Kóshi-qon zańy eń aldymen oralmannyń jaǵdaıyna barynsha oń áser etse ıgi...

trong>ASTANA. Maýsymnyń 18‑i. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ ‑ Kóshi-qon máselesi, onyń ishinde tarıhı Otanyna kelgisi keletinder men taǵdyr taýqymetinen shetel asyp baryp, elge oralǵan «oralman» atanyp júrgendar máselesi sońǵy jyldary memlekettik saıasattyń asa názik qyrlaryna aınalyp barady. Shyndyǵynda, 2020 jylǵa deıin halyq sanyn 20 mln.-dyq mejege jetkizýdi kózdeıtin Qazaqstan úshin etnıkalyq qazaqtardy elge ákelý máselesi asa mańyzdy strategııalyq mindetteriniń biri.

Táýelsizdikten beri Qazaqstanǵa oralǵan sheteldegi qandastarymyzdyń sany 1 mln.-nan asqany týraly resmı málimetterde aıtylady. Óte qýantarlyq kórsetkish. Degenmen, ejelgi ata qonysyna oralǵan osynaý qalyń jurtshylyqtyń Atamekenge kelip ornyǵýy op-ońaı bola qoıǵan joq. Sonda da, olardyń basym bóligi qazirgi qazaq qoǵamyna aralasyp, sińisip úlgerdi. Endigi maqsat Elbasy úndegen 20 mln.-ǵa jetý údesinen shyǵý bolsa, bunda da negizgi arqa súıer - sheteldegi qandastar. Onyń ústine qazaq elinde júzege asyrylatyn aýqymdy ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy eńbek naryǵyn qymtap ustaýǵa, ishki-syrtqy kóshi-qon máselesine asa salmaqty qaraýdy, jańasha saıasat ustanýdy qajet etedi.

Osyǵan oraı bolýy tıis, Qazaqstandaǵy kóshi-qon zańnamasynyń zamanaýı tujyrymdamasyn qalyptastyrý maqsatynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik mınıstrligi «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zań jobasyn ázirlep, Parlament Májilisine joldaǵan bolatyn. Atalmysh qujattyń negizgi maqsaty elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý múddesine saı kóshi-qon úderisterin jańartý bolyp tabylady. Bundaǵy jańartýdyń negizgi jańalyqtary da ishki-syrtqy kóshi-qon men halyqtyń durys ornalasýyn qamtıtyn birneshe baǵdarǵa bólinedi. Úderisti boljaý, josparlaý jáne saraptaý sharalary da zańnamalyq deńgeıde qamtylady. ıAǵnı, qazirgi qoldanystaǵy kóshi-qon týraly zańnamada basym jaǵdaıda eńbek mıgranttary jáne etnıkalyq kóshi-qon máseleleri qamtylsa, endi bul salanyń zańnamalyq qamtý aýqymy da keńı túsedi. Onyń ishinde oralman mártebesi men máselesine de ózgeshelikter engiziledi. «Etnıkalyq kóshi-qon saıasatynda birqatar ózgerister bar. Bul rette shetelderde turatyn etnıkalyq qazaqtarmen jumys isteý barysyndaǵy sheteldegi Qazaqstan mekemeleriniń rólin arttyrý kózdeledi. Oralmandarǵa beriletin áleýmettik qoldaýlar mólsheri olardyń qonystanǵan óńirlerine baılanysty saralanady. Bunda oralmandardyń basym bóligin soltústik aýdandarǵa shoǵyrlandyrý boıynsha yntalandyrý sharalary qarastyrylady. Kvotaǵa engizilgennen keıin sharttardy oryndamaǵan jaǵdaıda olarǵa áleýmettik qoldaý retinde berilgen qarajatty qaıtaryp alý týraly jaýapkershilik qamtylady», deıdi Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Gúlshara Ábdihalyqova. Otandastardy Atamekenine oraltýdyń 20 jyldyq tarıhı tájirıbesinen keıin zańnamalyq deńgeıde usynylyp otyrǵan negizgi jańalyqtardyń bir parasy osyǵan saıady.

