Kóshi-qon Astanadaǵy turǵyn úı máselesine qanshalyqty áser etýde?
Ásirese qala ómiriniń tartymdylyǵyna qyzyǵyp, jan-jaqtan turǵylyqty jer izdep aǵylǵan adamdar osy problemany ońtaılandyrýǵa jol bermeıtin syńaıly. Búginde Qazaqstannyń elordasynda qarqyndy qurylys júrip jatsa da, osy máselege tap bolyp otyr jáne osyǵan kóshi-qon aıtarlyqtaı yqpal etýde. Máselen, Astana ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetovtyń aıtýynsha, jyl saıyn elordaǵa turaqty turýǵa 40 myń adam keledi. «Mıgratsııalyq quramdaýshy óte joǵary serpinge ıe bolyp otyr. Álemdik tájirıbede iri qalalarda turaqty mıgratsııalyq ósim 2 paıyzdan aspaıdy. Al jyl saıyn elordaǵa turaqty turýǵa 40 myń adam keledi. Bul qala halqynyń 6 paıyzǵa jýyq kórsetkishin quraıdy. Shyn máninde bul Rıdder jáne Lısakovsk sekildi shaǵyn qalalardyń halqymen teń», - dedi ákim. Eger de atalǵan 40 myń adamnyń qurylymyna toqtalǵanda, ol - 8 myń ortasha statıstıkalyq otbasyn, sondaı-aq 16 myń eresek adamdy, mektep jáne mektepke deıingi jastaǵy 16 myń balany, taǵy da shamamen 8 myń zeınet jasyndaǵy adamdardy quraıdy.
Óz kezeginde olardyń áleýmettik qajettiliginiń ólshemi 6 bilim berý mektebin talap etedi. Bul mektepterdiń qurylysyna 10 mlrd. teńge qajet bolady. Budan bólek, qajetti 32 balabaqshanyń quny 20 mlrd. teńgeni, árqaısysy 1 myń jumys ornyn qamtıtyn 16 kásiporyn (16 myń eresek úshin), 400 myń sharshy metr turǵyn úı (onyń qurylysyna 66 mlrd. teńge) qajet bolmaq.
«Osyndaı ahýalda tek mıgratsııalyq aýyrtpalyqtarǵa qarjylyq túrde qala úshin jyl saıyn 100 mlrd. teńge jumsalýy múmkin. Bul kórsetkishter qarqyndy ósip kele jatqan elordanyń qosymsha júktemesin kórsetý úshin keltirilip otyr», - deıdi qala basshysy.
Demek, álemdik tájirıbede iri qalalarda turaqty mıgratsııalyq ósim 2 paıyzdan aspaıtyn bolsa, elorda bul kórsetkish boıynsha úsh orap otyr, ıaǵnı 6 paıyz deńgeıine jetken eken. Nelikten osylaı boldy eken? Múmkin Astana bizdiń qoǵamymyzda kóp jarnamalanyp júrgen shyǵar? Armanyn iske asyrýǵa bel býǵan kópshilik izdegeni qaladan tabylady dep oılaıtyn shyǵar?
Atap aıtqanda, kez-kelgen qala, ásirese astanalardy tanymal etýge kóp kúsh-jiger jumsalatyny belgili. Bul turǵyda elorda da eshkimnen kem qalyp otyrǵan joq. Qala ákimdiginiń málimetinshe, ınternettegi izdeý kezinde 2001 jyly «Astana» degen sóz 400 myń ret baıqalǵan eken. Al 2011 jyly ǵalamtorda alty árip sımvolynan turatyn osy sóz 8 mıllıonnan astam márte qaıtalanǵan kórinedi. Bundaı tanymdylyq birinshi kezekte aýqymdy sammıtter men, konferentsııalardyń, ekonomıkalyq forýmdardyń, Azıada sekildi iri sporttyq sharalar men mádenı jáne saıası kezdesýlerdiń nátıjesi. Árıne, osy ońtaıly ımıdj bárinen buryn ınvestıtsııalyq tartymdylyqtyń kózi ári osy arqyly qalanyń damýyna tyń serpin berýge bolady. Bir ǵana mysal. Máselen, 2011 jyly Astanada ótken ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq forýmdardyń barysynda ınvestorlarmen elordadaǵy jobalardy júzege asyrý úshin 11 qujatqa qol qoıylǵan eken.
Astanada turǵyn úı máselesi qalaı sheshilip jatyr ?
