Abat Qydyrshaev: Kórisý dástúriniń Naýryz meıramyna ulasýy – zańdylyq

ORAL. KAZINFORM — Búgin – Kórisý meıramy. Osy dástúrdiń shyǵý tarıhy, mán-mańyzy, onyń Naýryz meıramyna ulasýy jaıly M. Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıteti qoǵamdyq damý departamentiniń dırektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Abat Qydyrshaev Kazinform tilshisine aıtyp berdi.

- Abat Satybaıuly, Kórisý dástúriniń Qazaqstannyń batys aımaǵynda, sondaı-aq Reseıdiń kórshiles oblystarynda saqtalǵany belgili. Munyń syry nede dep oılaısyz?

- Kórisý kúni nemese Kórisý aıty - Qazaqstannyń batys óńiri úshin ejelden kele jatqan qazaq dástúri. Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, kórisýdiń shyǵý tórkini týraly túrli joramal bolǵanymen, onyń burynnan kele jatqan, qalyptasqan dástúr ekendigin eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Bul rette kórisýdiń aımaqtyq ereksheligin aıtý kerek. ıAǵnı, bul - negizinen Qazaqstannyń batys óńirine keńinen sińgen, osy aımaqqa tán dástúr. Kórisý kúni jasy kishiler úlkenderge arnaıy baryp, sálem berip, qol alysyp, tós qaǵystyryp kórisedi. Aqsaqaldar «Bir jasyń qutty bolsyn!» dep, jastarǵa batasyn beredi. Úı ıeleri kelgenderge dám usynyp, aq tilekterin jaýdyrady. Kórisý Qazaqstannyń Atyraý, Mańǵystaý oblystarynda da toılanady. Tek Mańǵystaýda «Amal merekesi» dep aıtylady. Onyń kórisýden aıyrmashylyǵy joq, tek ataýynda ǵana. Munyń syry «Qystan aman óttik, bir amalyn jasadyq, bir isimiz bitti» degendi bildiredi. Kórisý sondaı-aq Batys Qazaqstanmen kórshiles Reseıdiń Astrahan, Volgograd, Saratov, Samara, Orynbor oblystarynyń qazaqtar kóp shoǵyrlanǵan jerlerinde atalyp ótiledi.

Aıta keterligi, keıbir sarapshylar Kórisýdi ıÝlıan kúntizbesinen Grıgorıan kúntizbesine aýysýmen baılanystyrady. Alaıda eseptep qaraǵanda, bul qısynǵa kelmeıdi. Kórisý, eń aldymen, qazaq halqynyń kóship-qoný saltyna baılanysty. Erterekte qazaqtardyń negizgi kúnkórisi mal sharýashylyǵy bolǵandyqtan, ár rýdyń óziniń kókteýi, jaılaýy, kúzdeýi jáne qystaýy bolǵan. Máselen, Ábilqaıyr han zamanynda jaılaý kezinde soltústikke qaraı, Orynbor oblysyna kóship baratyn. Al qystaq kezinde, kerisinshe, ońtústikke qaraı, 500, 1200 shaqyrymǵa deıin, Mańǵystaý, odan ári Túrkistanǵa qaraı kóshetin bolǵan. Tipti Batys Qazaqstan oblysynyń óz tabıǵatynda aıyrmashylyqtar bar. Naryn qumyn jaılaıtyn Bókeı ordasy, Jańaqala aýdandarynda qys jaılyraq bolyp keledi. Demek, qys soltústik óńirlerde naýryzdyń aıaǵyna deıin sozylsa, ońtústikte kóktem erterek, osy aıdyn ortasyna taman keledi. Kóktem kelip, qystan mal-jannyń aman shyqqanyna qýanǵan halyq 14 naýryz kúni bir-birimen kórisip, toılaıtyn bolǵan. Keńes ókimeti Kórisý meıramyna eskiniń sarqynshaǵy, feodaldyq qaldyqtar dep qarap, tyıym saldy. Soǵan qaramastan, aýyl-aýylda bul dástúr tyıylǵan joq. Bir shańyraqtyń ózinde jasy kishiler bul kúni erte turyp, úlkenderge kórisýge tyrysatyn. Úlkennen bata alýǵa asyǵatyn.

Naýryzdyń ózi parsy tilinen aýdarǵanda «Jańa kún» degendi bildiretini málim. Sondyqtan jańa kún týyp, bir jasqa tolǵan halyq kóktem kelgende qalaısha qýanbasyn! Qalaısha toılamasyn! Qazaqstan keń baıtaq bolǵandyqtan, ár aımaqtyń óz tabıǵı erekshelikteri bar. Aıtalyq, ońtústikte kóktemdi naýryzsha torǵaıdyń ushyp kelýimen baılanystyrady. Kórisýdiń dinı astary joq. Qazaq dinı merekelerdi «Oraza aıt», «Qurban aıt» dep birden bólip aıtqan.

Batys Qazaqstan oblysynda Kórisý kúni naýryzdyń 14-i emes, 15-ine bolýy kerek dep esepteıtin keıbir rýlar da bar. Biraq munyń qaıdan shyqqandyǵyn ózderi aıtyp bere almaıdy. Sondyqtan negizgi kópshilik 14 naýryz kúni kórisedi. Jalpy, Naýryz - bereke, birlik aıy. Kórisýdi de jańarý merekesi, adamdardy bir-birine jaqyndastyratyn ulttyq salt-dástúr dep aıtýǵa bolady. Bul kúni bilim ordalarynda da stýdentter ustazdaryna kórisip, úlkender «Jasyń qutty bolsyn!» aıtady.

El aǵalary kórisý dástúriniń qıyn-qystaý jyldarda da úzilmegenin aıtady. Qazaq halqyna ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy, otyzynshy jáne qyrqynshy jyldary óte aýyr tıgeni málim. Halyqtyń birsypyrasy ashtyqtan qyrylyp, saıası qýǵyn-súrginge ushyrasa, keıin oǵan Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezindegi aýyrtpalyq qosyldy. Osyndaı qııamet-qaıym kezeńniń ózinde Kórisý sekildi izgi dástúrimiz joıyla qoıǵan joq. Ásirese, balalar úshin úlken mereke bolatyn. Úı-úıdi aralap, úlkenderge jappaı kórisetin. Áıelder bolsa, qazan kóterip, bar dámdisin salatyn. Aqsaqaldar batasyn berip, aınala kerim jarasymyn tabatyn. Qazir, shúkirshilik, bári jetkilikti. Elimiz damý ústinde. Olaı bolsa, tatýlyqty bekitip, halqymyzdyń uıymshyldyǵyn arttyratyn Kórisý meıramynyń da orny bólek. Endeshe, ózimizden keıingilerdiń bárine «Jastaryń qutty bolsyn, qazan tolyp, bereke-birligimiz artyp, tabys-jetistigimiz molaıa bersin!» dep aq tilegimizdi basa aıtamyz.

- Kórisý kúni halyqtyq Naýryz meıramyna ulasady ǵoı?

- Jalpy, Naýryz meıramynyń elimiz úshin rýhanı jańǵyrýdyń kepili ekendigin aıtqym keledi. Búgingi Qazaqstan Respýblıkasy memleketiniń tolyǵyp, qýattana túsýi úshin, álem halyqtary órkenıeti arasyndaǵy ózine laıyqty ornyn alýy úshin áli de bolsa atqarylar jumystar men izdenister aýqymy mol.

