Koronavırýs jaǵdaıynda el ekonomıkasynyń qarqyny qalaı
QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenovtiń aıtýynsha, taýarlar óndirisi 2,1 paıyzǵa ósti. Sonymen birge, kórsetiletin qyzmetter 6,2 paıyzǵa qysqardy. Nátıjesinde, jedel derekter boıynsha, jalpy ishki ónim 2,9 paıyzǵa tómendedi.
Onyń sózine qaraǵanda, esepti kezeńde kelesideı jaǵymdy úrdister baıqalýda. ıAǵnı, ekonomıkanyń naqty sektorynda ósim jalǵasýda. Osy oraıda qurylys, óńdeý ónerkásibi jáne aýyl sharýashylyǵy salalary qamtylyp otyr.
«Importtyń tómendeýi aıasynda oń saýda balansy saqtalýda. Sonymen qatar, karantındik shekteýlerge baılanysty servıstik qyzmetter kóleminiń qysqarýy, sondaı-aq munaı óndirý qarqynynyń josparly tómendeýi baıqalady. Bul ekonomıkanyń ósýin tejeýshi faktor boldy», - dedi mınıstr.
Vedomstvo málimetinshe, óndiristik sektorda 2,1 paıyzǵa ósim baıqalady, onyń ishinde qurylysta – 6,3, óńdeý ónerkásibinde – 3,8, aýyl sharýashylyǵynda – 2,5 paıyzǵa. Sonymen birge, qyzmetter sektory salalarynda, onyń ishinde jyljymaıtyn múlikpen jasalatyn operatsııalar – 4,3 paıyzdyq, ákimshilik qyzmetterdi kórsetý – 5,3, saýda – 11,9 jáne kólik qyzmetteri 15,6 paıyzdyq tómendeý kórsetti. Bul rette, baılanys qyzmetteri 8,7 paıyzǵa artty.
Osy jylǵy maýsymmen salystyrǵanda shilde aıynda qyzmet kórsetýdiń birqatar salalarynda ósim jalǵasty. ıAǵnı, bir aıda qarjylyq jáne saqtandyrý qyzmeti 29 paıyzǵa, baspana jáne tamaqtaný boıynsha qyzmetter – 10,2, derekter berý – 6,7, uıaly baılanys – 4,1, ınternet jelisi – 2,9 paıyzǵa ósti. Sondaı-aq júk aınalymy 5,6 paıyzǵa, onyń ishinde temir jol kóligimen – 5,5 paıyzǵa, qubyrlarmen tasymaldaý 2,9 paıyzǵa ósti.
«Qańtar-maýsymda syrtqy saýda aınalymy 42,5 mlrd dollarǵa jetti. Eksport 26 mlrd dollardy, ımport – 16,5 mlrd dollardy qurady. Saýda balansynyń oń saldosy 9,5 mlrd dollar deńgeıinde saqtalýda», - dedi mınıstr.
Ónerkásip óndirisi 1,3 paıyzǵa, onyń ishinde óńdeý ónerkásibi 3,8 paıyzǵa ulǵaıdy. Bul rette munaı óndirý qarqynynyń josparly tómendeýi nátıjesinde taý-ken óndirý ónerkásibi 0,4 paıyzǵa tómendedi. Ónerkásip boıynsha ósim kóptegen óńirlerde baıqalady. Eń kóp ósimdi Soltústik Qazaqstan (8,1%-ke) jáne Qostanaı (6,5%-ke) oblystary, sondaı-aq Nur-Sultan qalasy (6,5%-ke) kórsetti. 5 óńirde tómendeý tirkeldi. Bul Qyzylorda (-10,4%), Mańǵystaý (-4,5%), Aqtóbe (-3,3%), Shyǵys Qazaqstan (-0,6%) oblystary jáne Shymkent qalasy (-0,8%).
Respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 99,1% atqaryldy
Úkimet otyrysynda QR Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev bıylǵy jeti aıdyń qorytyndysy boıynsha memlekettik bıýdjettiń atqarylý kórsetkishteri jaıynda esep berdi.
«Respýblıkalyq bıýdjetke kirister (transfertterdi esepke almaǵanda) 2 trln 714 mlrd teńge somasynda tústi nemese jospar 83,3 paıyzǵa atqaryldy. Kirister boıynsha jospardyń atqarylmaýy 544 mlrd teńgeni qurady. Negizgi atqarylmaý somalary qosylǵan qun salyǵy jáne korporatıvtik tabys salyǵyna tıesili boldy», - dedi mınıstr.