Astana jurtshylyǵynan kelip túsetin saýaldardyń basym bóligi turǵyn úı máselesine qatysty eken. «Qalalyq saıtqa kelip túsetin saýaldardyń 70 paıyzdan astamy Memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyna, jalǵa beriletin turǵyn úı, úlestik qurylys nysandarynyń tapsyrylýy máselesine qatysty», - deıdi elorda ákimi.
Qala basshysynyń aıtýynsha, osyndaı túıtkilder qazirgi kúsh-jigermen qanshalyqty atqarylyp jatsa da, azaımaı tur. Buǵan elordanyń turǵylyqty jer retinde tartymdylyǵy sebep bolyp otyr. Búginde áleýmettik jaǵynan álsiz toptar sanaty boıynsha kommýnaldyq turǵyn úı kezeginde 21 myńnan astam adam tirkeldi.
«Jalpy úsh jylda 4 mln. sharshy metrden astam turǵyn tapsyryldy. Bul 40 myńnan astam páterdi qamtıdy. Aldaǵy 3 jylda túrli qurylys kózderi arqyly biz 5 mln. sharshy metrge jýyq turǵyn úıdi paıdalanýǵa beremiz», - dedi ákim.
Jalpy búgin qala jurtshylyǵymen esep berý kezdesýinde elorda ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov 2005-2007 jáne 2008-2010 jyldarǵa negizdelgen memlekettik turǵyn úı baǵdarlamalaryn iske asyrýdyń mán-jaıyn aıtyp berdi.
«Bizde qurylys birneshe kestemen júrip jatyr. Qalada 2005-2007 jáne 2008-2010 jyldarǵa negizdelgen eki memlekettik baǵdarlama iske asyrylýda. Birinshi memlekettik baǵdarlamaǵa toqtalatyn bolsaq, onyń qurylysy qurylysshylardyń nemquraılylyǵynan sozylyp ketti. Qazirgi kezde olar sottaldy. Qurylys máselesin sheshý úshin qalaǵa qosymsha bıýdjettik jáne bıýdjettik emes qarjy kózderin tartýǵa týra keldi. Sonymen qatar, osy másele turǵysyndaǵy uzaq sottyq úderister jumysqa kirisýge kedergi jasady. Endi eki nysandy ǵana tapsyrý qaldy. Olardy biz bıyldyń birinshi toqsanynda paıdalanýǵa bermekpiz» - dedi ákim.
Ekinshi memlekettik baǵdarlamaǵa toqtalǵan qala basshysy, onyń aıasynda jalpy aýdany 390 myń sharshy metr kólemimen 8 116 páter salynyp jatqandyǵyn jetkizdi. 2011 jyly 156 myń sharshy metrdiń 3 192 páteri paıdalanýǵa berildi. Qazirgi kezde 243 myń sharshy metrdi quraıtyn 4 974 páterdi tapsyrý qaldy. Bul páterler bıyldyń shildesinde paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde. Demek, qala basshysynyń sózinshe, memlekettik baǵdarlama aıasyndaǵy qordalanǵan máseleler bıyl óz sheshimin tabatyn sekildi.
Sonymen qatar, jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysy mańyzdy baǵyttardyń biri bolyp qala bermek. «Turǵyn úı saıasatyndaǵy mańyzdy baǵyttardyń biri arendalyq turǵyn úıge qatysty. Úsh jyldyń ishinde osyndaı 3 myń páter paıdalanýǵa berildi», - dep toqtaldy ákim.
Budan bólek, I. Tasmaǵambetov úlestik qurylys sektoryndaǵy problemalardy sheshýge elordaǵa memleket 107 mlrd. teńge ınvestıtsııa baǵyttaǵanyn aıta kele, «ótken 4 jylda Astanada 217 turǵyn úı kesheniniń qurylysy aıaqtalyp, 40 myńǵa jýyq úlesker otbasynyń máselesi sheshildi. Atap aıtqanda, 2008 jyly bul problema sheshilmeıdi dep sanalǵan edi», - dedi.
Onyń aıtýynsha, jaqynda 7 nysan problemalyq qurylystardyń qataryna endi. Endi 1 200 úleskerdiń múddesin qorǵaý úshin olardyń qurylysyna qala kirisip otyr. Qazirgi kezde bul nysandardaǵy qurylys belsendi júrip jatyr jáne olar bıyldyń orta kezinde tapsyrylmaq. Jalpy 2011 jyly 1 mln. 400 myń sharshy metr turǵyn paıdalanýǵa berildi.
