Qorǵas keden beketi avtokólik eksportynan rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdi - sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Ózbekstan men Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy yntymaqtastyq keńeıedi – ÓzA
Ózbekstan Respýblıkasynyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Ibrohım Abdýrahmonov Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Beıbit Atamqulovpen kezdesý ótkizdi. Bul týraly «ÓzA» aqparat agenttigi málimdedi.
Habarlamada aıtylǵandaı, kezdesýde eki baýyrlas el arasyndaǵy odaqtastyq qatynastardy odan ári nyǵaıtý, aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý jáne buryn júzege asyrylǵan jobalardy jedeldetý múmkindikteri talqylandy.
Áńgimelesý barysynda ekijaqty qarym-qatynastyń damýynda belgili bir jetistikterge qol jetkizilgenimen, is júzindegi yntymaqtastyqty keńeıtý úshin áli de úlken múmkindikter bar ekeni atap ótildi. Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kelisimderdi júzege asyrý, ǵylymdy damytý jáne jańa jobalardy bastaý máseleleri boıynsha pikir almasty.
- Kezdesýde agrarlyq saladaǵy áriptestikti jańa deńgeıge kóterý, atap aıtqanda, astyq ónimderi men mal sharýashylyǵyn damytý, sondaı-aq eki eldiń aýyl sharýashylyǵy mamandarynyń tájirıbe almasý múmkindikteri talqylandy, - dep jazady «ÓzA».
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń magıstranttary Ózbekstanda biliktiligin arttyrdy» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan aqparat kóziniń dereginshe, Qazaqstan Respýblıkasy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń magıstranttary Kamolıddın Behzod atyndaǵy Ulttyq beıneleý óneri jáne dızaın ınstıtýtynyń «Óner tarıhy jáne teorııasy» jáne «Monýmentaldy keskindeme» kafedralarynda biliktiligin arttyrý baǵdarlamasyna qatysty.
Magıstranttar taǵylymdama barysynda ınstıtýttaǵy ǵylymı-zertteý ortasymen, professor-oqytýshylar quramynyń tájirıbesimen, sondaı-aq óner salasyndaǵy zamanaýı ádister men oqý úderisindegi ınnovatsııalyq tehnologııalardyń qoldanylý jolymen jaqyn tanysý múmkindigine ıe boldy.
- Taǵylymdamany sátti aıaqtaǵany úshin Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń magıstranttary Baqyt Juraev, Serjan Kamýnov, Elena Mareeva, Janelıa Tasqynbaeva jáne Nazerke Shynarbek arnaıy sertıfıkattarmen marapattaldy, - dep jazady ózbekstandyq BAQ.
Qytaıda qandasymyz jeńil atletıkadan bir aptada eki ret bas júlde jeńip aldy - CNR
Qytaıda turatyn qandasymyz Dına Nurlanqyzy jeńil atletıkadan jabyq keshendegi Qytaı chempıonatynda bıiktikke sekirý jarysynan bas júldeni qanjyǵalady. Bul týraly Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, jeńil atletıkadan jabyq keshendegi áıelder arasyndaǵy bıiktikke sekirý jarysynda Dına Nurlanqyzy 1.87 metrlik nátıjemen bas júldeni qanjyǵalady. Ol Osydan bir apta buryn jeńil atletıkadan jabyq keshende ótken Ulttyq Gran-prı jarysynda da 1.87 metrlik kórsetkishpen chempıon atanǵan bolatyn.
Dına Nurlanqyzy 1,90 metrdi baǵyndyra alatynyna senimdi. Ol jattyǵýda 1,90 metrden asyp ketkenin jáne kelesi jarystarda óziniń osy mejeni baǵyndyrýǵa tyrysatynyn aıtqan.
Aıta keteıik, Dına Nurlanqyzy 1998 jyly Qytaıdyń Qulja aýdanynyń Oımanbulaq aýylynda dúnıege kelgen. 15 jasynda Shyńjań quramasyna qabyldanǵan. Ol 2021 jylǵy jeńil atletıkadan ulttyq chempıonatta bıiktikke sekirýden 1,84 metr kórsetkishimen ekinshi oryndy jeńip alsa, 2023 jylǵy jeńil atletıkadan el chempıonatynda bas júldeni enshilegen. Dına Nurlanqyzynyń boıynyń bıiktigi - 1,87 metr. Ol – Shyńjańdaǵy bıiktikke sekirý sportshylary arasyndaǵy erekshe talant ıesi.
Qorǵas avtokólik eksportynan rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdi – «Jenmın jıbao»
Byltyr Qorǵas qurlyqtyq shekara beketinen 420 myń avtokólik eksporttalyp, tarıhtaǵy eń joǵary rekordty jańartty, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Jenmın jıbao» basylymy.
Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, memleket boıynsha avtokólik eksport etetin eń úlken qurlyqtyq ótkeli retinde Qorǵas keden beketiniń avtokólik eksporty joǵary kórsetkishke qol jetkizgen. Atap aıtqanda, 2024 jyly atalǵan keden bekettiń eksport etilgen avtokólik 421 myń bolyp, burynǵy sáıkes mezgilmen salystyrǵanda 38.6% artyp, tarıhtaǵy eń joǵary rekordty jaratqan.
«Jenmın jıbaodyń» málimetinshe, qazir de Qorǵasta eksportty kútip turǵan avtokólikter kóp ekeni aıtylady. Aıta keteıik, munda jolaýshylar avtokólikteri, júkti ózi túsiretin avtokólikter jáne jańa energııaly shaǵyn avtokólik qatarlylary bar.