Tarıhtyń bir kezeńderinde «Qazaq handyǵy», «Deshti Qypshaq», «Ǵýzıa» (Túrki qaǵanaty) jáne taǵy basqa ataýlarǵa ıe bolǵan bul ólkeni túrki násildi túrli taıpalar óz Otany retinde meken-jaı etkeni, ósip-óngeni málim. Zertteýshilerge súıensek, Mahmud Qashqarıdyń «Dıýanı luǵat-ıt-týrkı» (Túrkiler sózdigi) eńbeginde osy aımaqtarda turaqtanyp, qonys etken qyryq toǵyz taıpa men taıpalyq birlestikterdiń aty atalatyny aıtylady. Qazaqstan aýmaǵyn jáne onymen shektes aımaqtardy mekendegen ózgedeı de túrki halyqtarynyń uzaq ýaqyttar boıyna aralas-quralas ómir keshýi osy halyqtardyń ádet-ǵuryp, salt-dástúrlerinde de ózindik iz qaldyrǵanyn bilemiz. Solardyń biri – dúnıeniń jańǵyryp, jasarý mezgili – kóktemdi qarsy alý. Qazaqtar, kóptegen túrki halyqtary bul oraıda kóktemniń alǵashqy ýaqyttyq belgisin kún men túnniń, ıaǵnı, jaryq pen qarańǵylyqtyń teńesý ýaqyty dep tanıdy jáne ol qazirgi túsinigimizge saı 22 naýryzda atalady. Qazaqtarda ádet-ǵurpymyzǵa tán birqatar mereıli kúnder bar, biraq Naýryz meıramynyń orny erekshe.

Burynyraqta tarıhı-geografııalyq jaǵdaılarǵa baılanysty ekonomıkasynyń basym bóligi tórt túlik mal jaǵdaıyna táýeldi bolǵan qazaqtar osy Naýryz meıramynan soń ile-shala kókteý men jaılaýǵa kóshý qamyna kirisken. Munyń aldynda Naýryz meıramyn úı-úı, jaqyn aýyl-aýyl bolyp atap ótetin. Keletin qonaqqa arnap jeti túrli dámnen nemese jeti túrli azyq túrinen arnaıy «naýryz kóje» daıyndalatyn. Sonymen qatar osy meıramǵa oraılas, syıly adamdarǵa arnap qys soǵymynan «naýryz sybaǵa» saqtalynǵan. Osyǵan oraı halyq arasynda naýryzdyń «uzynsary» degen ataýy bolǵan. Sondyqtan «naýryz sybaǵany» keıde «uzynsary sybaǵasy» dep te ataǵan.

- Qystan aman shyqqan halyq bir-birimen jamyrasa kórisken. Soǵan oraı bir-birine jyly tilekter arnaǵan. Solardy eske sala ketseńiz.

- Iá, qys qıynshylyǵyn bastan ótkizgen halyq naýryzdan, ıaǵnı, Jańa jyldan kóp jaqsylyqtar kútken. Bir-biriniń úıin, aýylyn aralaǵanda, naýryz qurmetine arnap «eski jyl eskiredi, jańa jyl jarylqasyn» dep úmitti tilekterin de bildirgen. Sonymen qatar sharýashylyqqa, adamnyń kóńil-kúıine, halyqqa, memleketke qatysty «Ulys aman bolsyn!», «Ulystyń uly kúni qutty bolsyn!», «Aq mol bolsyn!», «Jeli uzarsyn!», «Kók kóbeısin!», sondaı-aq «Jańbyr mol bolsyn!», «Egin yrǵyn óssin!», «Jaılaý jaıly bolsyn!», «Qonys qut ákelsin!» sııaqty tilekter bildirgen. Naýryz meıramynda aýyl jınalyp, kókpar tartý, balýan kúrestirý, aıtys-tolǵaý ótkizý tárizdi is-sharalar atqarylǵan. Sondaı-aq mańyzdy bir másele – naýryzǵa jete almaǵan árýaqtarǵa Quran oqylyp, eske alynyp otyrǵan. Bul rette «ótkenge salaýat aıtý» kózdelgen, «óli jebemeı, tiri baıymasy» eskerilgen. Qysqasy, adamdy syılaýǵa, adamgershilikti áz tutýǵa ǵıbrat etilgen. Naýryzǵa arnalyp jaıylǵan dastarhan basynda sol aýyl-aımaqqa, aǵaıyn-týǵanǵa, turmys-tirshilikke qatysty máselelerdiń barlyǵy da túgendelip, áńgime arqaýyna aınalǵan. Máselen, kúıeý keltirý, qyz uzatý, quda kútý, jaılaýǵa kóshý, egin salý jáne taǵy basqa salt-dástúr, sharýalarǵa kezek keledi.

- Naýryzdyń basqa ereksheligi qandaı?

- Qazirgi ýaqytta ata-babadan mıras bolǵan Naýryz meıramy kóktem merekesi, eski jańa jyl basy retinde jańǵyra túsip, halqymyzben birge jasaýda. Buǵan dálel, osy rettegi birer halyqtyq uǵymdar tómendegishe: «Áz» uǵymy. Halyq «áz bolmaı, máz bolmaıdy» degen qanatty qaǵıda qaldyrǵan. Naýryz – qasıetti aı, Shyǵys kún esebi boıynsha jyldyń alǵashqy aıy. Naýryz – shat-shadymandy oıyn-saýyq, toı basy. Keı jerlerde «naýryz toıy» («naýryznama») atalady; Naýryz kójeniń dástúrlik, merekelik ulttyq taǵylymy – adamdardy jomarttyqqa, izgilikke, uıymshyldyqqa, tatýlyqqa, birlikke shaqyrý. Naýryz – toqshylyq kúni. Bul kúni qazan ottan túspeıdi. Ár úı naýryz kóje isteıdi. Ýyz qatyrylady. Sorpa sapyrylady. Bul kúni qul da, kúń de jumystan bosatylǵan. Bul kúni jumys jasaǵan adamnyń basy qaltyldaq bolady-mys. Ulys kúni qazan tolsa, ol jyly aq mol bolar. Uly kisiden bata alsań, sonda oljaly jol bolar… (Naýryz jyrynyń úzigi). Naýryzda alǵan batanyń orny bólek. «Ýyz bata» turǵysynda dáripteledi. Jastar bul kúni úlkenderden bata alýǵa tyrysady. Naýryz bata úlgisi: «Órkeniń óssin!», «Ár kúniń Naýryz kúnindeı berekeli bolsyn!», «Ulyń – ońǵa, qyzyń qyrǵa konsyn!», «Elińe eleýli, halqyńa qalaýly bol!», «Aıyń týsyn ońyńnan, juldyzyń týsyn solyńnan», «Baq bersin, Qydyr darysyn!»; Naýryz tilek: Kók táńiri nuryńdy aıama. Jer táńiri yrysyńdy aıama! Ádil jandy taǵynan taıdyrma, Áz halyqty baǵynan aıyrma! Basyma bas qos, jasyma jas qos, asyma as qos! Naýryz tóli tól basy retinde baǵalanǵan. Tól basy satylmaıdy, eshkimge syıǵa berilmeıdi. Naýryzkók – naýryz aıynda ushyp keletin kóktem qusy, baqyt qusy qataryna qosylady. Naýryz kúni týǵandardy halyq baqytty, erekshe adamdar dep uǵynǵan. Naýryzsheshek – naýryz aıynda ósetin japyraqty túrli gúldi, qaýashaqty ásem ósimdik (shóp). Maıynyń dárilik qasıeti bar. Ásemdik úshin úıde de ósiredi. “Qyzyl kitapqa” engen sırek kezdesetin baǵaly ósimdik. Naýryzsha – naýryz aıynyń ashyq kúnderi túsetin qoldan jasaǵandaı erekshe oıý-órnekti ári jup-juqa qıyrshyq qar. Naýryzsha – aldaǵy jylylyqtyń belgisi. Saýmalyq – óleńmen órilgen jaqsy tilek. Adamdar saýmalyq aıtyp, bir eski ydysty syndyryp, «jamandyq ketsin» dep yrym jasaǵan. Muharram - arab tilinde “tyıym salynǵan” degen sóz. Ertede shyǵys elderi naýryzdy «muharram» ataǵan. Mánisi: osy qasıetti aıda tabıǵatty lastaýǵa, tártipsizdikke, urlyqqa, ǵaıbat sózge, ishimdikke, taǵy basqa jaǵymsyz isterge tyıym salynǵan. Naýryz – páktik, adaldyq kúni. Qatelik keshiriledi. Kóńil kiri óshiriledi. Jolsyzdyqqa tyıym bolady. Aq tilek-syıyń bolady. Ár úıde bereke bolady, oıyn-saýyq, mereke bolady. «Samarqannyń kók tasy» – naýryz kúnine baılanysty aıtylatyn tereń mándi sóz. Ańyz boıynsha áıgili astronom Ulyqbek (1394-1449) observatorııasyndaǵy kók tasqa dál 22 naýryz kúni túsken kún sáýlesiniń jylýy tasty jibitedi-mys.

