Qordaıda Ótegen batyrdyń 320 jyldyǵy toılandy
Tańerteńnen aýdan ortalyǵyndaǵy Ótegen batyr eskertkishiniń aldyna halyq kóp jıyldy. Qordaılyqtar ǵana emes, alys-jaqyn qalalardan, aýdandardan kelgen qonaqtar qanshama. Osydan jıyrma jyl buryn úsh júz jyldyǵyn toılaý kezinde ornatylǵan batyrdyń jez salt atty beınesi tań shapaǵymen shaǵylysyp jarq-jurq etedi. Aq mármármen qaptalǵan bıik tuǵyrdyń ústinde bes qarýyn asynyp jele jortqan batyr sol qolymen at tizginin tarta túsip, oń qolyn ántek kóterip qalyń jasaǵyna belgi berip tur. Urpaǵynyń, qalyń qazaǵynyń tynyshtyǵyn kúzetip turǵandaı.
Eskertkish aldyna gúl shoqtaryn qoıý rásiminen keıin, barsha jurt irgedegi «Ótegen batyr» atyndaǵy aýdandyq mádenıet úıine bet aldy. Onyń kireberisinde batyrdyń Abylaı hannan ákelgen áıgili shubar tegenesi qoıylǵan. Bizge jetken ańyz boıynsha birde han úsh júzdiń batyrlary men bılerin jınap úlken keńes ótkizipti. Bul jıynǵa uly júzden Tóle bı, Bóltirik sheshen, Saýryq, Ótegen, Jaýǵash batyrlar qatysqan. Keleli bir másele sheshimin tapqannan keıin Abylaı han qoshtasar aldynda batyrlar men bekzadalardy Aq ordaǵa engizip, úlken sharadan baldaı sary qymyz quıǵyzady. Ótegen batyrlardyń ishinde eń jasy eken. Bir sóz kezeginde: Taqsyr, sizge bir datym bar,- deıdi hanǵa.
- Aıt! - deıdi han.
- Hanym, adam kórgenge sene me, aıtqanǵa sene me? - deıdi.
- Árıne kórgenge senedi, - deıdi han.
- Olaı bolsa sizdiń myna qymyz quıǵan sharańyzdy osy jıynnyń kýási retinde aǵa balalaryna aparyp kórseteıin, - dep Ótegen ortadaǵy tegeneniń shyǵyrshyǵynan ustap ózine qaraı tarta túsedi. Han jas batyrdyń meselin qaıtarmaǵan. Uly júzge osylaı kelgen tegene búginde batyrdyń segizinshi urpaǵy Baqytjan Bekbatyrovtyń qolynda. Osyndaı úlken jıyn toılarda tegenege dám toltyryp, jurt nazaryna usyný dástúri qalyptasqan.
Kezinde batyr týraly «Múıizdi Ótegen» degen kereqarys kitap shyǵarǵan kórnekti jazýshy Maral Ysqaqbaı keńinen tolǵap sóz aldy. Dýlat-Janys-Jarlyǵamys Ótegen Óteǵululy 1699 jyly Shý ózeniniń boıynda, Izendi degen jerde dúnıege kelgen. Jastaıynan Іle mataılyq Taýasar bıdiń balasy Qazybekpen birge Buhara, Samarhan, Sham, Baǵdat, Ystambol, Romǵa baryp toǵyz jyl oqyp oralady. Bul týraly Qazybek bektiń «Túp tuqııannan ózime sheıin» kitabynda keńinen baıandalǵan.
Ótegen Tóle bıden bata alyp, Abylaı hannyń oń tizesin basqan batyrlarynyń biri. Qazaq jerin jońǵar basqynshylarynan azat etý jolynda Túrkistan, Tashkent mańyndaǵy keskilesken urystarǵa, Ańyraqaı shaıqasyna qatysty. Qalmaqtyń Bothıshar, Saban Taıshyq syndy belgili batyrlaryn jekpe-jekte jer jastandyryp, qazaq áskeriniń dańqty qolbasshylarynyń biri boldy.