Qorǵas Haochyn halyqaralyq júk tasymaly kompanııasy dırektorynyń aıtýynsha, bıyl kompanııanyń eksporty artqan. Qytaıdaǵy kóptegen taýar avtokólikterin óndiretin zaýyttardan ýákildik mindet óteý quqyǵyn alyp, shetelde qyzmet óteý pýnktin kóbeıtken. Sol arqyly eksporttalǵan avtokólikterdi shetelde jóndeýge bolatyn boldy.
Qazaqstan men Qytaı metallýrgııada aýqymdy jobany iske qosyp jatyr – «Halyq gazeti»
Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginde Qazaqstanda tústi metaldardy óndirý jáne tereń óńdeý salasyndaǵy ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý jónindegi kelisimge qol qoıyldy, dep habarlaıdy «Halyq gazeti» basylymy «DKnews.kz»-ke silteme jasap.
Keltirilgen derekterge súıensek, qol qoıý rásimine Qazaqstan Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Álibek Qýantyrov, Qazaqstan Ónerkásip jáne qurylys vıtse-mınıstri Oljas Saparbekov jáne «East Hope Group» kompanııasynyń bas dırektory Chantszıýn Men qatysty.
Sonymen qatar joba eki óńirde jańa óndiristik qýat qurýdy qarastyrady. Bul metallýrgııa salasynda ozyq tehnologııalardy engizýge jáne daıyn ónimdi halyqaralyq naryqtarǵa, sonyń ishinde Eýropalyq odaq, Ortalyq Azııa jáne Qytaıǵa eksporttaýdy keńeıtýge múmkindik beredi. Joba aıasynda elektr qýaty stantsııalarynyń qurylysyn bastaý kózdelip otyr.
Irandyq tuqymnyń álemge tanymal bolýynyń sebebi nede? - ParsToday
Irannyń 6-shy Tuqym ǵylymy men tehnologııasy konferentsııasy Kermanda ótti.
Irannyń Ǵylym, zertteý jáne tehnologııa mınıstri 6-shy Irannyń Tuqym ǵylymy jáne tehnologııasy konferentsııasyna joldaýynda qorshaǵan ortanyń ózgeristerine tózimdi modıfıkatsııalanǵan tuqymdar óndirý negizinde azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne sońǵy nátıjeler men zamanaýı tehnologııalar arqyly tuqym sharýashylyǵyna ınvestıtsııa salýdy damytýdy qýattady, dep jazdy ParsToday aqparat agenttigi.
ParsToday aqparat agenttiginiń málimeti boıynsha, Irannyń Ǵylym, zertteýler jáne tehnologııa mınıstri Huseın Sımaı joldaýynda osy taqyryp boıynsha pikir bildirgen. Onyń aıtýynsha, Irannyń zamanaýı tuqym tehnologııalary, sonyń ishinde aldyńǵy qatarly genetıka men selektsııa, bıotehnologııalar jáne tuqym sharýashylyǵyn aqyldy basqarý salasyndaǵy ǵylymı jetistikteri klımattyń ózgerýiniń qıyndyqtaryn sheshý jáne aýylsharýashylyq ónimdiligin arttyrý úshin biregeı múmkindikter týǵyzdy.
Irandyq basylym qorshaǵan ortanyń ózgeristerine tózimdi modıfıkatsııalanǵan tuqymdar óndirýi týraly shaǵyn maqalada «Irannyń tuqym óndirýdegi qundy qýattary», «Iran 5 elge tuqym eksporttaıdy», «Irannyń aýylsharýashylyq qaýymdastyǵyna 950 jańa ósimdik jáne baý-baqsha tuqymynyń sorttaryn tanystyrý», «Iranda tuqym tasıtyn Tehnopot ónimin tanystyrý» jáne «Irannyń ósimdik ósirýdegi júz jyldyq tájirıbesin Sýdanǵa berýge daıyndyǵy» degen sekildi birneshe taqyrypqa toqtalǵan.
Túrki álemi jas ǵalymdar kongresi bastaldy - TRT
Ózbekstannyń astanasy Tashkentte Ekinshi Halyqaralyq Túrki álemi jas ǵalymdar kongresi bastaldy.
TR Kommýnıkatsııa basqarmasy, Túrik yntymaqtastyq jáne úılestirý agenttigi, Sheteldegi túrikter jáne aǵaıyn qaýymdastyqtar basqarmasynyń qoldaýymen Jas ǵalymdar odaǵy ekinshi ret uıymdastyryp jatqan kongreske 20-dan astam eldiń ártúrli ýnıversıtetteriniń ǵalymdary qatysyp jatyr.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
«TRT»-nyń dereginshe, Tashkent memlekettik zań ýnıversıteti uıymdastyrǵan «Ortaq bolashaqtyń qurylysy» taqyrybyndaǵy is-sharada Jas ǵalymdar odaǵynyń prezıdenti ıÝnýs Kodjabyıyk sóz sóıledi.
Kodjabyıyk ǵalymdar arasyndaǵy yntymaqtastyqty arttyrýdy maqsat etken bul kongrestiń buryn álemniń mańyzdy ǵylym ortalyqtarynyń biri bolǵan Ózbekstanda ótýine qýanyshty ekenin atap ótti.
Kyrshehır Ahı Evren ýnıversıtetiniń rektory Professor Mustafa Qasym Qarahojagıl de quryltaıdyń Ózbekstanda ótip jatqanyna rıza ekenin aıtyp, quryltaıdyń túrki álemine paıdasyn tıgizýine tilektestigin bildirdi. Karahojagıl óz sózinde ýnıversıtetiniń qyzmeti týraly málimet berip, kongress aıasynda Ózbekstan ýnıversıtetterimen kezdesýler ótkizip, yntymaqtastyqty damytqysy keletinin aıtty.