Osyǵan oraı biz de Mahambet Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetiniń ujymy men stýdentter qaýymy atynan kúlli Qazaq eli jurtshylyǵyna Naýryz qutty bolsyn, elimiz aman bolsyn dep tilek bildiremiz.

Aıta keteıik, bizdiń ǵylym-bilim ordasynda Naýryz jylma-jyl jańa formatta ataldy. Maqsat – jalpyqazaqstandyq rýhanı qundylyqtardy nyǵaıtatyn qazaq halqynyń salt-dástúrlerin jańǵyrtý, yntymaq-birlikti arttyrý, azamattyq beıbitshilikti saqtaý, áleýmettik áriptestikti jáne qaıyrymdylyq jasaý mádenıetin damytý. Sondaı-aq etnosaralyq qatynastar mádenıetin damytý, qoǵamdaǵy dostyq pen senimdi nyǵaıtý, Qazaqstan tabıǵatynyń biregeıligin, tabıǵatqa uqypty qaraýdy uǵyný, ekologııalyq mádenıetti jáne eldi mekenderdiń aýmaqtaryn abattandyrý boıynsha qoǵamdyq bastamalardy damytý. Ýnıversıtetimizdegi qoǵamdyq damý departamentiniń josparyna sáıkes «Kórisý kúni» (jaratylystaný-geografııa fakýlteti), «Jaılaý kúni jáne joralǵy sátteri» (mádenıet jáne óner fakýlteti), «Shymyrlyq pen sheberlik kúni» (pedagogıka fakýlteti), «Tarıhqa taǵzym jáne shejire kúni» (tarıh, ekonomıka jáne quqyq fakýlteti), «Zııatkerlik jáne ıgi ister kúni» (fızıka-matematıka fakýlteti), «Ulystyń uly kúni jáne ulttyq taǵamdar meıramy» (fılologııa fakýlteti) keńinen atalýda.

- Endi jyl basy – Naýryzdaǵy atalymdarǵa toqtalsańyz?

- Shynynda da halyq dástúrleri qashan da ómir tájirıbesinen týyndap, qaltqysyz qalyptasady. Sonyń nátıjesinde qoldanysymyzǵa jańa ataýlar enip, jas urpaqtyń dúnıetanymyn keńeıtedi. Sol sebepti tómendegideı halyq danalyqtarynyń búgingi jas urpaq esinde júrgeni abzal dep bilemiz. Olar: jyl basynda nur jaýǵan tún - Qyzyr tún; jyl basynyń alǵashqy sýy – Qarǵyn; alǵashqy qary – Aqsha qar; alǵashqy kúni – Ulys kúni; alǵashqy jeli – jel aınalyp jetken Altyn kúrek; alǵashqy tóli – Dúbiraıaq; birinshi súti – Ýyz; birinshi qusy – Náýirizek; birinshi kógi – Báısheshek; alǵashqy asy – naýryz kóje; alǵashqy tilegi – «Aýyzdy aqtan aıyrmasyn, qyzyldy ýaqytyly kórsetsin»; alǵashqy quttyqtaý sózi – «Jasyń qutty bolsyn»; birinshi belgisi - Kórisý; birinshi syı-taǵamy – Uıqyashar; alǵashqy syılyqtar – Diretkizer, Seltetkizer; birinshi nyshany – Saýmalyq aıtý; birinshi sálemi – Ulys baqty bolsyn, tórt túlik aqty bolsyn, Ulys bereke bersin, pále-jala jerge ensin!

- Keń baıtaq Qazaqstanda Naýryz merekesin atap ótýde ózgeshelikter bar ma?

- Altaı men Atyraýdyń, Arqa men Alataýdyń arasy aıshylyq alys jol bolsa da, Naýryzdy atap ótýde kóp ózgeshelik joq ekendigin aıtqym keledi. Bári de – alty aı qystan aman shyqqan eldiń arqa-jarqa jaı-kúıin dáripteýi, kókke moıyn sozyp, aqqa aýzy tıgen jannyń birligi men tirligine shúkirlik etýi, kóbesi sógilgen qar erigennen keıin at-túıege taqym artyp, aýyl-aýyldaǵy aǵaıyn-týysqa sálem berýi, soǵym sońyn qazanǵa sap, naýryz kójeden aýyz tııýi. Degenmen, uly Abaıdyń «Qyrdaǵy el oıdaǵy elmen aralasyp, kúlimdesip, kórisip, qushaqtasyp, sharýa qýǵan jastardyń moıny bosap, sybyrlasyp, syrlasyp, maýqyn basyp» degeni kórisýdiń mánin asha túsetindeı.

Ár kásipke kún arnap, jeke-dara sharaǵa dastarqan jaıyp jatpaǵan ata-babamyzdyń mańdaıyna jazǵan eki-úsh meıramy bolǵan. Sonyń eń úlkeni de, ulysy da – Naýryz toıy. Onyń ereksheligi, bul – kúlli qazaqqa ǵana emes, barlyq musylman balasyna ortaq mereke. Naýryzdyń 22-sinde kún men tún teńeledi. Alaıda halqymyzdyń kóne zamannan aýyzsha taraǵan kúnparaǵynda jańa jyldy naýryzdyń 14-nen bastaıdy. Oǵan dáleldi tym árige barmaı-aq Shyǵystyń jeti juldyzynyń biri Omar Haııamnyń «Naýryznámesinen», basqa da kóne ádebıetterden kórýge bolady. Onyń mánisi – qashanda ár aıdyń 14-inde aı tolysady. Soǵan saı halqymyz bul kúndi aıdyń (juldyzdyń) bir jańasy deıtini belgili. Óıtkeni juldyz – qazaq uǵymynda aıdyn sınonımi. Qazaqtyń uly aǵartýshysy Ybyraı Altynsarınniń «Kim senderdi saǵynar shetke ketseń, Ǵylym izdep, tez qaıtpaı kópke ketseń, Umytpa, eń keminde juldyz saıyn, Hat jazyp tur, tóbesi kókke jetsin» degen shýmaǵyndaǵy «juldyz saıyn hat jazyp tur» degeni kúnbe-kún degen uǵymdy bermeıdi. Bul aı saıyn degeni.

