Koronavırýstan qalaı qorǵaný kerek - mamandar pikiri
Óıtkeni, kúni keshe ǵana elimizde 652 adamnyń atalǵan ınfektsııany juqtyrǵany PTR zertteý arqyly dáleldenip otyr. Ne istemek kerek? Qandaı saqtyq sharalaryn ustanǵan jón? Qara basyńyzdyń ǵana emes, qasyńyzdy júrgen jaqyndaryńyzdyń da deni saý bolyp, koronavırýsten aman bolǵanyn qalasańyz dáriger mamandardyń berer keńesi de qarapaıym.
Máselen, Nur-Sultan qalasyndaǵy Kópsalaly medıtsınalyq ortalyqtyń ınfektsıonıst dárigeri Gúlnár Nájimova aýasy únemi almasyp turmaıtyn jabyq ǵımarattyń ishinde koronavırýstyń tamshy túrinde taralýy jyldam bolatyndyǵyn aıta kele, jurtshylyqqa mundaı oryndarǵa múmkindiginshe barmaýǵa keńes berip qana qoımaı saqtyq sharalaryn da atap ótedi.
«Qoldy spırtpen súrtip, sabynmen jýý kerek. Osylaısha qolǵa mıkrob juqpaıdy. Múmkindiginshe kózdi, aýzyńyzdy qolmen ustamańyz. Azamattar kóbinese qolymen kez kelgen zatty ustaǵandyqtan, vırýs qaldyqtarynyń aǵzaǵa ený yqtımaldyǵy joǵarylaı túsedi. Qolǵa qonǵan vırýs kózge nemese muryn, aýyzǵa jetip, sol arqyly aǵzaǵa jetýi yqtımal. Túshkirgende nemese jótelgende murnyńyzdy qolmen jappaýǵa tyrysyńyz. Qoldanylǵan sýlyq oramaldy birden laqtyryp otyrý kerek. Adamdar kóbirek qol tıgizetin zattardyń, esiktiń tutqasyn, krandy, uıaly telefonnyń ekranyn árdaıym dezınfektsııalap otyryńyz», - dedi ol.
Jalpy, búginde koronavırýs ınfektsııasymen kúrestiń aldyńǵy shebinde júrgen mamandardyń deregine qaraǵanda, naýqastardyń 90 paıyzy ınfektsııany otbasylyq toılarda juqtyryp otyr. Mundaı málimetti Ulttyq ǵylymı kardıohırýrgııa ortalyǵy basqarma tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Mahabbat Bekbosynova alǵa tartqany este.
«Jaz aılarynda kovıd ortalyǵy retinde jumys istegen kezimizde, koronovırýstyń aýyr formasyna shaldyqqan naýqastardy qabyldadyq. Em-dom alǵan naýqastardyń 90 paıyzy ınfektsııany túrli is-sharalarda, ıaǵnı úılený toıynda, týǵan kún, qudalyq sekildi dástúrli jıyndarda juqtyrǵan. Bul - úlken problema. Sondyqtan adamdar kóp jınalatyn jerge barmaýǵa keńes beremin. Negizgi talaptardy ustanyp júrgen, indet juqtyrmaǵan jaqsy tanys adamdarmen kezdesýge bolatyn shyǵar, alaıda otbasylyq jáne basqa da úlken jıyndarǵa, saýda ortalyqtaryna barǵan áli de qaýipti. Saqtyq is-sharalaryna mán berip, maska taǵyp, araqashyqty saqtaý kerek. Aýyrǵanda kóshege shyǵýdyń qajeti joq», - dedi M.Bekbosynova.
«Qaraǵandy medıtsınalyq ýnıversıteti» AQ klınıkalyq farmakologııa kafedrasynyń meńgerýshisi, medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Sholpan Qalıeva koronavırýstan qorǵanýdyń basty úsh faktoryn aıtady. Olar - maska taǵý, áleýmettik qashyqtyqty saqtaý, dezınfektsııa.
«Adamdar aýyra ma, aýyrmaı ma oǵan qaramastan kóp baılanysqa túspeýge tyrysý kerek. Adamdar aýyratynyn bilmeýi de múmkin. Sondyqtan, maska taǵý mindetti. Óıtkeni maska vırýstyń 70 paıyzyn súzedi. Adam juqtyrǵan jaǵdaıda da vırýstyq júkteme az bolady. Qoǵamdyq oryndarǵa barǵan soń qoldy sanıtaızerlermen tazalaý kerek. Jaqynda vırýs betki qabattarda uzaq turmaıdy degen pikir taraldy. Biraq, oǵan qaıshy ǵylymı qorytyndylar da bar. Orta eseppen vırýs adam aǵzasyna jetkenshe úsh táýlik tiri bolady. Sol úshin qoldy zararsyzdandyrý mańyzdy. Vırýs juqqan qolymyzben betimizdi, kózimizdi, murnymyzdy ustaǵan jaǵdaıda aǵzaǵa vırýs 100 paıyz kiredi», - deıdi ol.
Al Sanjar Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıtetiniń ishki aýrýlar kafedrasynyń meńgerýshisi, medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty Ahmetjan Súgirálıevtiń aıtýynsha, maskany muryn men aýyzdy tolyǵymen jabatyndaı etip durys kıgen jón. Infektsııanyń qol arqyly muryn men kózdiń shyryshty qabattaryna taralý qaýpiniń joǵary bolýyna baılanysty, kóshede kózge jáne murynǵa qol tıgizbeý kerek.
«Kósheden úıge kelgesin qoldy sabynmen muqııat jýý kerek. Eger adam aýrýdyń alǵashqy belgilerin sezse nemese ol sóılesken adam aýyryp qalǵanyn bilse, ózin-ózi oqshaýlaýy kerek. Biz aınalamyzdaǵy adamdardyń densaýlyǵyna jaýap beretinimizdi túsinýimiz kerek. Ózin-ózi emdeýmen aınalysýǵa keńes berilmeıdi, ásirese antıbıotıkterdi, antıkoagýlıanttardy óz betinshe qabyldaýǵa kirisýdiń qajeti joq, óıtkeni antıbıotıkter vırýsqa áser etpeıtini belgili, al antıkoagýlıanttar qan ketýine ákelýi múmkin. Der kezinde medıtsınalyq kómek alý úshin dárigerge qaralý qajet – bul eń qaýipsiz jol. Jaǵdaıy nasharlaǵan jaǵdaıda statsıonarǵa emdeýge jatqyzý. Sebebi, qaıtys bolǵan patsıentterdiń kópshiligi – jaǵdaılary qıyndaǵanǵa deıin úıde bolǵan adamdar jáne ólimniń basty sebebi – aýrýhanaǵa kesh jatqyzylýynan», dedi Ahmetjan Súgirálıev.
