Kórisý kúnin Naýryz toıynyń bastaýy retinde qaraǵan durys — ónertanýshy
ORAL. KAZINFORM — 14 naýryz Kórisý merekesi retinde keıingi jyldary keńinen atalyp júr. Atalmysh meıramnyń mán-mańyzy jóninde Sýretshiler odaǵynyń múshesi, ónertanýshy Qýandyq Mádirmen suhbattasqan edik.
— Qýandyq Nasıhatuly, Kórisý kúnin qalaı túsinesiz, aldymen soǵan toqtalsańyz?
— Kórisý — tek adamdardyń bir-birine amandasyp, jaqsylyq tileıtin qaýyshý merekesi ǵana emes, jasy úlkenderge izet kórsetip, iltıpat bildiretin dástúrli meıramy. Bul kúni burynǵy ókpe-renish keshirilip, arazdyq umytylady, kórshi-kólem bir-birin qonaqqa shaqyryp, otbasyna, aǵaıyn-týystaryna amandyq-saýlyq, qut-bereke tilep jatady. Jáne kórisý bir kúnmen ǵana shektelmeıdi, jyl boıy jalǵasa beredi. Ár túrli sebeptermen 14 naýryz kúni syrtta júrgen kez kelgen adam aýylǵa joly túsken boıda qarııalardyń qolyn alyp, sálem berýge tıis.
Bul kóne dástúr elimizdiń batys oblystarynda ǵana saqtalyp keldi. Ejelgi ýaqytta babalarymyz kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysqan kezde kóktemgi kún men túnniń teńelýinen týra bir apta buryn maldaryn sanap, uzaq qystyń artta qalǵanyna qýanyp, naýryzǵa daıyndalǵan.
Sondyqtan, Kórisý kúnin Naýryz meıramynyń bastaýy dep aıtýǵa bolady. Tarıhqa úńilsek, erterekte qys aılarynda dalada mal baqqan kóshpendi halyq bir-birin kóre almaǵan, tek kóktem shyǵa bastaǵanda, naýryzǵa qaraı kórgen. Sol ýaqyttan beri kórisý dástúr retinde saqtalyp qalǵan. Keıbir ǵalymdar muny dástúr emes, ǵurypqa jatqyzady. Meıli, menińshe onda turǵan eshteńe joq. Shyǵys kúntizbesi boıynsha, naýryzdyń basy hamal aıynyń 1 juldyzyna sáıkes keledi. Hamal — Toqty shoqjuldyzynyń eski parsysha ataýy ǵoı. Kún men tún teńelip, amal kirgen sátte Toqty shoqjuldyzy týady degen uǵym bar. «Naýryz» sózi parsysha «jańa kún» degendi bildiredi. Sondyqtan «naýryz» demeı, «amal» deýge de bolady. Óıtkeni, bul sózderdiń aıyrmashylyǵy joq.
— Mańǵystaý oblysynyń jurtshylyǵy Kórisýdi Amal merekesi retinde dýmandata toılap júr ǵoı. Buǵan baılanysty ne aıtar edińiz?
— Kórnekti aqyn Sabyr Adaı bir maqalasynda aralaspasa, aǵaıyn jat bolatynyn, kórispese, kóńil tatýlyqqa sebep izdemese, ulttyq rýhtyń óletinin atap ótken edi. Onyń aıtýynsha, amal merekesi, kórisý salty — burynnan bar, qazaqqa ortaq dástúrdiń úrdisi. Sonyń nátıjesinde amal merekesi respýblıkalyq dárejede qaıta jandandy, ulttyq merekege aınaldy. Kórisý salty, qara shańyraq uǵymy, qara qazannan dám tatý dástúri jańǵyryp, qalyptasty. Osyǵan alyp-qosarymyz joq. Kórisý nemese amal merekesiniń el kóleminde keńinen taralyp kele jatqanyna qýanýymyz kerek.
— Bizdiń balalyq shaǵymyzda da úlkenderge kórisip júretin edik. Ol jadyńyzda shyǵar?
— Árıne, ne nárse de otbasyndaǵy tárbıeden bastalady ǵoı. Áli kúnge esimde, naýryzdyń 14-i kúni áke-sheshemiz aýyldaǵy jasy úlkenderge baryp kórisip shyǵatyn. Solardan qalmaı, biz de ala tańnan oıanyp, kórshi-kólem, aǵaıyn-týystyń úıin aralap, kórisip, batasyn alyp qaıtatynbyz. Bizdiń jaqtyń úlkenderi «Jasyń qaıyrly bolsyn!» deıtin. Ózim Atyraý oblysy Naryn qumynyń eteginde, qazirgi Isataı aýdanynyń aýmaǵynda týyp-óstim. Keıin Oralǵa pedagogıkalyq ınstıtýtqa oqýǵa kelip, sodan osynda qonystanyp qaldym.