Qazaqtyń qıssa-dastandarynda sulý qyzdy «on tórtinde tolǵan aıdaı» dep jyrlaıdy. Bul – qyzdyń ábden boı jetip, kemeline kelgeni. Munyń bári – kúlli qazaqqa tán ortaq erekshelik. Biraq Naýryzdyń barsha qazaqqa ortaq emes bir tusy bar. Bul – kóbine-kóp keń baıtaq Qazaqstannyń batys óńirine ǵana tán 14 naýryzda kishiniń úlkenge, úlkenniń zamandas, quda-jegjat, barlyq musylman balasyna sálem berip, qol alysyp kórisýi. Bir qaraǵanda, bul – qazaq halqymen birge umytylmaı kele jatqan ıgi dástúr. Bul jańa jylmen bastalyp, kelesi jańa jylǵa deıin mán-maǵynasyn joımaıdy.

Naýryzdyń 14-inde kezdesken eki adam bir-birine mindetti túrde qos qolyn berip amandasady. Qol usyný kezegi – jasy kishiniki. Úlkender ylǵı da jastardyń kórisýin dámetip, kútip otyrady. Bul – keıingilerdiń aǵa urpaqty syılaýy, qurmetteýi. ıAǵnı, birinshi jaq «Qolymda eshnárse joq, aq adal dospyn, sizge Allanyń nury jaýsyn» dese, úlkeni «Mende de eshteńe joq, saǵan da nur jaýsyn, aman bol» degendi bildiredi. Kórisýdiń astarynda jaqsylyq-jamandyq adamnyń qolymen jasalady, qol taza bolsa, nıet túzý, peıil aq degen uǵym jatyr. Kórisý naýryzdyń birinshi kúni bastalady. Al Keńes ókimeti kezinen beri halyq ıÝlıan kúntizbesimen naýryzdyń 14-nen bastap kórisedi. Al 22 naýryzdy úlken merekege aınaldyrady.

- Memleket basshysynyń bastamasymen bıyldan bastap Naýryznama on kún boıy atalyp ótilmek. Buǵan baılanysty ne aıtar edińiz?

- Naýryz – kóktemniń alǵashqy aıy. Aınaladaǵy aǵashtar búrshik atyp, jasyl jelekke bólener shaq. Ásirese, naýryz aıynda ońtústik óńirde jylǵalardan sý aǵyp, qorshaǵan orta túrlene bastaıdy. Aınala ásem kúıge enedi. Adamdar shat-shadyman kúı keshedi. Al naýryzdy atap ótýdiń óz ereksheligi men tujyrymdamasy bar.

Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaevtyń qazaqstandyqtardy Kórisý kúnimen quttyqtaýy, daýsyz, quptarlyq qadam. «Barsha Qazaqstan halqyn búgingi Amal merekesimen quttyqtaımyn! Kóktemniń alǵashqy lebin ala keletin bul kúndi jurtshylyq ejelden asyǵa kútken. Eldik pen yntymaqqa shaqyratyn osy meıram – ultymyzdyń baýyrmaldyq saltynyń jarqyn kórinisi. Jyl berekeli bolsyn, aǵaıyn!», – dep jazǵan bolatyn ótken jyly Memleket basshysy Twitter paraqshasynda.

Ulystyń uly kúni Naýryz merekesin toılaý qazir on kún buryn 14 naýryzdan, Amal, Kórisý kúninen bastalady. Bul búginde búkil qazaq biletin jáne atap ótetin aıtýly kúnge aınalyp barady. Oǵan qýanýymyz kerek. Amal keldi, jyl keldi! Bul jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziler shaǵy. Naýryz meıramy dinı mereke emes. Bul meıram álem jurtshylyǵynda bar. Tájik halqy bul merekeni «Gúlgardon», ne «Gúlnavrýz», tatarlar «Nardýgan», bırmalyqtar «Sý meıramy», horezmdikter «Naýsardjı», býrıattar «Sagaansara», armıandar «Navasardı», chývashtar «Norısoıahe» dep ataıdy. Bul - túrki halqyna tán mereke. Naýryz merekesin qazaq balasy asyǵa kútetini ras. Dúnıeniń jańaryp, aınala shýaqqa bólengen shaq shyn máninde ult pen ulystyń saǵyna kútetin ortaq merekesine aınalady. «Aq mol bolsyn, ulys oń bolsyn» dep bir-birine tilek aıtqan jurtshylyqtyń meıramy zor yqylaspen toılanatyn naǵyz halyqtyq sıpatqa ıe boldy.

Qazaqstanda Naýryz meıramyn toılaý 1988 jyly qaıta jańǵyrdy. Sóıtip, ıgi dástúr óz jalǵasyn tapty. 1991 jyly 15 naýryzda Qazaq KSR Prezıdentiniń Jarlyǵymen Naýryz meıramy resmı túrde bekitildi. Al 2009 jyldyń 24 sáýirinde Memleket basshysynyń Jarlyǵymen naýryz aıynyń 21, 22, 23 kúnderine Naýryz meıramy degen mártebe berildi. Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń qararymen 2010 jyly Naýryz halyqaralyq meıram mártebesine ıe boldy.

Naýryz meıramyn atap ótýdiń tujyrymdamasy quptarlyq ári ábden qoldarlyq. Naýryz merekesi resmı túrde ómirimizge dendep engeli beri biz ony qalaı atap ótip júrmiz? Rasy kerek, ár óńirde árqalaı. Sondyqtan osydan eki jyl buryn Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» atty maqalasynda Naýryz meıramynyń tujyrymdamasyn jasaýdy usynǵan bolatyn.

Memleket basshysy bıyl «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisine bergen aýqymdy suhbatynda tujyrymdama jóninde naqtylaı túsip: «Jańa jyl - árıne, kúntizbeniń jańa paraǵyn ashatyn mańyzdy meje. Osy sátte ótken jyldy qorytyndylap, keleshekke jospar qurý ádetke aınalǵan. Bir jaǵynan, Jańa jyl men úshin qasterli mereke emes. Onyń ústine ózimizdiń tól jańa jylymyz - Áz Naýryzdy esten shyǵarmaǵan jón. Bul meıram - tirshilikti túlete keletin naǵyz tabıǵı jyl basy. Naýryz - jańarý men jańǵyrýdyń sımvoly. Sondyqtan tól merekemizdiń mazmunyn baıytyp, ony barynsha erekshelep, jańasha atap ótýimiz kerek. Bul qadam qoǵamdy uıystyryp, ulttyq biregeıligimizdi aıshyqtap, el birligin nyǵaıta túsýge yqpal etedi dep senemin», - degen-di.

Mine, osylaısha, Naýryz merekesiniń mazmunyn baıytyp, jańasha atap ótý maqsatynda ótken jyldar tájirıbesine retrospektıvti taldaý jasaldy. Tarıhı turǵydan alǵanda, Uly dalada jańa jyldy toılaý 8-9 kúnge jalǵasyp, ony «Naýryznama» dep ataǵan. Ǵalym-fılosof O.Haııam óziniń «Naýryznama» atty eńbeginde shyǵys kúntizbesi men Naýryzdy toılaý rásimderin negizdep túsindirgen. Naýryznama týraly derekter M.Qashǵarı, M.Kópeıuly, A.Qunanbaev, M.Áýezovtiń jáne basqalardyń eńbeginde kezdesedi.