Alaıda, qoǵamnyń, ásirese ata qonysyn ańsaǵan sheteldegi qandastarymyzdyń múddesin qorǵap júrgen toptyń osy zań jobasynyń jańa redaktsııasyndaǵy jańalyqtarǵa kóńilderi tolyq emes. «Biz osy jolǵy Parlamentke túsken zań jobasynyń kereǵar tustaryn aıtqymyz keledi. Sonymen birge, buǵan deıingi qoldanystaǵy olqy tustar endigi jańa jobada sheshilse eken dep úmittendik. Bulaı bolmaıtyn tárizdi. Óıtkeni, qoldanystaǵy zańnamada azamattyq alǵannan keıin «oralman» mártebesiniń birden joıylatyndyǵy týraly bap bar edi. Bul túzetilgen joq, qaıta osyny odan saıyn qıyndatyp jiberipti. Máselen, usynylǵan zań jobasynda oralmandar bir jyl ishinde azamattyǵyn almaıtyn bolsa, olarǵa azamattyq máńgi berilmeıtindeı normalar qamtylǵan. Budan bólek, buryn Qazaqstanǵa kelip oqıtyn sheteldik qazaq jastary, mektep oqýshylary sonda oqyp júrip-aq azamattyq alatyn edi. Endigi kúni ondaı jastar tek oqýyn aıaqtaǵannan keıin ǵana azamattyqqa qol jetkizedi. Bundaı shekteýdi shıyrlatýdyń qajettiligi qansha?», deıdi «Jebeý» oralmandardyń respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń atqarýshy keńesiniń tóraǵasy Raqym Aıypuly. Onyń pikirinshe, Qazaqstanda oralmandarǵa beriletin ataýly áleýmettik kómekter men járdemaqylardyń barlyǵy oralmandar azamattyq alǵannan keıin ǵana baǵyttalýy tıis. ıAǵnı, birinshi azamattyq alyp, sosyn memlekettik qoldaýlar jasalýy shart. Al qazirgi jaǵdaıda Qazaqstanda áleýmettik kómekter azamattyq almaı turyp beriledi de, azamattyq alǵan sátten bastap ondaı kómekterden sap tyıylady, mártebesimen birge oralman barlyq jeńildikterinen de jurdaı bolady.

«Jańa zań jobasyn ázirleýshiler oralmandarǵa qatysty azamattyq alý máselesin jeńildetemiz dep otyr. Biraq, odan keler jaqsylyq az. Máselen, Іshki ister mınıstriniń buıryǵyna sáıkes, azamattyq máselesin qaraý 3 aıdan aspaýy tıis. Demek, «oralman» mártebesi degen de 3 aıdan aspaıdy degen sóz. Al 3 aıdan keıin oralman mártebesindegi adam azamattyqqa ótip, bárinen maqurym qalady, sonda olardyń kinási ne? Zań jobasyn ázirleý barysynda álemdik tájirıbe de durys zerdelenbegen. Máselen, nemister barlyq jaǵdaıdy, qoldaýdy biz aıtyp otyrǵandaı azamattyq alǵannan keıin ǵana júzege asyrady. Bundaı másele Qazaqstanda da qaralýy tıis edi. Ras, adam bolǵan soń «alasy» da bolady. Oralmen mártebesin alyp, keıin qaıta eline ketip qalǵandar bar shyǵar. Biraq, elde qalǵan, azamattyǵyn alǵan oralmannyń quqy nege birden shektelýi tıis. Qaıta elge kelgen, oralman mártebesin alǵandarǵa azamattyqtan keıin de 4-5 jylǵa deıin jeńildikter berilýi shart», dedi R. Aıypuly.

Onyń sózine qaraǵanda, kezindegi zar zamanda Túrkııaǵa aýyp barǵan qandastarymyzǵa sol eldiń úkimeti 5 jylǵa deıin jeńildikter bergen. «Al qazirgi kúnde bizde bári kereǵar. Oralman bop kelip, azamattyǵyńdy alsań - bárinen aıyrylasyń, al bir jylǵa deıin almasań - máńgi almaısyń», dedi ol.

