Qorǵansyzdyń kúni: Pavlodar oblysynda balalardy zorlaý oqıǵalary jıilep tur
PAVLODAR. KAZINFORM - Aınaldyrǵan bir aptanyń ishinde Pavlodar oblysynda kámelet jasyna jetpegenderdi zorlaýdyń tórt birdeı deregi tirkeldi. Oqys jaǵdaı jergilikti qoǵamdy aıryqsha alańdatyp otyr. Keıbir ata-analarda óz jetkinshekteriniń qaýipsizdigine degen qorqynysh paıda bola bastady. Balalarǵa jynystyq qol suǵýshylyq boıynsha qylmystar óńirde nege jıilep tur? Buǵan qandaı faktorlar sebep bolýda? Kazinform tilshisi jaǵdaıdy zerdelep kórdi.
Zań qabyldansa da qylmys órship tur
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy sáýir aıynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR zańdaryna qol qoıǵany belgili. Soǵan baılanysty elimizde balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, olardy kez kelgen jaıttan qorǵaý máseleleri búginde múddeli organdar úshin mańyzdy máselege aınalyp otyr.
Ókinishke qaraı, Pavlodar oblysynda kámelet jasyna jetpegen balalarǵa qatysty jynystyq qol suǵýshylyq derekteri kúnnen-kúnge kóbeıip bara jatyr. Óńirlik polıtsııa departamentiniń málimetine súıensek, byltyr balalarǵa pedofıldyq áreket jasaý boıynsha 35 derek tirkelip, onyń 29-y alǵashqy 10 aıda bolǵan. Al bıyl jyl basynan beri 30 derek anyqtalyp otyr. Sáıkes kezeńmen salystyrǵanda qylmys sany bireýge kóbeıgen. Bul statıstıka quzyrly organdar men bilim berý, áleýmettik qorǵaý, qorǵanshylyq jáne t. b. salalardyń mamandaryn oılandyryp otyr.
Sońǵy bir aptanyń ishinde Pavlodar oblysynyń aýmaǵynda atalǵan sıpatta tórt birdeı keleńsiz oqıǵa tirkeldi. Eń áýeli Baıanaýyl aýdany Maıqaıyń kentinde kámelet jasyna tolmaǵan qyzdy ógeı ákesi zorlap kelgeni týraly jaǵymsyz aqparat el ishin kezip ketti.
Odan soń dál osy atalǵan eldi mekende 2009 jylǵy aǵasy men 2008 jylǵy qyz balany eki er adam zorlaǵany týraly quzyrly organdar resmı aqparat taratty.
Al keıinirek Jelezın aýdanynda osydan 6 jyl buryn qorǵanshylyǵyna alǵan jetim qyzdy zorlap, bul qylmysyn polıtsııa bilip qoıǵan soń ańshy myltyǵymen ózin atyp óltirgen er adam týraly jazdyq.
«Bul — pedagogtardyń tabandy eńbeginiń nátıjesi»
Zań qabyldanǵanyna qaramastan balalardy zorlaý oqıǵalary ne sebepti jyldam kóbeıip barady? Bul saýaldy biz bilim berý basqarmasynyń basshysy Samal Aıtqazınaǵa qoıdyq.
«Esterińizde bolsa, byltyr qarasha aıynda Ekibastuzdaǵy Besqaýǵa aýylynda 7 jasar oqýshy Mılana Davydovany anasy men onyń kóńildesi óltirip, ol oqıǵa qoǵamda úlken rezonans týdyrǵan. Qaıǵyly jaıttan soń Pavlodar óńirindegi bilim berý salasynda úlken taldaýlar jasalyp, pedagogtarmen kóp jumystar jasaldy. Mektep pedagogtary men psıhologtary, synyp jetekshileri balalarmen jumys isteýdiń jańa tásilderine, olardyń minez-qulqy men tártibin baqylaýdyń jańa ádisterine úıretildi. Sońǵy bir jylda júrgizilgen júıeli is-sharalardyń nátıjesinde buryn „uıat boladyǵa“ sanalyp kelgen taqyryptar ashyq aıtylyp, balalardyń óz máselelerin jetkizýine qolaıly jaǵdaılar jasaldy. Balalardyń quqyǵyn qorǵaý — basty maqsatymyz bolǵandyqtan, olarǵa qarsy kez kelgen zańsyz, qylmystyq áreketterdiń aldyn alý, anyqtaý bizdiń pedagogtardyń ekinshi mindetine aınalyp otyr. ıAǵnı, jynystyq qol suǵýshylyq sıpatyndaǵy qylmystardyń jıi ashylyp jatqany bizdiń pedagogtardyń tabandy eńbekteriniń aıqyn nátıjesi deýime ábden bolady. Bul sózime dálel — kámeletke tolmaǵandarǵa jynystyq zorlyq kórsetý boıynsha jyl basynan tirkelgen 30 oqıǵanyń 16-syn bizdiń ustazdar anyqtaǵan. Árıne jaǵdaılardyń basym bóligi mektepten tys jerlerde jasalǵany málim. Buǵan deıin balalardyń jan-dúnıesine ene almaı jatqan tustarymyz kóp boldy. Pedagogtar qazir balalarmen jıi áńgimelesip, olardy qandaı máseleler jıi alańdatatynyn surap otyrady. Qıyn otbasylarǵa mektep ákimshiligi, áleýmettik pedagog, synyp jetekshisi, ózge de múddeli organdardan quralǵan top turaqty baryp, balanyń durys jaǵdaıda turyp jatqanyna zeıin qoıady. Eger qandaı da bir unamsyz jaıttardy kórse, birden joǵary turǵan organdarǵa habarlaıdy. Algorıtmge sáıkes másele áýeli jergilikti bilim berý bólimine, odan soń óńirlik basqarmaǵa habarlanady. Odan ári múddeli organdar habardar bolady. Bilim berý uıymdary men bilim berý bólimderi bul másele boıynsha bizge mezgil saıyn esep beredi. Osylaısha pedagogtardyń qatysýymen buryn jabýly qazan kúıinde qalyp kelgen qylmystyq áreketter belgili bolyp jatyr. Tipti sonaý 2011, 2012, 2017 jyldary bolǵan oqıǵalar endi anyqtalýda», — dep jaýap berdi Samal Ospanqyzy.
