelsizdigimizdiń alǵashqy qujat­taryn shekara máselesinen bastaýynyń ózi baıqamaı jiberip alǵan kemshilikterimizdi aqtap alatyn úlken tarıhı jeńis ekenin aıtady.

- Qazaq jerine eshkimniń talasy joq­tyǵy ýaqyt ótken saıyn aıqyndalyp ke­ledi. Tipti ótken aptada Reseı Dýmasynyń depýtattary keıbir áriptesteriniń áreketi úshin Astanada resmı túrde keshirim su­rady. Biraq solaı eken dep bosańsyp qa­lýǵa bolmaıdy. Bizge endigi qaýip shekara syzyǵynan emes, basqa jaqtan kelýi múm­kin. Mysaly, keshegi Reseı-Ýkraına, Qy­rym jaǵdaıyna baılanysty biz pikirimizdi aıqyn bildire almadyq. Bul jaǵdaı Qy­rymda otyrǵan tatar baýyrlarymyzdyń kóńiline kelgeni anyq. Sondyqtan, biz kórshi el ǵana emes, jyraqta ornalasqan elderdiń birtutastyǵyna kelgende qara qyldy qaq jaratyndaı ádildikten tan­baǵanamyz abzal, - deıdi Rasýl Jumaly.

Keleshekte barlyq túrkitildes elder biryńǵaı alfavıtke kóshýi múmkin. Elbasynyń bastamasymen jáne barsha túrkitildes memleketter basshylarynyń qoldaýymen qurylǵan arnaıy Akademııa aldyna osyndaı mindet qoıyldy, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Túrki akademııasy týraly» qujatty bekitti» atty maqalada.

Keshe, Qabıbolla Jaqypovtyń tóraǵalyq etýimen ótken Májilistiń jalpy otyrysynda qalaýlylar «Túrki Akademııasyn qurý týraly» Kelisimdi ratıfıkatsııalaǵan bolatyn. 2012 jyly Qazaqstan, Ázirbaıjan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa arasynda qol qoıylǵan osy qujatta tıisti shart qarastyrylyp otyr.

Atap aıtqanda, Kelisimniń 2-babynda, «Túrki akademııasynyń maqsattary men mindetteri» qatarynda «barsha túrki tilderiniń jınaqtalǵan álipbıin ázirleý» («sozdanıe konsolıdırovannogo alfavıta dlıa vseh tıýrkskıh ıazykov») kózdelýde.

- «Qazaqstan - 2050» strategııasynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev 2025 jylǵa qaraı qazaq tili álipbıin latyn qarpine kóshirý týraly tapsyrma berdi. Tuspaldanyp otyrǵan «jınaqtalǵan álipbı» latyn qarpine negizdele me? - dep surady depýtat Tursynbek Ómirzaqov.

Úkimet atynan halyqaralyq qujatty qorǵaýǵa kelgen Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipov barlyǵy ǵylymdardyń tujyrymyna jáne usynymdaryna baı­lanysty bolatyndyǵyna nusqady: «Menińshe, bul iske qazirgi kezeńde tek ǵylymı joba retinde qaraýymyz kerek. Bizdiń álipbı qandaı sıpatta bolady? Qazaq tilin latyn qarpine kóshirý boıynsha jumys júrýde. Tıisti jumys toby qurylǵan. Bul rette bolashaq qazaq alfavıtiniń túrki elderi álipbılerine qanshalyqty deńgeıde uqsas bolatyndyǵyn ǵalymdardyń jumysynyń nátıjelerine qaraı kóremiz. Bul baǵytta túrkolog, mádenıettanýshy ǵalymdar zert­teýler júrgizedi, dáıekteıdi. Búginde ol tý­raly aıtý ázirge erte. Alda aıqyndalady».

Túrki akademııasyn Ǵylymı keńes basqarady, onyń quramyna árbir taraptan bir-bir ókilden, sondaı-aq prezıdent pen vıtse-prezıdentter kiredi. Uıymnyń prezıdenti múshe memleketter azamattary arasynan 4 jylǵa taǵaıyndalady. «Ke­lisimniń 7-babynda Qazaqstan azama­ty bolyp tabylmaıtyn prezıdent, vıtse-prezıdentter jáne olardyń otbasy­lary ımmýnıtetke ıe bolatyndyǵy ja­zyl­ǵan, al dál osy laýazymǵa taǵaıyn­dal­­­ǵan qazaqstandyq ımmýnıtetti paı­da­lana almaıdy eken. Bul ne degen dıs­krımınatsııa?! Nege bárine birdeı ım­mýnıtet bermeske?» dep qaıran qaldy depýtat Raýan Shaekın.

Aıtqandaı, Túrki akademııasy qazir­gi kezde «Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda» jumys júrgizedi. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi oǵan jeke ǵımarat suratyp otyr. «Prezıdent Ákimshiligine hat jiberdik. Bul másele sonda qaralýda. Jaýap bolsa, Úkimet máseleni sheshedi dep oılaımyz», - dedi A.Sárinjipov.