Aıta keteıik, ákim «Turǵynúıqurylysjınaqbank» arqyly nesıleý júıesi boıynsha turǵyn úımen qamtamasyz etý jalǵasatynyn aıtty. Úsh jylda bul júıe boıynsha 1,5 myń páter salynady.
Sonymen qatar, Memleket basshysy Úkimetke «Qol jetimdi turǵyn úı-2020» baǵlarlamasyn ázirleýdi tapsyrdy. Osy baǵdarlama aıasyndaǵy qurylystarǵa ákimdik jer ýaskelerin ázirlep, ınjenerlik júıemen qamtamasyz etýi tıis. Bul baǵdarlamany belsendi túrde iske asyrý bıyldyń ortasynda bastalady.
Endi jeke turǵyn úı qurylysy máselesine toqtalsaq. Sebebi, sońǵy kezde bul másele qala mańynan úı salam deýshilerdi kóp mazalap júr. 27 qańtardaǵy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy N.Nazarbaev, paıdalanylmaı jatqan jer telimderin qurylys salýǵa qaýqarly adamdarǵa berý qajettigin aıtty. «Qala mańynda jeke turǵyn úı qurylysyna jer telimderin bólý turǵysynda problemalar qordalanyp qaldy. Sonymen qatar, bólingen kóptegen jer ýchaskeleri ıgerilmeı qalyp jatyr», - dedi Memleket basshysy. Prezıdenttiń sózine qaraǵanda, jeke qurylysqa jer bólýdiń qazirgi erejeleri qurylys jasaýshynyń qarjylyq múmkindigin eskermeıdi.
«Jerdi alyp, keıbiri ony paıdalanbaıdy. Eger paıdalanbasa jer telimin úı salýǵa qaýqarly basqa bireýge berý kerek», - dep qadap aıtty N. Nazarbaev. Memleket basshysynyń pikirinshe, osy máseleni tek ákimder ǵana qadaǵalaı alady.
Al taıaýda QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Serik Ahmetov jeke turǵyn úı qurylysyna bólingen jerlerge tekserý júrgizý kerek ekenin atap ótti. «Jeke turǵyn úı qurylysyna bólingen jerlerge tekserý júrgizý jáne jer telimderin tek ınfraqurylymy bolǵan kezde ǵana berý kerek. Sonymen qatar jeke azamattardyń turǵyn úı qurylysy úshin tegin jer alý quqyǵy máselesin odan ári saqtaýdy qarastyrý qajet», - dedi ol. Bul rette S.Ahmetov eldi mekenderdegi turǵyn úı qurylysyna bólingen jerlerde oryn alyp otyrǵan ahýalǵa erekshe nazar aýdardy. Onyń atap ótýinshe, tolyq kvartaldar salynǵanmen olardaǵy baspanalardyń tek 20 paıyzynda ǵana adamdar turady. Al qalǵan 80 paıyzy sý, elektr energııasy bolmaǵandyqtan paıdalanylmaı jatyr. «Eger jer telimin berer bolsaq, onda ınfraqurylymymen bereıik nemese eki jyldyń ishinde jerdi ıgerý týraly máseleni tótesinen qoıaıyq. Qala nemese aýdan ákimi osy ýaqyt aralyǵynda atalǵan ýchaskelerdi ınfraqurylymmen qamtamasyz etsin. Osy jyldan bastap biz bul máseleni qatań baqylaýǵa alatyn bolamyz», - dedi S.Ahmetov.
Munymen qosa jaqynda Astana ákimdigi jeke turǵyn úı qurylysyna arnalǵan jer telimderin ótinish bergen barlyq azamattarǵa bere almaıtynyn málimdedi. «Búgingi tańda jer qatynastary basqarmasynda jeke turǵyn úı qurylysyna arnalǵan jer telimderin alýǵa ótinish bergen azamattardyń sany 100 myńnan asyp jyǵylatyndyǵyn habardar ete ketýim qajet. Bul Astana qalasynyń Bas josparyna sáıkes, 2030 jylǵa deıin bólinedi dep josparlanǵan jer ýchaskeleriniń sanynan 4 ese kóp. ıAǵnı, halyqtyń barlyq suranysyn qanaǵattandyrý múmkin bolmaıtyndyǵy anyq», - dep jazady óz blogynda I. Tasmaǵambetov. Qala ákimi sóz arasynda, qazirgi ýaqytta jeke qurylysqa arnalǵan jer telimderin úlestirý toqtatylǵandyǵyn aıtty. Sebebi qajetti ınfraqurylymmen qamtamasyz etilgen daıyn ýchaskeler joq.