Dástúrli túrde Naýryz merekesi jappaı halyqtyq merekeler men folklorlyq qoıylymdar formatynda ótedi. Merekeniń mán-maǵynasy, kóbinese, kıiz úı ornatý, halyqtyq ádet-ǵuryptardy, ulttyq kıimderdi, ulttyq taǵamdardy jáne t.b. kórsetý sııaqty sahnalyq sıpatqa ıe. Buǵan deıingi meıramdy mazmundyq turǵydan jańǵyrtyp, onyń áleýmettik mańyzyn arttyrýǵa jasalǵan talpynystar, ókinishke qaraı, tolyqqandy oń nátıje bergen joq. Osyǵan oraı, eldik turǵyda jańarý men jańa qundylyqtardy qalyptastyrý isiniń aıasynda Naýryzdy birlik, baýyrlastyq pen yntymaq merekesi retinde qarastyratyn jańa tujyrymdamasy usynylýda. Meıramdy mazmundyq turǵydan tolyqtaı jańǵyrtý jáne onyń halyqty biriktirýshi rólin arttyrý úshin Naýryzdyń biregeı logotıpi bekitildi. Tól merekemizdi toılaýdyń jańa dástúrin qalyptastyryp, onyń mazmunyn ıdeologııalyq mánmen baıytý úshin jyl saıyn 14-23 naýryz aralyǵynda ótkiziletin Naýryznama onkúndigin jarııalap, onyń ár kúnin belgili bir taqyrypqa arnaý usynyldy.

Atap aıtqanda, 14 naýryz – Kórisý kúni nemese Amal merekesi, 15 naýryz – Qaıyrymdylyq, 16 naýryz - Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúni, 17 naýryz – Shańyraq, 18 naýryz - Ulttyq kıim kúni, 19 naýryz – Jańarý, 20 naýryz - Ulttyq sport, 21 naýryz – Yntymaq, 22 naýryz - Jyl basy, 23 naýryz - Tazarý kúni retinde atalyp ótilmekshi. Bul kúnderi qandaı is-sharalardyń uıymdastyrylatyny jóninde buqaralyq aqparat quraldarynda jazylyp, aıtylyp jatqandyqtan, oǵan toqtalmaı-aq qoıaıyn.

Qysqasy, Naýryznama tujyrymdamasyna sáıkes, aqparattyq jumysty uıymdastyrý, ótkiziletin sharalar, bekitilgen logotıp aqparattyq keńistikte, áleýmettik jelilerde keńinen nasıhattalýy qajet. Logotıpterdi paıdalana otyryp, ǵımarattardy, kóshelerdi, aýlalardy, podezderdi, otyrǵan kabınetterdi bezendirý kerek. Jınaqtaı aıtsaq, Naýryz meıramy - búkil ulttyń tutasqan ıdeologııasynyń kórinisi. Áz-Naýryzdyń aıasynda búkil qazaqtyń bolmysyn, ulttyq salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn, tálim-tárbıesin, rýhanı-mádenı, tarıhı murasyn syıǵyzýǵa bolady. Naýryznamanyń basty mıssııasy - halqymyz yqylym zamannan bergi dańqty ótkeni, kıeli shejiresi, jasampaz ómir salty elestep, árqaısymyzdyń boıymyzǵa rýh berip, óz halqymyzǵa súıispenshilik sezimine jeteleýi tıis. Naýryznamanyń jat ıdeologııalar men teris pıǵyldy aǵymdardan qorǵaıtyn ulttyq ımmýnıtetimizdiń qalqany, alynbas qamaly bolýy kerek.

- Qazaq aýyz ádebıetinde ulttyq salt-dástúrler kórinis tabatyny málim. Osy oraıda Kórisý, Naýryz týraly ańyz áńgimelerde, ózińiz zerttegen sheshendik sózderde aıtyla ma?

- Shyǵys eliniń búkilhalyqtyq meıramy, ıaǵnı, Ulystyń uly kúni. Naýryz buǵan deıin myńdaǵan jyl buryn Shyǵys halyqtarynda jyl basy merekesi retinde toılanyp, erekshe kún retinde atalyp ótetin bolǵan. Naýryz - shyǵys elderi úshin birliktiń, tatýlyqtyń, eńbektiń, kóktemniń, izgiliktiń, baqyttyń merekesi. Bul kúni jaqsy tilek tileý, quttyqtaý, keshirim jasaý, tabysý sııaqty adamgershilik qasıetter kórinis taýyp, keıingi urpaqtar sondaı jaqsy ónegeden úlgi alady. Naýryzdyń aıryqsha tálim-tárbıelik, úlgi-ónegelik, sán-saltanattyq, márt-jomarttyq, qadir-qasıettilik nyshan-belgileri men tanym-uǵymdarynyń úlgi túrleri óte kóp. Onyń bári ár adamdy joǵary sanalylyqqa, ádeptilikke, ónegelilikke, baýyrmaldyqqa, kóregendilikke, izettilik pen meıirim-shapaǵatqa baýraıdy. Naýryzdy ár halyqtyń asyǵa kútetini de osydan bolsa kerek. Osy uly kúnge baılanysty halyqtyń ádet-ǵuryptary men jol-joralary, salt-dástúrleri bar. Qazaq halqy da jyl basy merekesin aıryqsha baǵalap, ony jyl saıyn toılap otyrýdy ádetke aınaldyrǵan. Shyǵystyq danyshpandar M.Qashǵarı, Á.Raıhan Bırýnı, Á.Fırdaýsı, Á.Naýaı, O.Haııamnan bastap qazaqtyń Abaı, Á.Bókeıhanov, M.Dýlatov, S.Seıfýllın, S.Muqanov, Á.Marǵulan, M.Ǵabdýllın syndy iri tulǵalary Naýryz týraly eńbekter, óleńder, ulaǵatty sózder jazyp qaldyrǵan.

«Qazaqtyń qazaq bolǵaly ózine arnalǵan, sybaǵasyna tıgen jalǵyz meıramy – Naýryznama. Ol kúni qojalarǵa oqytatuǵyn naýryzǵa arnalǵan kitap bolady. Naýryz jaıyn uqtyratyn ol kitaptyń atyn «Saldama» deıdi» (Máshhúr Júsip). Naýryznamada qyz-jigitter jınalyp bas «uıqyashar» ázirleıdi. Ol súr et, ýyz sııaqty dámdi taǵamdardan jasalady. Jigitter qyz-kelinshekterge syrǵa, aına, taraq sııaqty syılyqtar beredi. Ony «selt etkizer» dep ataıdy. Bul kúni qarttar da esten shyqpaıdy. Olarǵa arnalyp jyly-jumsaq taǵamdardan «bel kóterer» dep atalatyn dám daıyndalyp, tartylady.

Baı aýyz ádebıeti úlgileriniń bir túri – Naýryz jyry. Jyr-óleń osy kúnge laıyqtalyp, madaqtaý, tilek, bata, ázil túrlerinde aıtylady. Onyń túrleri halyq arasynda óte kóp taraǵan. Naýryzǵa arnalǵan burynǵy, sońǵy aqyndardyń shyǵarmalary da kóptep sanalady.