Sonymen qatar, memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 98,6 paıyzǵa, respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary - 99,1 paıyzǵa, jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 98,5 paıyzǵa atqaryldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 8 trln 136 mlrd teńgeni qurady. 74 mlrd teńgege atqarylmaǵan. Onyń ishinde únemdeý – 13 mlrd teńge, ıgerilmegeni – 61 mlrd teńge.
Igerilmeýdiń negizgi sebepteri: konkýrstyq rásimderdi, sharttardy jasaý rásimderin uzaq ótkizý, oryndalǵan jumystar aktilerin usynbaý, karantındik shekteýge baılanysty taýarlardy jetkizbeý.
Qarjy mınıstriniń aıtýynsha, jergilikti bıýdjetterdiń shyǵystary 4 trln 172 mlrd teńgeni qurady, 62 mlrd teńgege atqarylmaǵan.
«Bıyl óńirlerge somasy 2,3 trln teńgege nysanaly transfertter kózdelgen. Aldyn ala derekter boıynsha 1 tamyzdaǵy kezeńde olarǵa 1,1 trln teńge bólindi. Onyń ishinde 98,3 paıyzy ıgerilgen. Atqarylmaǵany – 19 mlrd teńge. Onyń ishinde únemdeý – 4 mlrd teńge, ıgerilmegeni – 15 mlrd teńge», - dep túsindirdi E. Jamaýbaev.
Ulttyq bank túsinik berdi
QR Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev Qazaqstanda iskerlik belsendilik ındeksi bıylǵy maýsym aıynda 46,8 tarmaqqa deıin qalpyna kelgennen keıin, engizilgen karantındik shekteýler aıasynda shildede 44,7 tarmaqqa deıin tómendegenin aıtty. Bul qyzmet kórsetý salasyndaǵy belsendiliktiń 43,1-ge deıin 3,2 paıyzdyq tarmaqqa qysqarýyna baılanysty.
Munymen qosa, UB basshysy bıylǵy ınflıatsııalyq kórsetkishke qatysty túsinik berdi.
«Jyldyq ınflıatsııa bıylǵy jylǵy shildede 7,1 paıyzdy qurap, Ulttyq banktiń boljamdaryna sáıkes qalyptasady. Azyq-túlik taýarlary baǵasynyń jyldyq ósýi 11,3% boldy jáne ınflıatsııaǵa negizgi úlesti qosýyn jalǵastyrýda», - dedi E. Dosaev Úkimet otyrysynda.
Onyń ózine qaraǵanda, nan-toqash ónimderi men jarmalarda (13,8%), jemis-kókónis ónimderinde (13,4%) ósýdiń barynsha joǵary qarqyny saqtalýda. Bul rette et jáne et ónimderi baǵasynyń ósý qarqyny birshama baıaýlady (12,9%).
UB málimetinshe, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń jyldyq ósýi janar-jaǵar maı baǵasynyń tómendeýi (benzın – shildede 0,2%-ke) aıasynda 5,4% deńgeıinde saqtaldy.
Kelesi aılarda jyldyq ınflıatsııanyń 2020 jyldyń sońyna deıin 8-8,5% boljamdy traektorııasy aıasynda budan ári jyldamdaı túsýi múmkin.
Budan bólek ol teńge baǵamynyń tómendeýine qatysty pikir bildirdi.
«Bıylǵy maýsym aıynyń sońynan 10 tamyz aralyǵyndaǵy kezeńde túrik lırasy 6,9 paıyzǵa, Indonezııa rýpııasy – 3 paıyzǵa, Argentına pesosy 3,3 paıyzǵa arzandady. Jalpy úrdis aıasynda Reseı rýbli de 3,6 paıyzǵa álsiredi», - dedi UB basshysy.
Damýshy elder valıýtalarynyń álsireýi aıasynda teńgeniń aıyrbastaý baǵamy bıylǵy shildeden bastap 10 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha 1 AQSh dollary úshin 404,07 teńgeden 418,31 teńgege deıin 3,5 paıyzǵa álsiredi.
«Teńgeniń álsireýi bir barrel úshin 40 AQSh dollarynan joǵary deńgeıde tirkelgen munaı baǵasyn belgileýmen tejeledi. 7 tamyzda munaı baǵasy munaı qorynyń tómendeýi jáne OPEK+ mámilesiniń saqtalýy aıasynda bir barrel úshin 44,4 dollar deńgeıinde bekidi», - dedi E. Dosaev.
Respýblıkalyq bıýdjetke kepildik berilgen transfertti bólý maqsatynda Ulttyq qor aktıvterin konvertatsııalaý, sondaı-aq kvazımemlekettik sektor kompanııalarynyń eksporttyq valıýtalyq túsiminiń bir bóligin mindetti satý jónindegi uzartylǵan sharalar ulttyq valıýtaǵa ishki qoldaý kórsetti.
