Kórshi elderge «sur eksport» kóbeıdi – Jańa gaz baǵasynyń naryqqa áseri týraly sarapshylar pikiri
ASTANA. KAZINFORM – Elimizdiń Energetıka mınıstrligi suıytylǵan gaz baǵasyn qaıta qaraý jospary týraly málimdedi. Osy oraıda Kazinform tilshisi sarapshylarǵa júginip, bul ózgeristerdiń naryq pen el ekonomıkasyna qalaı áser etetinin surady.
QR Energetıka mınıstrliginiń tasymaldaý jáne óńdeý departamenti dırektorynyń orynbasary Talǵat Makýov ózgerister bolmaı qoımaıtynyn atap ótti.
— Reformasyz damý múmkin emes. Eger alǵa jyljýdy qalasaq, jańa tásilderdi engizý qajettigin árdaıym aıtyp kelemin. Bul munaı salasyna da qatysty. Mysaly, Májilistegi Úkimet saǵatynda mınıstr ekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin munaıdy óńdeýge jáne daıyn ónimdi eksportqa shyǵarýǵa basa nazar aýdarý qajettigin atap ótti, - deıdi T. Makýov.
Onyń aıtýynsha, reformalardyń negizgi sebepteriniń biri – kóleńkeli eksport pen munaı ónimderiniń shetelge jóneltilýi, bul ishki naryqqa da keri áserin tıgizedi.
— Kórshi eldermen salystyrǵanda baǵalardyń aıyrmashylyǵy 30-140 paıyzǵa deıin jetedi. Qazaqstan Reseımen, Qyrǵyzstanmen jáne Ózbekstanmen shektesedi, al uzynnan-uzaq shekaralar arqyly arzan munaı ónimderi elden shyǵarylyp jatyr. Mysaly, ótken jyldyń basynda benzın men dızel otynynyń qory shamamen 1 mıllıon tonnany qurasa, jyl sońyna qaraı bul kórsetkish 600 myń tonnaǵa deıin azaıdy. Mundaı 35-40 paıyzǵa qysqarý «sur eksportpen» baılanysty, – dedi Talǵat Makýov.
Sarapshy osyndaı sharalardy qabyldaý qajettigin jáne reformalardyń ýaqyty jetkenin aıtady.
– Buryn biz áleýmettik turaqtylyqty saqtaýǵa umtyldyq. Biraq qazir, «sur eksporttyń» artqanyn jáne zaýyttardy jańǵyrtý josparlaryn eskersek, reformalardyń ýaqyty keldi. Bul jańa jumys oryndaryn quryp, jalaqyny kóbeıtip, ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartýǵa yqpal etedi, – deıdi departament basshysynyń orynbasary.
Sonymen birge, sarapshy baǵalardyń kúrt ósýiniń aldyn alý úshin josparlanyp otyrǵan sharalar týraly aıtyp berdi.
– Biz Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen, sondaı-aq óńirlik shtabtarmen tyǵyz jumys istep jatyrmyz. Eger negizsiz baǵanyń kóterilýi baıqalsa, salalyq departamentter jedel áreket etip, tergeý júrgizip, zańbuzýshylyqtardy joıady, – dedi ol.
PACE Analytics analıtıkalyq kompanııasynyń dırektory Asqar Ismaılov baǵany túzetý qajet ekenimen kelisedi. Onyń aıtýynsha, bul sheshim uzaqmerzimdi perspektıvada saladaǵy turaqtylyq pen damýdy qamtamasyz etpek.
— Qazirgi ýaqytta munaı óndiretin táýelsiz kompanııalar qıyndyqtarǵa tap bolyp otyr. Munaı óndirý tómendep keledi, al geologııalyq barlaý men óndiristi jańǵyrtýǵa ınvestıtsııa salý óte qıyn. Baǵany kóterý jergilikti jáne sheteldik ınvestorlardy tartýǵa múmkindik beredi. Bul salanyń ósýine septigin tıgizedi, — deıdi A. Ismaılov.
Sondaı-aq, sarapshy qarajattyń ıgerilýin qadaǵalaý máselesine nazar aýdardy.
— Munaı óńdeý zaýyttaryn jańǵyrtý úshin bar qarjylandyrý jetkilikti, biraq bólingen qarajattyń tıimdi paıdalanylýyn baqylaý mańyzdy, — dep pikir bildirdi ol.
Sondaı-aq MÓZ úshin ishki munaı baǵalaryn kóterý kerek, biraq aktsızderdi arttyrmaý kerek, áıtpese bul táýelsiz óndirýshi kompanııalarǵa kórsetiletin qoldaýdy qunsyzdandyrady. A. Ismaılov bul sharalardyń daǵdarystardyń aldyn alýmen qatar, ónim sapasyn arttyrý úshin de mańyzdy ekenin atap ótti.
— Shekti baǵalardy alyp tastaý salanyń damýyn yntalandyrady. Baǵany kóterý ınvestıtsııalaýǵa qyzyǵýshylyqty arttyrady, bul ónimniń sapasy men kólemine áser etedi. Biraq eń bastysy — kvazımemlekettik qurylymdardyń naryqqa áserin tómendetý jáne tabysty ádil bólý, — deıdi A. Ismaılov.
Eki sarapshy da suıytylǵan gaz baǵasyn túzetý qadamynyń munaı-gaz salasyn nyǵaıtýǵa, ınvestıtsııa tartýǵa jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń uzaq merzimdi turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵanyn atap ótti.
Buǵan deıin Energetıka mınıstrligi «Ashyq NQA» portalynda 2025 jylǵy 1 aqpannan bastap suıytylǵan munaı gazy baǵasyn ózgertý týraly buıryq jobasyn jarııalaǵan bolatyn. Túzetý qajettiligi suıytylǵan munaı gazyn óndirýshilerdiń artyp kele jatqan shyǵyndaryna baılanysty. Qazir suıytylǵan gazdy óndirýdiń ózindik quny tonnasyna 65 myńnan 75 myń teńgege deıin bolsa, zaýyttar úshin shekti kóterme baǵa – tonnasyna 45 158 teńge deńgeıinde belgilengen.