Halyqta batanyń túrleri kóp. Sonyń biri - Naýryz bata. Munda naýryznama ótkizilgende, osy kúnge arnap naýryz kójege shaqyrǵandarǵa, toıda óner kórsetken aqyn, ánshi, palýandarǵa, taǵy basqa ónerpazdarǵa, jas talapkerlerge aqsaqaldar men ájeler, el aǵalary baǵa beredi. Bata jalpy jurtshylyqqa, kópshilikke, búkil qaýymǵa, aýylǵa da beriledi. Máselen: Órkeniń óssin! Ár kúniń Naýryz kúnindeı berekeli bolsyn! Ulyń – ońǵa, qyzyń qyrǵa qonsyn! Elińe eleýli, halqyńa qalaýly bol! Aıyń týsyn ońyńnan, Juldyzyń týsyn solyńnan! Baq bersin, qydyr darysyn! Jastar bul kúni úlkenderden bata alýǵa tyrysady. Naýryzda alǵan batanyń orny bólek. Mundaı batany «ýyz bata» dep dáripteıdi.

Naýryz jumbaq. Tabıǵatqa, aspan álemine, aýa raıyna, jerge, kún men túnge baılanysty aıtylatyn jumbaqtar osyndaı atpen atalǵan. Onda aqyndar, qyz-jigitter osy taqyryptarǵa ǵana tán qubylystardy jumbaqpen óleńdetip aıtysatyn bolǵan. Máselen,

– Ushqara Aıdaı týyp,

Kúndeı batar,

Týǵanda Shabansary tań sonda atar.

Aspannan juldyz tarap,

Sholpan týyp,

Tań raıy

Kúnmenen manaýratar.

Shyǵystan Úrker týsa egindi or,

Batsa kókten egisti egetin bol.

Qyryq kún, qyryq tún sol Úrker kókten bezip,

Joǵalyp qarańǵyda shegedi jol...

Mundaı jumbaqtar jastardy tabıǵat tylsymyn bilip, úırenýge jeteleıdi.

Naýryz tilek. Ár adam ózine, otbasyna nemese týys-týystary men dos-jarandaryna Ulystyń uly kúnimen quttyqtap, jaqsy tilek tileıdi, bir-biriniń úıine kirip dám tatady. Máselen: «Tórt túlik aqty bolsyn! Órisiń malǵa, úıiń janǵa tolsyn!» Tilek – dostyq kóńil men tilektestiktiń, adamgershiliktiń belgisi, ári toıdyń jarastyqty saltynyń biri retinde aıtylǵan. «Kók táńiri, nuryńdy aıama, Jer táńiri, yrysyńdy aıama! Ádil jandy taǵynan taıdyrma, Áz halyqty baǵynan aıyrma! Basyma bas qos, jasyma jas qos, asyma as qos!». Mundaı jaqsylyqty ár otbasy óz shańyraǵynda qol jaıyp, shyn nıetpen, pák kóńilmen tileıdi.

Naýryz-saýmalyq. Naýryz aıynda jańa jyl enip, jer býsanyp, kún kúrkirep, jańbyr jaýyp, kók dúrkiregende aýyl adamdary dalaǵa shyǵyp saýmalyq aıtyp, qýanyshty kóńilmen jaqsy tilek tileıdi.

Qydyr (Qyzyr) ata. Búkil halyqtyń qamqory, olarǵa jaqsylyq jasaýshy, yrys, qut, nesibe ákelýshi, baqyt, bereke, ómir syılaýshy, qasıet ıesi, kemeńger, áýlıe, kóripkel, jarylqaýshy qart. Ol Ulystyń uly kúninde ár shańyraqqa soǵyp bata beredi dep kútiledi. Sondyqtan ár úı Qydyr atanyń jolyn kútip, ózderiniń janyn da, tánin de, kıer kıim, ydysy men buıymdaryn da taza ustaýǵa tyrysady. Úıdiń ishi-syrtyn da, qora-qopsyny tazartyp, aǵash egip, ósimdikke sý quıady. Musylman qaýymy mundaı úıge Qydyr ata túnep nemese bata berip ketedi dep túsingen. «Qydyr qonǵan», «Qydyr daryǵan» degen sózder osyndaıdan shyqqan. Sondaı-aq qonaqjaılylyqqa baılanysty da Qydyr ata erekshe qurmetke ıe. «Qyryqtyń biri – qydyr» degen sóz sondaı yrymnan shyqqan.

Ulystyń uly kúninde halyq úıde otyrmaıdy, dalaǵa, kókke shyǵady, boı kóteredi, barlyq adamǵa qutty bolsyn aıtady, shat-shadymanǵa aralasady. Naýryz jyryn aıtady. Ár úı naýryz kóje daıyndaıdy, onda quttyqtaýǵa kelgender aýyz tıedi, bata beredi, tilek tileıdi. Buryn qatelik jasaǵandar keshirim suraıdy, ekinshisi keshirim jasap, tabysady. Renjiskender tatýlasady, qol alysady, birin-biri úıine shaqyrady, dám tatady. Úıdi, qorany, dalany aldyn ala tazartady. Boıyn da, oıyn da, nıetin de taza ustaıdy. Ádepsiz sóz sóılemeıdi, kóńilin kóterip ustaıdy. Eshkimdi renjitpeıdi jáne bireýmen renjispeıdi, qatty sóz aıtpaıdy. Maldy, taǵy basqa jan-janýardy urmaıdy, zekimeıdi. Bul kúni jumys istemeıdi, saýda jasamaıdy. Kóship-qonbaıdy, saparǵa shyqpaıdy. Shash, tyrnaq almaıdy, kir jýmaıdy. Aqsaqaldar men ájelerge, ata-analaryna baryp, sálem beredi, quttyqtaıdy, syı usynady, «bel kóterer» aparady, batasyn alady. Ár adam alǵan qaryzyn osy kúnge deıin qaıtarýǵa tyrysady. Jańa nemese taza kıim kıedi. Kezdesken barlyq adamdarǵa jaqsy kózben qaraıdy, sálemdesedi, jyly sóılesedi. Úıdegi, daladaǵy múlikter men dúnıelerdi shań-tozańnan aryltyp, tazartyp qoıady. Tozyǵy jetken kıimder men eski, búlingen zattardan arylady. Aǵash, gúl otyrǵyzady. Dámdi, tátti, jeńsik astar ázirleıdi, ishimdik ishpeıdi. Alys, jaqyndaǵy týys-týǵan, jekjat-juraǵattarǵa, syılasqan kisilerge quttyqtaý, sálem joldaıdy, sálemdeme jiberedi. Qara shańyraqqa sálem beredi, sybaǵa aparady. Aldymen qudaıy kórshige kirip, quttyqtaıdy. Úıge kelgen adamdy qýanyshty júzben qarsy alady, dastarqanǵa shaqyrady. Jetimder men panasyzdarǵa, aýrý-syrqaýlar men múgedekterge kómek kórsetedi, qaıyrymdylyq jasaıdy. Taza ári bútin ydystardy paıdalanady. Tek jaqsy habarlardy ǵana taratady, jamandyqty aıtpaıdy. Ulystyń uly kúni týǵandarǵa naýryzǵa baılanysty at qoıady. Naýryz kúni ár eldi, úıdi Qydyr ata aralaıdy, baqyt syılaıdy, bata beredi. Ony óleńmen aıtady:

«Saýmalyq, saýmalyq,

Naýryzymnyń kók qusy

Uıqydan kózin ashty ma?

Saýmalyq, saýmalyq,

Samarqannyń kók tasy

Jibidi me, kórdiń be?