Aıtpaqshy, Qazaqstannyń altyn-valıýta rezervi artqan eken.
«Aldyn ala derekter boıynsha bıylǵy shildeniń sońynda halyqaralyq jalpy rezervter 3,2 paıyzǵa ulǵaıyp, 93,5 mlrd AQSh dollaryn qurady. Shilde aıynda Ulttyq banktiń altyn-valıýta rezervteri, eń aldymen, altyn baǵasynyń ósýine baılanysty 35,3 mlrd AQSh dollaryna deıin 7,3 paıyzǵa nemese 2,4 mlrd AQSh dollaryna artty», - dedi UB basshysy.
Ulttyq qordyń aktıvteri bıylǵy shildede 1,6 mlrd AQSh dollary somasynda alǵan ınvestıtsııalyq kiris esebinen bir aıda 0,5 mlrd AQSh dollaryna (+0,9%) ulǵaıyp, 58,2 mlrd AQSh dollaryn qurady. Bul rette kepildi transfert bólý maqsatynda Ulttyq qordyń aktıvterin 1,1 mlrd AQSh dollaryna konvertatsııalaý júzege asyryldy.
9 óńirde ósim qamtamasyz etildi
Úkimet otyrysynda tıisti qorytyndylar qaralǵannan keıin QR Premer-Mınıstri Asqar Mamın naqty tapsyrmalardy júktedi.
«Qalyptasyp otyrǵan kúrdeli jaǵdaıda ekonomıkanyń negizgi salalarynda 7 aıdyń kórsetkishteri boıynsha ósimniń oń serpini saqtalyp otyr. Qaıta óńdeý ónerkásibinde ósim 3,8, mashına jasaýda 13,9, azyq-túlik óndirisinde 4,1, farmatsevtıkada 23,2, jeńil ónerkásipte 7,3, qaǵaz óndirisinde 15,7, hımııa ónerkásibinde 3,6 paıyzǵa jáne daıyn metalldar óndirisinde ósim 18,6 paıyzǵa qamtamasyz etildi. Qurylys kólemi 6,3, turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý 7,5 paıyzǵa ósti nemese shamamen 7,5 mln sharshy metrdi qurady. Aýyl sharýashylyǵynda 2,5 paıyz deńgeıinde turaqty ósim qamtamasyz etildi. Sonymen qatar OPEK+ pen qol jetkizilgen kelisimdi oryndaý qajettiligi jaǵdaıynda munaı ónimderin óndirý tómendegeni baıqalady. Bul jalpy taý-ken óndirý ónerkásibi kórsetkishterine tikeleı áser etedi», - dedi Úkimet basshysy.
Onyń sózine qaraǵanda, taý-ken sektorynyń basqa mańyzdy baǵyttary boıynsha oń serpin saqtalyp otyr. Kómir óndirýde ósim 2,6, metall kenderin óndirýde 2,3, tabıǵı gaz óndirýde 0,9 paıyzdy qurady.
«Sonymen birge karantın jaǵdaıynda qyzmet kórsetý sektorynda kórsetkishterdiń tómendegenin baıqaımyz. Jalpy óńirler 7 aıdyń qorytyndysynda negizgi 5 kórsetkish boıynsha 9 óńirde áleýmettik-ekonomıkalyq ósimi qamtamasyz etildi. Bul - Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Qostanaı, Mańǵystaý, Soltústik Qazaqstan oblystary jáne Nur-Sultan, Almaty qalalary. 5 óńirde 4 kórsetkish boıynsha oń serpin saqtalyp otyr. Bul - Qaraǵandy, Túrkistan, Pavlodar, Aqtóbe oblystary jáne Shymkent qalasy. Qalǵan óńirler tek úsh kórsetkish boıynsha ósimge qol jetkizdi. Bul - Atyraý,Qyzylorda, Batys Qazaqstan oblystary», - dedi Asqar Mamın.
Úkimet basshysy óńirler belsendi jumys isteýi kerektigin jáne ekonomıka ósimin qalpyna keltirý jónindegi barlyq qabyldanǵan sharalardyń, onyń ishinde memlekettik baǵdarlamalardyń aıasynda sharalardyń tıimdi iske asyrylýyn qamtamasyz etý qajettigin basa aıtty.
«Óńirlerge daǵdarysqa qarsy shtabtar jumysyn jandandyrýdy jáne jergilikti jerlerdiń kásipkerleri kótergen máselelerdi jedel qarap, tıisti sheshimder qabyldaýdy tapsyramyn», - dedi Premer-Mınıstr.