Edil men Jaıyq aralyǵynda Bókeı sultannyń dıplomatııalyq eńbegi arqasynda 1801 jyly І Pavel patshanyń jarlyǵymen Bókeı handyǵy qurylǵany belgili. Sonyń nátıjesinde ata-babamyz osy jerdi jaılap, azat kúnge deıin jettik. Bizge Batys Qazaqstan oblysynyń Bókeı ordasy aýdany da qashyq emes, sondyqtan salt-dástúrimizde esh ózgeshelik joq dep aıtýǵa bolady.
— Oral qalasynda da Kórisý men Naýryz toıyn atap ótýge atsalysyp kelesiz ǵoı?
— Iá, Oralda, 1989 jyldan naýryz toıy qaıtadan toılana bastady. Ol kezde men IV kýrstyń stýdenti bolatynmyn. Fakýltet dekany Tóleýbaı aǵaı Ábilov shaqyryp alyp, ǵımarattyń kireberis mańdaıshasyna aq mataǵa «Ulys qaıyrly bolsyn!» dep úlken qariptermen jazdyryp ilgizdi.
Ózimiz osy oqý ornynda (qazirgi M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıteti) ustazdyq etken mezgilde de qazaqy dástúrden ajyraǵanymyz joq.
Sońǵy jyldarda jurtshylyq osy «qaıyrly bolsyn» sóziniń mánine tereń úńilmeı, sál alystatyp alǵan syńaıly. Óıtkeni, suraǵan tilek oryndalǵanymen, sońy qaıyrly bolmasa qıyn. «Jaratýshyǵa duǵa qylǵanda qaıyrlysyn surańdar, sonda qaıyrly dúnıeni násip qylady», — dep otyratyn burynǵy qarııalar.
— Sońǵy kezde qoǵamda toı kóbeıip ketkeni jóninde jıi aıtylyp júr. Sonyń ishinde sábıdiń bir jasqa tolǵan kúnin de atap ótip jatatyndar da barshylyq. Osyǵan oraı pikirińiz qandaı?
— Shyn mánisinde kóshpeliler týǵan kúndi múlde atap ótpegen de, toılamaǵan da. Ony etnograf-ǵalymdar ǵylymı turǵyda táptishtep túsindirip, jazyp júr. Ol kúndegi árbir adam jasyna jas qosqandyqtan, «Jas qaıyrly bolsyn» degen tilekti ǵana aıtqan. Bizdiń áke-sheshemiz de ózderiniń týǵan kúnderin birde-bir ret atap ótpegen. Shynyn aıtsaq, olardyń týǵan kúnderin ózimiz bertin kele, eseıgen shaqta bildik. Ony esh jarııalap aıtpaıtyn, qupııa ustaıtyn. Qazir adamnyń ár tolǵan jasyn jalaýlatyp atap ótý sánge aınalyp barady. Onyń qaıdan kelgenin óz basym bilmeımin. Osy daraqylyqty doǵarý kerek-aý dep oılaımyn.
— Jalpy Kórisý men Naýryz merekesin qalaı atap ótý kerek?
— Buǵan baılanysty aıtarym, Qazaq elinde, sonyń ishinde Batys Qazaqstan óńirine de ultty uıystyratyn, keń kólemdegi, úlken tálimi bar jobalar kerek-aq. Kıiz úıge kirip, as iship, aıaq bosatatyn, bir kúndik shablondyq sharalar onsyz da jetip artylady. Ár jobaǵa úlken shyǵarmashylyq turǵydan kelip, rýhanı-mádenı azyq alatyn máni men maǵynasy bar sharalardy uıymdastyryp, nasıhattaǵan abzal. Urpaqty tatýlyq pen baýyrmaldyqqa tárbıelep, olardyń jan dúnıesine izgilik pen meıirim nuryn quıa bilsek, utarymyz kóp bolary anyq.
Eske sala keteıik, budan buryn etnograf-ǵalym Kórisý merekesiniń qaıdan shyqqanyn áli de egjeı-tegjeıli zertteý qajet ekenin aıtqan edi.