- Batyrdyń erligi ańyzǵa aınalyp, Kúsep, Maıkót, Súıinbaı, Sarbas, Jambyl, Álmeıin, Tilemis sekildi aqyn-jyraýlardyń jyr-dastandaryna arqaý bolǵan. El aýzynda Ótegendi batyrlyǵymen qosa jıhanger, kóripkel áýlıe retinde tanytatyn ańyzdar da saqtalǵan. Batyr jetpis tórt jasynda Іle boıynda ómirden ótken. Qapshaǵaı sý qoımasy salynýyna baılanysty urpaqtary 1973 jyly súıegin Qordaı jerine ákelip qaıta jerlegen. 1999 jyly Ótegen batyrdyń 300 jyldyǵy respýblıkalyq deńgeıde atalyp ótip, basyna kesene turǵyzyldy, aýdan ortalyǵynda eskertkishi ornatyldy, eldi mekenge, kóshelerge esimi berilgen. Sondaı-aq, Almaty qalasynyń ortalyq kósheleriniń birine, Іle aýdanynyń ortalyǵy Energetıcheskıı kentine Ótegen batyr esimi berildi. Ótken jyly osy eldi mekende batyrdyń úlken eskertkishi ornatyldy, - dedi Maral Ysqaqbaı.
Jıynda sondaı-aq, Qazaqstannyń eńbek sińirgen dárigeri, belgil metsenat Músilim Daıyrbekov, Almaty oblysynan qonaqtardy bastap kelgen Іle aýdany ákiminiń orynbasary Almasbek Sátibaev, Іle aýdany ardagerler keńesiniń tóraǵasy Ámze Áldibekuly, Taraz qalasy ákiminiń orynbasary Kenjebek Oljabaı jáne basqalary sóz alyp, batyrlyq pen eldikti áspetteýdiń jas urpaqqa patrıottyq tárbıe berýdegi mańyzdylyǵyn atap kórsetti. «Múıizdi Ótegenniń múıizdi urpaqtary» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Sahna tórinde qordaılyq jeztańdaı ánshi Qarlyǵash Qojaǵazına, Almaty oblysy Іle aýdanynyń ájeler ansambli Ótegen batyr rýhyna arnalǵan ánderin tartý etti.
Budan soń jurt mereıtoıdyń kindigi - Ótegen aýylyna qaraı aǵyldy. Aldymen aýyl shetinde kúmbezi kúnge shaǵylysqan batyrdyń kesenesine tize búgip babalar rýhyna baǵyshtalǵan quranǵa uıydy. Aýyl meshiti mańyndaǵy alańqaıda ornatylǵan ashyq sahna men kúres kileminiń aınalasynda, tipti, ıne shanshyr oryn joq. Bas júldege sý jańa avtokólik tigilgen týıe palýan kúresine elimizdiń ár shalǵaıynan atan jilik, býra sandy 28 palýan kelipti. Ózara beldesýlerden keıin aqtyq synǵa tórteýi shyqty. Úshinshi oryn úshin bolǵan kúreste 2016 jyly «Qazaq barysynyń» qola júldegeri tarazdyq Aıbol Aıtbek ótken jyly «Almaty barysy» atanǵan Dáýren Nuralınovtan basym tústi. Al, bas júldege talasta oblys palýany, dzıýdodan Qazaqstan quramasynyń múshesi Jaqyp Dáýlethannyń juldyzy jandy. Ol osydan eki jyl buryn «Ásker barysy» jáne «Qazaqstan barysy» atanǵan qyzylordalyq Elaman Erǵalıevti qapyda qaldyryp, «Lada Granta» temir tulparyn tizgindedi. Munda da ashyq sahna tórinen án men jyrdan shashý shashyldy. Merekeni uıymdastyrýǵa belsene atsalysýshylar men qadirli qonaqtarǵa syı-syıapattar jasalyp jatty. Іrgedegi meshit ashanasy men kıiz úılerde kópshilikke as berildi.
Tústen keıin bar qyzyq at sporty oıyndaryna aýdy. At ústindegi aýdarys jeńimpazdary júldesiz qalǵan joq. Al, júldeniń tóresi at báıgelerine tigildi. Qordaı aýdanynyń Qurmetti azamaty, osy Ótegen aýylynyń qadirmendi qarııasy Turǵan Jasybaevtyń aq batasymen otyz úsh shaqyrymdyq alaman báıgede Almaty oblysy Qarasaı aýdanynan Álnur Nazarbaevtyń ataqty júırigi «Úshqońyr» aldyna at salmaı kelip, ıesine «Toıota Haılıýks» kóligin mingizdi. Ekinshi kelgen «Aqmonshaq» atty sáıgúliktiń ıesi «Nıva» avtokóligin oljalady. Sondaı-aq, top báıge men qunan jarysta aty ozyp kelgender de temir tulparly boldy.
Sóıtip, erlik pen eldikti pash etken, osy eki qasıet barda basqanyń qolda bolaryn meńzegen mereke barshaǵa mol qýanysh syılady. Kún astnda kúmbezi jarqyraǵan áýlıe, batyr, dana Ótegen babamyzdyń arýaǵy bir aýnap túsken kún boldy bul.
Qurmanbek ÁLІMJAN, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi.
Jambyl oblysy.
