Kópes klýbynan jıhaz fabrıkasyna deıin: 1890 jyly Petropavlda salynǵan ǵımarat tarıhy
Petropavldaǵy Teatralnaıa kóshesi, 38 mekenjaıynda júz jyldan astam ýaqyt buryn kópes klýby bolǵan ǵımarat bar. Alaıda birneshe jyldan keıin ol tek kásipkerler ǵana kiretin oryn bolmaı qaldy. Birinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde munda áskerı gospıtal ornalastyryldy. Ǵımarattyń tarıhy týraly Kazinform agenttigi tilshisiniń materıalynda.
Kópes klýby 1890 jyly salynǵan. Aleksandr Semenov óziniń «200 jyldaǵy Petropavl» kitabynda onyń qyzmeti týraly qyzyqty málimetter jınaǵan.
«Klýbtaǵy kópesterdiń súıikti isi karta oınaý bolatyn. Eń tanymaly «jelezka» (hemın-de-fort) boldy. Ol birqatar kópesti bankrotqa, keıbir sheneýnikterdi túrmege otyrǵyzyp, ózin-ózi óltirýge deıin jetkizdi. Klýbta kópester ózderin úıdegideı sezinip, oıyna kelgenin jasaǵan. Shamadan tys tabys Petropavl kópesterin tákappar ári birbetkeı qyldy. Olar janjal shyǵarýdyń sheberi boldy. Kópes Korsakov túnde jabylyp qalǵan klýbqa kirip, esik kúzetshisin uryp, barlyq mýzykalyq aspaptar men býfettegi ydystardy syndyrǵan. Klýb ákimshiligi Karsakovtyń qaladaǵy bedelin eskere otyryp, búlingen zattardyń aqysyn tóletýmen ǵana shektelgen», - dep jazady tarıhshy.
Ólketanýshy Mıhaıl Morozovtyń «Tóńkeriske deıingi Petropavl» kitabynan biz Korsakovtyń, qazir aıtatyndaı iri «Aǵaıyndy Strelovtar men Korsakov» fırmasynyń negizin qalaýshylardyń biri bolǵanyn bilemiz.
«Klýb janynda syrttan keletin antreprenerlerge teatr retinde jalǵa beriletin kórermen zaly boldy. Bir qyzyǵy, bul teatrda sahna ıesi kásipker emes, klýbtyń kópes ákimshiligi – aqsaqaldar keńesi bolǵan. Aqsaqaldar keńesi basty rólderdi somdaǵan birneshe ártisterdi unatpaıtyn. Olar Leonovqa olardy eki apta ishinde aýystyrýdy usyndy. «Áıtpese, teatryńmen qosa kózińdi qurt» deıtin», – dep jazady A.Semenov óz kitabynda.
1906 jyly Teatralnaıa (1907 jylǵa deıin Prııýtskaıa dep atalǵan) jáne Potanın (burynǵy ataýlary Stanıchnaıa, Krýpskaıa) kósheleriniń qıylysynda ornalasqan kópes klýbyna drama teatrynyń ǵımaraty qosyldy. Ony qyzyl kirpishten turǵyzdy. Tik pılondar shatyrǵa deıin sándi parapetti qabyrǵalarmen jáne baǵandarmen bederlendi. Kórermen zaly bıik ári eki deńgeıde jaryqtandyryldy. Metall dýaly bar keń eki qabatty baspaldaq kúrdeli órnektermen bezendirilgen. Kórermen zalyna balkon ornatylǵan. 1909 jyly Petropavldyń mádenı ómirinde mańyzdy oqıǵa boldy. Teatrda Nıkolaı Gogoldiń 100 jyldyǵyna arnalǵan «Úılený» spektakliniń premerasy ótti. Odan keıingi maýsymdarda F.Shıllerdiń «Zulymdyq pen mahabbat», V.Shekspırdiń «Gamlet», F.Dostoevskııdiń «Jarymes», A.Ostrovskııdiń «Naızaǵaı», A.K.Tolstoıdyń «Patsha Fedor Ionovıch», F.M.Dostoevskııdiń «Qylmys pen jaza» qoıylymdary qoıyldy.
Birinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp, 1914 jyldan 1917 jylǵa deıin ǵımarat jaralylarǵa arnalǵan áskerı gospıtalǵa aınaldy.
Teatr ǵımaratqa 1920 jyly oralyp, 1970 jylǵa deıin turdy. Sodan keıin arnaıy salynǵan ǵımaratqa kóshirildi. Áli kúnge deıin sol jerde.
Al burynǵy kópes klýbynyń ǵımaraty 1972 jyly kádesyı fabrıkasyna berildi. Araǵa 20 jyl salyp, qala mańyndaǵy orman sharýashylyǵy kásipornyna aınalyp, 1999 jyldan jeke menshikke berildi. Qazir munda jıhaz óndiretin fabrıka men dúken bar.
Kópes klýbynyń ǵımaraty 1979 jyly qorǵaýǵa alynǵan. Arhıtektýralyq eskertkish óziniń burynǵy sán-saltanatyn joǵaltty. Biraq óte jaqsy saqtalǵan jáne kóneligine qaramastan jumysyn jalǵastyryp jatyr.