Maıqaıyńdaǵy oqıǵalar qoǵamnyń barlyq múshesin oılandyrýy kerek
Onyń aıtýynsha, Maıqaıyńdaǵy qos oqıǵa barlyq qoǵam ókilderin qobaljytatyn, oılandyratyn jaıttar. Jaı adam sanasyna qabyldaı almaıtyn, ozbyrlyq kórinisteri. Eki jaǵdaıda da pedagogtardyń qyraǵylyǵy qylmystyń der kezinde ashylýyna túrtki boldy. Máselen jábirlenýshi 2009 jylǵy qyz bala kolledje oqıdy. Bıyl qyrkúıek aıynda onyń kúndelikti sabaq ústinde selqos, aýrýshań bolyp bara jatqanyn kórgen ustazy medıtsınalyq tekserýden ótýge sebepker bolǵan. Nátıjesinde 15 jasar qyzdyń júkti ekeni anyqtalǵan. Máseleni ári qaraı zerdeleı túskende bul oqıǵada jábir kórgen qyz ǵana emes, 2008 jylǵy baýyry da zardap shekken belgili boldy. Balalardyń ákesi bıyl qaıtys bolǵan, anasynyń tárbıesinde.
Al ógeı ákesi zorlap kelgen qyzdyń qıyn jaǵdaıy da synyp jetekshisiniń arqasynda belgili bolyp otyr. Ol oqýshysynyń boıyndaǵy qobaljýshylyqty baıqap, onymen qaıta-qaıta áńgimelese júrip, aqyr-sońy zorlyqqa ushyraǵanyn óz aýzynan estigen. Ádette qyz balalar mundaıdy aıtpaıdy. Synyp jetekshisiniń kásibıligi ógeı ákeniń qylmystyq áreketin aıǵaqtap berdi.
«Bizdiń oblysta 573 qıyn otbasy arnaıy esepte tursa, olarda jalpy sany 1362 bala tárbıelenip jatyr. Buǵan qosa 1408 jetim bala bar. Jetim jasóspirimderdiń 434-i memlekettik uıymdarda tárbıelense, ózgesi asyrap alǵan, patronattyq, qorǵanshylyqqa alǵan otbasylarda ómir keshýde. Mektep ákimshiligi, áleýmettik pedagog, synyp jetekshileri olardyń úılerine jylyna kemi 4 ret barýy kerek degen talap bar», — dep sózin jalǵaı tústi S. Aıtqazına.
Ógeı áke men ógeı sheshe, qamqorshylar — táýekel tobynda
Al bala quqyqtary jónindegi óńirlik ýákil Sáýle Shákenova árbir rezonansty jaǵdaı týraly quqyq qorǵaý organdarynyń resmı habarynan soń ǵana aıta alatynyn aıtady. Bul — balalardyń quqyǵyn qorǵaý boıynsha múddeli bes mınıstrliktiń arasynda jasalǵan arnaıy buıryqtyń negizindegi algorıtm. Sondyqtan kóp jaǵdaıda balalar ombýdsmeniniń jumysy kórinbeı qalatyny shyn dep moıyndaıdy ol.
