Kórisý merekesiniń qaıdan shyqqanyn áli de egjeı-tegjeıli zertteý qajet – etnograf-ǵalym
- Jasqaırat Tilekqabyluly, Qazaqstannyń batys óńiri men Reseıdiń kórshiles oblystarynda saqtalyp qalǵan Kórisý meıramy qaıdan shyqty dep oılaısyz?
-Iá, Kórisý meıramy – geografııalyq taralý aımaǵy negizinen Qazaqstannyń batys óńiri men Reseıdiń shekaralas aımaqtaryndaǵy qazaqtar arasynda saqtalǵan ejelgi dástúr. Búgingi tańda kórisý kúni qaı jaqtan keldi nemese qaıdan shyqty degen másele boıynsha tarıhshylar, etnograftar, mádenıettanýshylar arasynda bir aýyzdan qabyldanǵan ortaq pikir joq, sondyqtan bul dástúrdiń genezısi turǵysynan egjeı-tegjeıli zertteýdi qajet etedi. Birinshiden, keıbireýler naýryz aıynyń basynda buryn da toılanǵan, ıÝlıan kúntizbesinen Grıgorıan kúntizbesine engizilgen ózgerispen baılanystyrady. ıAǵnı, Keńes ókimetiniń Halyq komıssarlary keńesi 1918 jyldyń 24 qańtarynda «Batys Eýropa kúntizbesiniń Keńes ókimetine engizilýi» týraly dekretin qoldanysqa engizip, eki kúntizbeniń aıyrmashylyǵy 13 kúnge jetken edi. Eski kúntizbeni 1918 jyldyń 31 qańtarynda jaýyp, kelesi kúndi 14 aqpannan bastap sanady. Birqatar respondentter osy oqıǵamen baılanystyrady. Ekinshileri ejelden kele jatqan dástúr ekenin basa aıtyp, kórisý kúnderinde rýlyq bólimder arasynda da aıyrmashylyqtary bar ekendigine nazar aýdarady. Bylaısha aıtqanda, rý bólimderiniń qonystaný erekshelikterine, ıaǵnı geografııalyq jaǵdaıyna qatysty, qar ketip, kóktem kelý merzimimen sabaqtastyrady. Úshinshileri bul Ońtústik Sibir túrkilerinen kele jatqan dástúr dep boljamdaıdy. Mysaly, arheolog-ǵalym Andreı Astafev Mańǵystaý ólkesiniń tarıhyn zertteı kele, Amal merekesiniń tamyry mońǵol men týva halyqtarynan bastaý alady deıdi. Adaı rýynyń ańyzdaryna súıene otyryp, Ústirt aımaǵy men Mańǵystaý túbegine olar shyǵystan kelgende, ózderimen birge kúntizbelik júıesin alyp kelgen dep tujyrymdaıdy. Biraq, meniń oıymsha, bul jaıt búkil Kórisý dástúriniń Batys Qazaqstan aımaǵyna taralýyn tolyqtaı túsindirmeıdi. Taǵy bir pikir bar ekendigin aıta keteıik, aılardyń arabsha ataýlary: Dálý, Út, Amal, Sáýir, Saratan, Zaýza, Áset, Súmbile, Mızan, Aqyrap, Qaýys, Jedi dep atalady. Ár aıdyń bastalýy 14-inen bolǵandyqtan, 14 naýryz aıdyń bir bastamasy, ıaǵnı amal aıy týady, demek, jyl basy dep esepteledi.
- Kórisý dástúriniń erteden kele jatqany anyq. Muny Batys Qazaqstan oblysynyń turǵyndary jaqsy biledi. Endeshe, burynǵy osy salt pen keıingi jyldardaǵy merekeniń arasynda qandaı aıyrmashylyq bar dep oılaısyz?
- 14 naýryzdy «Kórisý, ıaǵnı qaýyshý kúni» dep, aýyl turǵyndary erte turyp, eleń-alańnan jasy úlken adamdarǵa, aqsaqaldar men aq jaýlyqty ájelerge baryp, qos qolyn berip, kórisedi. Bir-birine «Bir jasyńyzben!», «Jasyń qutty bolsyn!», «Jas qaıyrly bolsyn, ómir jasyń uzaq bolsyn!», «Jasyńa jas qosylyp, ǵumyryń uzaq bolǵaı!» dep tilek aıtady. Jasy úlkender erekshe meıirimmen batasyn beredi. Osy kúni ár úıde dastarhan jaıylyp, ulttyq taǵamdar qoıylyp, adamdar bir-birimen qushaq jaıa amandasyp, esendik surasady. Kórisý kúni burynǵy ókpe-renish keshirilip, arazdyq umytylady, kórshi-kólem bir-birin sheke asyna shaqyryp, meımandardyń otbasyna, aǵaıyn-týystaryna amandyq-saýlyq, qut-bereke tileıdi.