Saýmalyq, saýmalyq,

Eski jyl ketip, jańa jyl keldi,

Eski jyl esirkeı ket,

Jańa jyl jarylqaı kel» dep bir eski ydysty syndyryp, jamandyq ketsin dep yrym jasaıdy.

- Qystan aman shyǵyp, naýryzǵa jetip jatyrmyz. Biraq keı óńirlerde qys kúshinen áli taıa qoıǵan joq. Endeshe, Naýryzdy qaı ýaqytta toılaǵan durys, ony atap ótýdiń qandaı ońtaıly ádisteri bar dep oılaısyz?

- Elimizde Ulystyń uly kúnin atap ótý sharalary qazirdiń ózinde bastalyp ketti. Árıne, moıyndaýymyz kerek, Naýryz meıramyn atap ótýdiń qazirgi zamanǵy úlgisi onyń burynǵy maǵynasynan alshaq. Búgingi Naýryz meıramy qazaqtyń da, ýkraın, orys, nemis jáne Qazaq elin meken etken basqa da 130 etnos ókiliniń ortaq merekesine aınaldy. Ata-babamyzdyń ozyq dástúrin jalǵastyrý maqsatynda bul kúnderi aǵash otyrǵyzý aktsııalary, qaıyrymdylyq sharalary ótkiziledi. Jer-jerlerdegi ákimshilikter turǵyndarǵa shama-sharqynsha merekelik baǵdarlamalar ázirleıdi. Qurylǵan sahnalardyń birinde shyǵarmashylyq ujymdar óner kórsetip jatsa, birinde sporttyq oıyndardan jarystar ótip jatady. Birinen-biri ótken kıiz úıler tigilip, naýryz kóje taratylady. Ulttyq kıim kıgen ul-qyzdar altybaqan teýip, máz-máıram bolady. Jergilikti meıramhanalar men naýbaıhanalar ónimderiniń saýdasy uıymdastyrylady. Desek te, sońǵy kezderi Naýryz merekesi buqaralyq sıpattan ajyrap, sahnalyq keıipke enip, azdaǵan jurtshylyqtyń qyzyqtaýyna ǵana aınalǵan folklorlyq qoıylym kórinisinen aspaýda. Tigilgen kıiz úıler sanaýly adamdardyń rahaty men iship-jeý ordasyna aınalyp, olar syrttan baqylaıtyn qarapaıym jurttyń alakózdigin týdyrdy. Naýryz meıramy qaryn toıdyrýmen shektelip, rýhanı baıýymyzǵa, bolmasa qumarta tynyǵýymyzǵa septigin tıgizbeı otyr degen pikirler aıtyla bastady. Bul qańqý sózder me, álde olardyń astary bar ma?

Naýryz tabıǵat aıasynda, el bolyp toılanatyn mereke ekendigi eskerilip, 22 naýryzda eldiń ońtústiginde kún jylynǵanymen, Arqada ol kúni siresip muz, jamylyp, qar jatatyndyǵy qaperge alynyp, meıramdy bir aı boıy toılaý sheshimi de osy tusta qabyldandy. Alǵashqy kezderi jurt saǵynǵan ba, ańsaǵan ba, jaqsy toılap júrdi. Súrinip, jyǵylyp, úıde eshkim qalmaı, bári dalaǵa shyǵatyn. Birte-birte báseńsı bastady. Sodan keıin ol tek kıiz úı tigip, shapan kıip, kóje iship tarqasatyn merekege aınaldy.

Al Naýryzdyń aldyn burynǵydaı Kórisýden bastaý usynylyp otyr. Árıne, qazir jerdiń túbinde otyryp, bir-birin ınternet arqyly kórip, sóılesýge bolady. Degenmen, dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar. Bul - dástúrimizdiń ozyǵy osy kórisý qazir tek batysta ǵana saqtalyp qaldy.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin jasasaq. Árıne, irgeli izdenister, tarıhı hám zamanǵa saı sharalardan quralǵan merekeni atap ótýdiń arnaıy tujyrymdamasynyń ázirlenýi quptarlyq. Biraq merekeni osy tujyrymdamaǵa sáıkes atap ótýiń kerek dep eshkimdi mindetteı almaısyń. Bireýler odan saıası astar da izdeı bastaýy múmkin. Sondyqtan buǵan adamnyń shyn yqylas-nıeti jetkilikti me dep oılaımyz. Keýdesinde elim dep, jerim dep soqqan júregi bar kez-kelgen azamat Naýryzdy qazir de ózgege úlgi bolarlyqtaı atap óte alady.

Qazaq eli Naýryzdy qalaı qarsy alǵan? Qyzyr túni Jańa jyl tabaldyryqtan attap, úıge engende, «jalǵyz shala sáýle bolmas» dep tórge qos shyraq jaǵylyp qoıylǵan. «Jańa jyl muntazdaı taza úıge kirse, ol úı aýrý-syrqaýdan, pále-jaladan aman bolady» degen senimmen Naýryz qarsańynda úı ishindegi jıhaz-múliktiń shańy qaǵylyp, jýylyp tazartylady. Etnograf-ǵalym Aqseleý Seıdimbekuly: «Baıyrǵy salt-jora boıynsha qazaq arasynda Ulys toıy tún ortasy aýa bastalady. Bul tún «Qyzyr túni» dep atalady. Halyqtyń nanym-seniminde Qyzyr (Qydyr) qasy kózin japqan qart adam bolsa kerek. Qyzyr atany Baq jetelep júredi eken deıdi. Ulys toıynyń tańyn kózimen atyrýy úshin Qyzyr ata tún ortasy aýa dala kezedi...» dep jazǵan.

Qyzyr túnin uıyqtamaı ótkerý úshin aýyl jastary alýan túrli oıyn uıymdastyryp, Qyzyr atanyń nazaryn aýdaryp, baqytty bolamyz dep, nebir tosyn tamasha-qyzyqtar kórsetedi. Osynaý qyzyq-dýmannyń ishinde «jandy qýyrshaqtyń» jóni bólek. Ol úshin jastar aýyldaǵy noqta kórmegen eń asaý taıynshany ustap, eń eski ashamaıdy salyp, onyń ústine eń eski kıim-keshek pen qurym kıizden jasalǵan qýyrshaq ornatyp, taıynshanyń quıryǵyna eski shelek baılaıdy da: «Ulys tań atyp qaldy, bar elge habar ber!» dep, shabyna shybyq júgirtip, saýyrǵa bir salyp qoıa beredi. Asaý taıynsha ókirip-baqyryp jóneledi. It úredi, qotandaǵy mal úrkedi, úı-úıden shal-shaýqan erbıip shyǵady, jastar máz-meıram bolysady.

Al dál mereke kúni búkil aýyl el bolyp, ásirese, jastar jaǵy tań shapaǵyn qarsy alǵannan keıin, «Bulaq kórseń, kózin ash» dep qaýmalasqan jigitter aınala tóńirektegi bastaýlardyń kózin ashsa, «Atańnan mal qalǵansha, tal qalsyn!», «Bir tal kesseń, on tal ek!» degen qarııalar bulaq basyna tal egedi. Áıelder atyp kele jatqan Kúnge táý etip, «Armysyń, qaıyrymdy Kún-Ana!» dep ıilip, sálem beredi, «Keýdesi túkti Jer-Ana, qut daryt, jarylqa!» dep ashylǵan bulaq kózine maı quıyp, jańa egilgen aǵashtarǵa aq búrkedi.