«Ógeı ákesi nemese anasy, balany asyrap alǵan otbasylar, qamqorshylar arnaıy táýekel tobynda turady. Anaý Maıqaıyńdaǵy jaǵdaı týraly aıtatyn bolsam, ógeı ákesinen ozbyrlyq kórgen oqýshy qyzdan bólek, álgi synypta taǵy 3 otbasy sol tizimde turǵan. Synyp jetekshisi óz kúmániniń shyndyǵyna kóz jetkizý úshin qyzdyń otbasyna birneshe barǵanda ógeı ákesi qyzǵa ákeniń emes, er adamnyń kózimen qaraıtynyn kórip, túsingen. Bizdiń qoǵamda júzdegen áıelder kúıeýinen zorlyq-zombylyq kórse de, bul jaıynda tis jarmaıdy. Ol qyz da qorqynyshpen ómir súrgen. Sebebi ógeı ákesi: „Bul jaıynda bireýge aıtar bolsań, anań men baýyryńdy baýyzdap óltiremin“, dep qorqytyp kelgen. Qazir bul otbasy ózge jaqqa kóshirilip, barlyq medıtsınalyq jáne psıhologııalyq kómekter kórsetildi. Al ákesiniń qylmystyq is-áreketine quzyrly organdardyń tergeý qorytyndylary jáne sot ádil baǵasyn bere jatar», — dep túıindedi sózin S. Shákenova.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Zańy qoldanysqa engeli oblysta qıyn otbasylarǵa kómek kórsetý, zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý, balalarǵa qarsy qylmysty erte anyqtaý, zorlyq-zombylyq qurbandaryna járdemdesip, balalardy qorǵaýǵa alý men baqylaýdy kúsheıtý maqsatynda mobıldi toptar qurylǵan. Olarǵa quzyrly organdar men ózge múddeli mekemelerdiń ókilderi, depýtattar men volonterler engen.
Pavlodar oblysynyń polıtsııa departamenti ıývenaldy polıtsııa tobynyń erekshe tapsyrmalar jónindegi aǵa ınspektorynyń pikirinshe, balalar ata-anasyna senbeıtin nemese anasy balasynyń aıtqanyna nazar aýdarmaıtyn jaǵdaılar bolady. Sondaı ýaqytta «111 shuǵyl qyzmet ortalyǵyna» habarlasý qajet.
«Kóp másele balalarǵa durys tárbıe bermeýden, olardy baqylaýsyz jiberýden týyndaıdy. Mysal úshin bıyl jyl basynan 400 ata-ana balalaryna durys tárbıe bermegeni úshin, taǵy 2500-nan astam ata-ana balalaryn túngi ýaqytta júgensiz qoıa bergeni úshin ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Onyń ústine óz mindetin durys atqarmaǵany úshin jergilikti sottar 216 jeke tulǵaǵa qatysty ata-analyq quqyǵyn shekteý nemese ata-analyq quqyǵynan aıyrý jazalaryn belgiledi. Aımaǵymyzda ishimdikti turaqty qoldanatyn 178 otbasy baqylaýda tur. Ótken jyly oblysta balalar arasynda sýtsıd oqıǵalary kóbeıip, 18 jasóspirim ózine qol saldy. Al bıyl jyl basynan 16 jaǵdaı tirkeldi. Jaǵymsyz kórsetkish az da bolsa tómendedi. Prezıdent qol qoıǵan zańda ózin-ózi óltirýge ıtermelegeni jáne yqpal etkeni, sondaı-aq ózin-ózi óltirýdi nasıhattaǵany úshin qylmystyq jaýapkershilik engizilgeni málim. Bul da qylmystyń azaıýyna túrtki boldy dep esepteımin», — deıdi maman.
Balalar úılerinde 6 jaǵdaı anyqtaldy
Belgili bolǵandaı, Jelezın aýdanynda jetim qyzben tósek qatynasyna túsip, keıin ózin atyp óltirgen otaǵasy zaıyby ekeýi jetimder úıinen bes birdeı balany asyrap alǵan. Ol balalar 2002-2009 jyldary týǵan. Alaıda 2022 jyly qamqorshylary bizdi tyńdamaıdy degen jeleýmen barlyǵyn balalar úıine qaıta ótkizip tastapty. 16 jasar qyz bıyl medıtsınalyq tekserýden ótkende álgindeı keleńsizdik anyqtalyp otyr.
Osy jaǵdaıdy eskergen oblystyq prokýratýra balalar úıleri men mamandandyrylǵan mekemelerde tárbıelenip jatqan, kámelet jasyna tolmaǵan qyz balalardy dárigerlik tekserýden ótkizýge pármen bergen. Mundaı medıtsınalyq tekserýler QR «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» Kodeksinde, Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń 2020 jylǵy arnaıy buıryǵynda kórsetilgen.
«Prokýratýra uıǵarǵan mundaı tekserýler nátıjesinde kámelet jasyna tolmaǵan 6 tárbıelenýshiniń buǵan deıin jynystyq qarym-qatynasqa túskeni anyqtalyp otyr. Onyń bireýi boıynsha búginde QR Qylmystyq kodeksiniń 122-baby, 4-bólimi boıynsha qylmystyq is qozǵalǵan. Ózge jaǵdaılar boıynsha derekter jınalý ústinde. Eger qylmystyq áreketterge jol berilgeni rastalsa, polıtsııa tarapynan protsessýaldyq sheshimder qabyldanady», — dep túsindirdi prokýratýradan.
Mamandar kámelet jasyna tolmaǵan qyz balalarǵa qarsy jynystyq qol suǵýshylyq derekteri aldaǵy ýaqytta áli de tirkeletini sózsiz deıdi. Sebebi qoǵam, sonyń ishinde analar men jas qyz balalar ózderiniń quqyqtary ádil qorǵalatynyna kózderi jete bastaǵany baıqalady.