Etnografııalyq ekspedıtsııalarda jınalǵan málimet boıynsha ótken ǵasyrdyn basynda, mysaly, bul dástúr boıynsha amal kúni kıiz úıdegi búkil ásem kıim-keshekterdi, úı zattaryn shyǵaryp, ilip qoıatyn bolǵan. Sol zamannyń jurtshylyq deńgeıin bildiretin taǵy bir jaıt, aǵaıyn, týma-týystary jaqyn-jarannyń úıine kelgende, olardyń alty aı qystan qalaı shyqqanyn baıqap, eger qys sýyǵy men qıyndyqtary qatty tıse, kómek qolyn usynatyn bolǵan. Qazanǵa qystan qalǵan et asylýynan da otbasy jaǵdaıyn topshylaǵan deıdi respondentter. Mysaly, jaǵdaıy qıyndaǵandarǵa qajetine qaraı, mal jınap beretin bolǵan nemese saýynǵa mal bergen. Muny bylaısha túsindireıin, maldyn ónimin paıdalanyp, tólin ózine qaldyryp, jaǵdaıyn durystaǵan kezde saýynǵa bergen malyn keri qaıtaryp bergen. Iá bolmasa, bolashaqta osyndaı jaǵdaıda qolushyn berýge mindettengen. Qamqorlyq munymen shektelmeıdi, ár adamnyń jaǵdaıyna qaraı túr-túri bolǵan.
Bul kúni ár adam jasy úlkenderden bastap, úı-úıdiń esigin ashyp, amandyq-saýlyq surasyp, kirip shyǵady. Úıdi-úıdi aralap, qydyryp júrgende, kishkentaı balalarǵa analary shaǵyn dorba ustatyp qoıady. Balaqaı qaı úıge kórisýge kirse, sol úıdiń dastarhanynan aýyz tıedi ári úlkender baýyrsaq, táttilerden salyp beredi. Bul joralǵy jyl boıy balalarymyz toq júrsin, dastarhanymyz aralas bolsyn, qarym-qatynasymyzǵa syzat túspesin degen nıetten týǵan.
Qazirgi kezde keıbir aımaqtarda aǵaıyndar toıhanaǵa jınalyp, qaýyshyp jatady. Buny durys nemese burys dep baǵalaýdan aýlaqpyz, dástúrdiń óz damý joldary bolady. Degenmen, bul rýhanı mán-mańyzy zor saltymyz burynǵy dástúrden jańylmasa eken. ıAǵnı toı toılaý nemese dastarhan basyndaǵy jaı qaýyshý úrdisine aınalmaı, rýhanı áleýetin joǵaltpaı, baıyta tússe eken deımiz.
- Sońǵy kezde Kórisý kúni búkil Qazaqstanǵa taralýda, buǵan qalaı qaraısyz?
- Bul dástúr Keńes úkimeti tusynda da umytylǵan joq. Kórisý merekesi Mańǵystaý, Batys Qazaqstan, Atyraý jáne Aqtóbe oblystarynda, Reseıdiń kórshiles Orynbor, Saratov, Samara, Astrahan óńirlerinde, Qaraqalpaqstanda atalyp ótiledi. Mańǵystaýda Kórisý merekesin Amal merekesi dep te ataıdy. 14 naýryz kúni bastalyp, bir aı boıy jalǵasa beredi. Sońǵy jyldary Qazaqstanda meıram aıasy keńeıip, búkil elimizge taralyp keledi. Buǵan bul dástúr semantıkasynyń, ıaǵnı ishki mán-maǵynasynyń qazaqı bolmysyna, mentalıtetine jaqyn bolýynda dep esepteımin. Sebebi bul meıram aýyzbirshilik, kishipeıildilik, tatýlyq, baýyrmaldyq, izettilik, meıirimdilik pen qaıyrymdylyqqa bastaıtyn erekshe úrdisterdiń biri bolyp tabylady. Endi Kórisý kúni men Naýryzdy ajyrata qaraıyq degen de pikir bar. Bul jaıynda ult bolyp bir toqtamǵa kelgenshe, kóktemniń basyn kórisýden bastaǵannyń artyǵy joq shyǵar. Bizge naýryzdyń 14-in kórisý kúni, 22-sin jyl basy retinde toılaı berýge de bolady. «Ár jerdiń salty bir basqa, ıti qara qasqa» demekshi, ár dástúrdiń ózindik genezıs joly bar, oǵan ýaqyt pen halyq qana tóreshi.
- Endeshe, Kórisý men Naýryz meıramy arasynda nendeı baılanys bar?
- Kórisý men Naýryz meıramy arasyndaǵy baılanys dep mynany aıtýǵa bolady. Aldymen dástúrli jańa jylymyzdyń kelýinen bastap bir aı boıy týma-týys, quda-jekjat, dos-jarandarmen qaýyshyp, qystan aman-esen shyǵyp, bir jas qosylǵanymen quttyqtaý, amandyǵyn tilep, úlkenderdiń batasyn alý. Bul dástúrlerdiń rýhanı maǵynasy, ishki máni jaqyn, al birqatary úshin birdeı, sáıkes keledi. Kórisý – tek adamdardyń bir-birine amandasyp, jaqsylyq tileıtin qaýyshý merekesi ǵana emes, sondaı-aq jasy úlkenderge izet kórsetip, iltıpat bildiretin dástúrli kórinis. Ejelgi maǵynasy – amandyǵyn túgendep, jurtshylyq kómegin usyný, qazirgi tilmen aıtqanda, gýmanıtarlyq maǵynaǵa ıe dástúr.
- Áńgimeńizge rahmet. Kórisý meıramy qutty bolsyn, Ulystyń uly kúni jaqsylyǵymen kelsin!
Eske sala keteıik, budan buryn Kórisý dástúriniń tamyry tereńde jatqany jóninde tarıhshy Jańabek Jaqsyǵalıevtiń pikirin jazǵan bolatynbyz.
Sondaı-aq BQO ardagerler keńesiniń tóraǵasy Maqsot Bergen Kórisý merekesiniń mán-mańyzyn keıingi urpaqqa uǵyndyra bilýimiz qajet ekendigi týraly aıtty.
