Qońyr úndi dombyra qalaı jasalady
1 shilde - Ulttyq dombyra kúni qarsańynda osy aspap jasaýmen 30 jyldan beri aınalysyp kele jatqan belgili sheber Jolaýshy Turdyǵulovtan naǵyz qońyr úndi dombyra jasaý qupııasyn suradyq.
Jolaýshy Ábilǵazyulynyń qolynan shyqqan aspaptar qazir elimizdiń belgili kúıshileri, ánshileri, jyrshy-termeshileriniń qolynda kúmbirlep júr.
Onyń aıtýynsha, naǵyz dombyra jasalatyn materıalyna tikeleı baılanysty eken.
Dombyra jasaý úshin qaraǵaı, shyrsha, qaıyń, torańǵyt, emen, eben, qyzyl aǵash, tut aǵashy paıdalanylady.
Bul aǵashtar mindetti túrde kúnge qaqtalyp kebýi kerek.
aǵashtardy keptirý
«Aǵash tolyq keppese, jasalǵan soń óziniń formasyn joǵaltady. Únde falsh paıda bolýy múmkin. Jaqsy dombyralardyń materıaly kem degende 5 jyl kebýi tıis», - dedi Jolaýshy Turdyǵulov.
Materıal daıyn bolǵan soń aǵashtar arnaıy aramen kesiledi, jonylyp formasy keledi.
aǵash kesý
Kesilgen taqtaıshalar arnaıy peshte ystyq temperatýranyń áserimen ıiledi. Iilgen taqtaıshalar bolashaqta dombyranyń shanaǵyna quralady.
aǵashty ııý
Dombyra eki túrli ádispen - quralyp nemese oıylyp jasalady. Qurama dombyralardyń shanaǵy juqa tilshelerden quralyp jasalsa, biteý dombyra tutas aǵashtan oıylady.
Mamannyń aıtýynsha, asa qanyq qońyr ún oıylyp jasalǵan dombyralardan shyǵady.
«Qazir naǵyz kúı ónerleriniń metrleri oıylyp jasalǵan dombyraǵa tapsyrys beredi. Óıtkeni, ata-babamyzdan qalǵan qanyq qońyr ún sondaı dombyradan shyǵady. Qandaı eksperıment jasasa da kásibı dombyrashylar oıylǵan dombyraǵa qaıtyp kele jatyr», - dedi Jolaýshy Ábilǵazyuly.
Sonymen qatar, oıylyp jasalǵan dombyrany jasaý óte kúrdeli. Jumys protsesinde synyp qalsa da qaıtadan bastaýǵa týra keledi. Al qurama dombyra jasaý protsesi odan ońaıyraq.
Sheberdiń aıtýynsha, dombyranyń úniniń tazalyǵy qaqpaǵynyń jabylýyna tikeleı baılanysty eken.
Qaqpaq úniniń tazalyǵy onyń jaqsylap jymdastyrylýyna, qurastyrylýyna jáne qalyńdyǵyna baılanysty.
Qaqpaqtyń kólemi neǵurlym kishirek bolsa, aǵashtyń terbelis qasıeti de soǵurlym jıileı túsedi. Qaqpaqty qurastyrǵan jáne kúıge keltirgen shaqta, sondaı-aq onyń, parametrlerin belgilegende osy jaılardy eskerýdiń mańyzy óte zor. Qaqpaqtan ózimiz qajet etken úndi ony ázirleýdiń bastapqy satysynda-aq alý kerek. Qaqpaqtyń úni jaqsy bolsa - tembri jumsaq, al úni joǵary bolsa - tembri aşy bolady.
«Dybystyń terbelisi, úni, uzaqtyǵy qaqpaqqa tikeleı baılanysty. Qaqpaqtar shyrsha aǵashynan jasalady. Sebebi shyrsha eń akýstıkalyq materıal bolyp tabylady», - dedi Jolaýshy Turdyǵulov.
Sheber 30 jyldyq tájirıbesinde eń dástúrli qońyr ún shegi maldyń isheginen tartylatyn dombyrada ekenine tolyq kózin jetkizgen.
«Maldyń isheginen jasalǵan shekter uzaqqa shydamaıdy. Olardy jıi aýystyryp otyrý kerek. Bir qoıdyń ash isheginen 2-3 dombyranyń shegin jasaýǵa bolady. Maldy soıǵan soń ash ishekti tuz qosylǵan sýyq sýǵa salyp qoıý kerek. Sosyn ony jaqsylap tazalaý kerek. Іshindegi qyryndylar tazaryp, móp-móldir bolýy tıis. Sosyn ony urshyqqa salyp ıiredi. Iirilgen ishekti baǵandarǵa kerip qoıady da, árqaısysyna 70, 100, 150 grammdyq júk qoıady. Sonda ishek belgili bir dıametrge sozylady. Dombyraǵa negizinen óte jińishkesi qoıylady. ondaı shekti alý úshin maksımaldy aýyr júk qoıylady. eger shektiń ár jerinde dıametr birdeı bolmasa, dybys buzylady», - dedi Jolaýshy.
Alaıda qoıdyń isheginen jasalǵan dombyralarda naǵyz taza dástúrli qońyr ún saqtalady. Mundaı ishektermen bizdiń burynǵy sheberlerimiz jumys istegen.
Osyǵan baılanysty belgili sheber Qazaqstanda et kombınatynyń janynan ishek óńdeıtin tseh ashylsa degen armanymen bólisti.
«Qoıdyń ash ishegin qazir eshkim jemeıdi. Ony bosqa laqtyryp tastaıdy. Al sol kombınattardyń qasynan shaǵyn ǵana tseh ashsa, maldyń ishegi bosqa ysyrap bolmas edi. Ári dombyra jasaý ındýstrııasyna qajetti shıkizat bolady», - dedi Jolaýshy Turdyǵulov.
Kóbine dombyrany tut aǵashy, qyzyl aǵash, eben, qaıyń, polısandr, torańǵyl, qylqandy aǵashtardan jasaıdy.
Dombyra tolyq quralǵan soń árleý jumystary bastalady. Aspaptyń sánin keltirý úshin arnaıy trafarettermen oıý-órnek salynady.
Ondaı tehnologııalardyń birin 1994 jyly Jolaýshy Ábilǵazyuly ózi shyǵarǵan. Bul tehnologııany sheberler qazir barynsha qoldanady.
Máselen, sheber maldyń súıegin untaqtap, ony jelimge aralastyryp, aq órnek salady. Sosyn aspaptyń beti laktalyp, túrli boıalarmen qanyqtyrylady.
Orta eseppen Jolaýshy Turdyǵululy jylyna 3-4 avtorlyq dombyra jasaıdy.
Qazir belgili sheberdiń qolynan shyqqan dombyralar Bekbolat Tileýhanovtyń, Maqpal Júnisovanyń, Janar Aıjanovanyń, Maıra Іlııasovanyń, Ábdilhamıt Raıymbergenovtiń, Qaırat Baıbosynovtyń, Aıgúl Úlkenbaevanyń, Asylbek Eńsepovtiń, Mýzart ansambliniń, Seken Turysbekovtiń qoldarynda kúmbirlep júr.
Sonymen qatar, Jolaýshy Turdyǵulov jasaǵan saz aspaptary Germanııa, Japonııa, Qytaı, Mońǵolııa, TMD elderinen kezdestirýge bolady. Sonyń ishinde Amerıkada ashylǵan álem mýzyka aspaptarynyń mýzeıinde Jolaýshynyń eki dombyrasy tur.