Jalpy, oralman máselesi bir zańnyń aıasynda sheshiletin dúnıe emes. Zańnan buryn aldymen bul baǵyttaǵy memlekettik kózqarasty tereńdetý qajet sekildi. Óıtkeni, keıingi kezderi sheteldik qandastyrymyzdyń elge kelip-ketýine qatysty qıyndyqtar týyndaıtyny jıi aıtyla bastady. Bul turǵyda keshegi Májilis otyrysynda depýtat Bekbolat Tileýhan, «elge shyǵyp-kirý vızasyn ala almaı júrgen qandastarymyz «búgingi kúni burynǵy kúnine zar bop qalǵan», dep málimdegen bolatyn. Onyń aıtýynsha, jaqynda Qytaıdan atamekenge at aryltyp áreń jetken bir top qandastarymyz elden keri qaıtýǵa májbúr bolǵan. Buǵan sebep - vıza jáne tirkeý júıesindegi ózgerister. Depýtat jalpy sheteldikterdiń vızasyn sebepsiz sozbaý, olardyń elimizde zańsyz jumystanýyna tosqaýyl qoıý úshin ulttyq qaýipsizdik turǵysynan alyp qaraǵanda bundaı ózgeristerdi durys shara dep sanaıdy. «Toqtala ketetin jaıt, buǵan deıin shetel azamatynyń tólqujatyn tirkeý, qajetti jaǵdaıda vıza berý jumystaryn qalyptasqan úrdiske saı QR Іshki ister mınıstrliginiń kóshi-qon polıtsııasy atqaryp kelgen bolatyn. Bizdiń elde ǵana emes, álem eldiriniń kóbinde osy tártip saqtalady. Aǵymdaǵy jylǵy naýryzdyń 1-inen bastap shetel azamattaryna jeke sapar iskerlik vızalar berý quzireti Syrtqy ister mınıstrliginiń quzyryna tıesili bolyp sheshilgen. Al sheteldikterdi tirkeý jáne elden shyǵý vızasyn berý burynǵydaı kóshi-qon polıtsııasyna júktelgen. Bul jaǵdaı eń aldymen Qytaıdan keletin qandastar úshin úlken qolaısyzdyqtar týdyryp otyr», dedi B. Tileýhan. Onyń sózine qaraǵanda, kóshi-qon polıtsııasyna barǵan qandastyrymyzdy ondaǵylar Syrtqy ister mınıstrliginiń Konsýldyq qyzmet departamentine siltep shyǵaryp salady. Al Konsýldyq qyzmet departamentindegiler Qytaıdan kelgen qazaqtardyń jeke sapar vızalaryn uzartpaı, kelgen vızamen keri qaıtarady eken.

«Bekbolattyń aıtyp otyrǵany durys. Dúnıejúzi qazaqtarynyń 3-shi quryltaıynyń hattama sheshimderinde Qytaı qazaqtaryna shaqyrtýsyz vıza berý týraly qaýly bar edi. Bundaı bastamany Elbasynyń ózi qoldaǵan. Biraq, ol tolyq atqarylmaı keledi. Qazir Qytaıdan qazaqtar kelse, kóshi-qon polıtsııasy onyń tirkelýin, ol úshin toqtaǵan úıiniń úı kitapshasyn suratady. Al ózi Qazaqstanǵa alǵash kelse, munda tamyr-tanysy, týysy bolmasa ol kitapshany qaıdan alady. Budan ári jaǵdaı tipten qıyndaıdy. Jańaǵy atamekenge ańsary aýyp kelgen qazaqtyń bes kúndik tirkelgen merzimi asyp ketedi. Sosyn kóshi-qon polıtsııasy olarǵa endi elge kelmesteı etip, qara tańbany basyp, shekaradan ári asyrady. Buny qysym dep aıtpaǵanda ne deımiz?!», dedi R. Aıypuly.

Birlestik ókiliniń áńgimesine qaraǵanda, Qazaqstanda oralmandarǵa qatysty qandaı da kózge kórinbeıtin alyp kúshterdiń áreketi, úlken jolmen jasalatyn shym-shytyryq kedergisi bar sekildi seziledi. «Bizdiń usynystarymyzdy, jaǵdaıymyzdy Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tolyq biledi. Alaıda, bul baǵytta qaýymdastyq ońdy pikir júrgizip jatqan joq. Tipti, T. Mamashevtyń kózqarasy da basqashalaý. Áýeli, «oralmandar, sizder saıasatpen aınalysýdy qoıyńyzdyr» degendeı usynystar aıtady, dedi R. Aıypuly.

Degenmen, oralmandarǵa qatysty zańnamaǵa baılanysty aldyn ala kesip-piship birdeńe aıtý erterek. Óıtkeni, Májilistiń qaraýyna alynǵan zań jobasy áli de talqylanady, pysyqtalady. Eń bastysy zańdy qabyldaý úderisine bastan-aıaq múddeli taraptardy teńdeı qatystyrý, zań shyǵarmashylyǵynda olardyń pikirimen, qoǵamnyń pikirimen sanasý asa qajet. Sonda ǵana kóshi-qon úderisin de, oralmandar máselesin de jetildire túsýge bolady. Al biz áńgimege tartqan «Jebeý» oralmandardyń respýblıkalyq birlestiginiń atqarýshy keńesiniń tóraǵasy Raqym Aıypuly bundaı múmkindikterdiń tarylyp otyrǵanyna alańdaýshylyq bildiredi. Búgin de Parlament Senatynda «Qazaqstandaǵy kóshi-qon protsesteri jáne kóshi-qon salasyndaǵy zańnamany jetildirý perspektıvalary» taqyrybynda ótken ǵylymı-praktıkalyq konferentsııaǵa joǵarydaǵy birlestiktiń ókili qatysa almaı, usynysyn ótkize almaı, esikten syǵalaǵan kúıi qaıtty.