Budan keıin ulttyq oıyndar oınalady: kókpar, aýdaryspaq, kúres, qyz qýý, altybaqan, baltam tap, teń kóterý, baǵanaǵa órmeleý, arqan tartys, jaıaý jarys jáne taǵy basqalar.

Ejelgi Naýryz toıynyń mánge toly taǵy bir dástúri - ógiz soıyp, qazan kóterý. Jas jigitter oshaq qasyna ókirtip ákelip ógiz soıady da, onyń baýyzdaý qanymen oınap júrgen balalardyń mańdaıyna dóńgelek oıý salady. Qyz-kelinshekter bolsa toqshylyq pen yrys-quttyń joralǵysy retinde dámdi taǵamdardy molynan ázirleıdi. Olardyń arasynda meıramnyń eń basty dámi - Naýryz kóje bar. Onyń quramy jeti túrli zattan - soǵymnan qalǵan súr et, qoıdyń basy, sút, ezilgen qurt, bıdaı (tary, kúrish), pııaz jáne sýdan turady. Onymen birge aq mol bolsyn, dastarhan maıly bolsyn degen yrymmen ydystarǵa bıdaı, arpa, suly, júgeri toltyryp, sút, aıran, shubat, shalap, ýyz quıyp qoıylady.

Kesh túsip, kún batýǵa aınalǵan mezette ortaǵa eki aqyn shyǵyp, jaqsylyq pen jamandyqtyń, sýyq pen jylynyń, qys pen jazdyń kúresin beıneleıtin «óli men tiriniń» aıtysyn bastaıdy. Sondaı-aq ortaǵa mıfologııalyq keıipkerler shyǵady. Aıtysta kún uıasyna bata óli jeńiledi, zulymdyq ıeleri - Qaltyraýyq Qamyrkempir, Aqpan, Toqpan, Ázmyrzalar tym-tyraqaı qasha jóneledi.

Altybaqan basynda jastar túnimen halyqtyq oıyndar oınaıdy, aıtysady. Bul keshte aıtylmaǵan án, tartylmaǵan kúı, tanylmaǵan sheshen qalmaıdy. Tań ata kópshilik bıikteý tóbeniń basyna shyǵyp, atqan tańdy qarsy alady. Qazaqtyń astronomııalyq túsinigi boıynsha, Jańa jylda Kúnniń kózi kóringen ýaqyttan keıingi eki saǵat ýaqyt «kún sáti» dep sanalady. «Eger kimde-kim Ulys kúnniń kún sátinde kún shuǵylasyn mańdaıymen tosyp qarsy alsa, oǵan Naýryzdyń quty darıdy» degen.

2010 jyldyń 23 aqpanynda Ázerbaıjan memleketiniń usynysymen Qazaqstan, Aýǵanstan, Iran, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkııa, Albanııa, Makedonııa jáne Úndistan elderiniń qoldaý kórsetýimen Birikken Ulttar Uıymynyń Bas assambleıasy 21 naýryzdy - Halyqaralyq Naýryz kúni etip belgiledi. Osylaısha, Balqannan Orta Azııaǵa deıingi óńirlerde san ǵasyrlar toılanyp kelgen merekeni álemge jar salyp, atoılatyp atap ótý múmkindigi týdy.

- Kórisý merekesine oraı bata-tilegińiz bar ma?

- Bata - adal nıet, shynaıy tilek bildirý dástúri. Bata shyn júrekten, aq tilekpen týady. Bata - qazaq halqynyń dinimen bite qaınasqan dástúriniń kórinisi. Máselen, Kórisý dástúrine oraılas naýryz bata-tileginiń birer úlgisi tómendegishe beriler edi:

1. Nıetteriń aq bolsyn, Naýryzdyń aqsha qaryndaı! Bastaryńa baq qonsyn, Shashyńnyń barlyq talyndaı! Sanasy ósip adamnyń, Kóńilde kir qalmasyn! Quty qashyp jamannyń, Jaqsy tapsyn jalǵasyn! Tynysh bolsyn dalamyz, Túgel bolsyn nýymyz! Taza bolsyn aýamyz, Tunyq bolsyn sýymyz! Qatygezdik joq bolsyn, Oralmasyn kez ógeı. Kirisimiz kóp bolsyn, Búgingi Naýryz kójedeı! Allahý akpar!

2. Qaryq qyp qutty Naýryz, Qazanǵa tolsyn sary ýyz. Qaınasyn Naýryz kóje de, Toltyryp ishkeı keseńe. Ulystyń uly kúninde, Kóppenen birge kúlimde. Kóbeısin jańa dostaryń, Molaısyn elge qosqanyń. Jarasyp kóńil hoshtyǵy, Bekisin halyq dostyǵy!

3. Ulystyń uly kúninde, Ulyń ońǵa qonsyn, Qyzyń qyrǵa qonsyn, Dáýletińdi asyrsyn, Dushpanyń basylsyn. Meniń bergen bul batam - Ulys kúnge saqtap júrgen súr batam Kóje istegen kelinder, Kópke jaqqan elshil bol. Boztorǵaıdaı tólshil bol! Or qoıandaı kózdi bol, Adam tappas sózdi bol! Allahý ákpar!

4. Ulysyń oń bolsyn, Aq mol bolsyn. Qaıda barsa jol bolsyn! Ulys baqty bolsyn, Tórt túlik aqty bolsyn! Ulys bereke bersin! Bále-jala jerge ensin!

5. Jer-jahandy seri samalǵa ótkizip, jurttyń aýzyn aqqa jetkizip, nur tamshylaryn aıamaı tókkizip, qıyndyqtyń bárin keler jylǵa ótkizip, «Samarqannyń kók tasyn eritip», altyn kúrekpen jer júzin jibitip, tas júrekterdi meıirimmen úgitip, jeti qat jer astyna deıin balqytyp, jyl qustarynyń ánin shalqytyp, Jetisýǵa jasyldan kóılek kıgizip, Saryarqany samal jelge súıgizip, Alataýdyń tóbesinen kókke tıgizip, Qarataýǵa qut-berekeni úıgizip, aq bulaqtardy aqtartyp, shyń-quzdardy shattantyp, tizbektetip tyrnalardy, súıgizip syrǵalardy, shorshytyp balyqtardy, shapshytyp aryqtardy, terbeltip naz qaıyńdardy, tógiltip jaz jaıynda ándi, qazdardy qańqyldatyp, naızaǵaı jarqyldatyp, aıtyp ertegińdi, jaıyp jelkenińdi, jetip kelgen áz-Naýryz meıramy qutty bolsyn!!! Aqtyń molaıatyn, jaryqtyń uzaratyn, nurdyń molyǵatyn, tirshiliktiń jańaratyn, ómirdiń jańǵyratyn, peıildiń túzeletin, kóńildiń keńıtin kezeńi - Naýryz meıramy qutty bolsyn!

6. Eńselilerge kórisýge kelgen jasy kishilerge qarata aıtar batam:

Ata-babamyzdyń tekti qylyǵyn bersin,

Sýdyń tunyǵyn bersin!

Asaýdyń arynyn bersin,

Túngi ottyń jaryǵyn bersin!

Asqar taýdyń pańdyǵyn bersin,

Bulbul qustyń tańǵy únin bersin!

Dalanyń jazyqtyǵyn bersin,

Gúldiń náziktigin bersin!

Teńizdiń tereńdigin bersin,

Erdiń kóńilin bersin!

Búrkittiń júregin bersin,

Tirligimizge bereke bersin!

Keń peıil bersin,

Uzaq ǵumyr bersin!

- Ámın, aıtqanyńyz kelsin!