Kómir urpaqqa da kerek - Kún energetıkasy qaýymdastyǵynyń basshysy
«Qazirgi tańda qazaqstandyqtar úshin kún energetıkasy qymbat. Sebebi, Qazaqstan - álemdegi elektr energııasy eń arzan el. Eger biz elektr energııasy úshin shamamen 15 teńgeden (kılovatyna) tólesek, máselen, Germanııada nemister - 120 teńge, amerıkalyqtar - 90 teńge, Polshada - 55 teńge, Túrkııada - 40 teńge tóleıdi», - deıdi ol.
Nurlan Qapenovtyń aıtýynsha, jańartylatyn energııa kózderiniń qýaty jappaı qoldanyla bastasa - eń aldymen, bul jaǵdaı tarıfterdiń ósýine alyp kelýi múmkin.
«Jańartylatyn energııa kózderiniń óndirisi turaqsyz ekenin eskerý kerek. Máselen, bizde Jambyl oblysynda qýaty 100 MGVt-tyq solo-stantsııa tur. Ádette jarqyrap turǵanymen, kún bulttanyp ketse - úsh kún boıy óndiris toqtap qalady. Sosyn óńirde elektr energııasynyń jetispeýshiligi seziletin bolady. Osy sebepti, basqa kózder arqyly osy qajettilikti jabý kerek. Bul rette jel elektr stantsııasyn mysalǵa keltirýge bolady. Bastysy, qor bolýy tıis. Máselen, gıdroelektr stantsııasy nemese gaz-qubyrly elektr stantsııalary bar. Qazaqstanda osyndaı manevrly qýat kózderi jetispeıdi. Sol sebepti, eń birinshiden, biz «jasyl» energetıkaǵa ratsıonaldy túrde jetý amalyna qoldaý bildiremiz», - deıdi ol.
Qazaqstandyq kún energetıkasy qaýymdastyǵynyń tóraǵasy qazirgi tańda óz maqsatymyz úshin tabıǵat resýrstaryn paıdalanýǵa túsinistikpen qaraıtynyn atap ótti.
«Alaıda, keleshek urpaqtyń qamyn da oılaýǵa tıispiz. Olardyń da múddeleri bar. Máselen, bireýler kómir bizde aldaǵy 300 jylǵa jetedi dep aıtyp jatady. Osylaı dep alańsyz júre bersek, kómirdi ary qaraı jaǵyp, ekologııany lastap, arzan elektr energııasyn ary qaraı óndire berýge bolady. Dese de, bolashaq urpaqqa ne qaldyramyz? Kómir qoryn olarǵa da qaldyrýǵa tıispiz. Bálkim, olar kómirdi basqa, tıimdirek maqsatta paıdalanatyn bolar? Demek, «jasyl» ekonomıkaǵa ótý - basym baǵyttarymyzdyń biri bolýy kerek», - deıdi Nurlan Qapenov.
Eske sala ketsek, atalmysh baspasóz máslıhatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Energetıka mınıstrligi osy jyly 250 MVt energııany aýktsıonǵa qoıatynyn jarııalaǵan bolatyn.
